(usa) MONARHIA: Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline: Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (suurbritannia). Absoluutne: Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (saudi-araabia). Riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderaalriik, konföderatsioon (näited) – Unitaarriik on riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitususega piirkondi (jaapan, eesti, prantsusmaa). Föderaalriik on liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest (saksamaa, Usa)
ÜHISKONNA KT ! 1) Mõisted: *de jura riik on olemas ent seda ei tunnustata *de fakto õigluslikult olemas aga võõrväed sees (eesti nsvl ajal) *võimu legitiimsius võim on õiguspärane ja valitsetakse seaduste aluse alusel *monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2
Kehtestatud 1831 aastal ja hiljem muudetud põhiseadusega Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kõrgeim seadusandlusorgan: kahekojaline partei (212 saadikut) Riigipea: kuningas (Albert II, alates 1993. aastast) Täidesaatev võim: kuningas Seadusandlik võim: jaguneb vastavalt kompetentsivaldkondadele föderaal, kogukonna ja regioonide parlamentide vahel Peaminister: Yves Leterme (föderaalvalitsuse flaami kristlikdemokraat) Troonipärija: prints Philippe, Brabanti hertsog Föderaalriik alates 1993. aastast Võimupüramiid: 1)föderaalriik, keelekogukonnad, regioonid, 2) provintsid (maakonnad), 3) kommuunid (vallad, kohalik omavalitsus) GEOGRAAFILINE ASEND Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Hollandiga 459,6 km (põhjast ja kirdest), Luksemburgiga 150,4 km (kagust), Prantsusmaaga 645,6 km (läänest ja lõunast), Saksamaaga 153,4 km (idast) Asub Euroopa lääne osas Ümbritsevad veekogud: Põhjameri 73,1 km Geograafilised koordinaadid: 50 50 N, 4 00 E
6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks.
ning seejärel ühendada selle jõuga Saksamaa "...ajastu suuri küsimusi ei otsustata kõnede ja hääletamisega, vaid raua ja verega..." (O. von Bismarck) d) Saksamaa ühendamine "ülaltpoolt" (Preisimaa juhtimisel): 1866 Preisi-Austria sõda, milles Austria sai lüüa, loobudes võimutaotlustest Saksamaal 1867 sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit (19 riiki) föderaalriik, kus riigipeaks Preisi kuningas ja liidukantsleriks Bismarck Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' välja Saksa keisririik. keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck
2. nad kasutasid uue taktikana lahkrivi (asetusid lahinguväljal hajusalt, olid puu või kivi taga), tänu millele olid inimkaotused väiksemad. ● Mis aastal sõlmiti Versailles´ rahu? Mis oli selle tulemus? Vastus: 1783 aastal, Inglismaa tunnustas oma endiste kolooniate iseseisvust. 1789. a kehtima hakanud põhiseadus sätestas: 1. riikide liidust kujunes liitriik – United States of America 2. riik on tugeva keskvõimuga föderaalriik, kus osariikidel suur õigus ise ennast valitseda. Välja arvatud rahandus-, kaitse- ja välispoliitika. 3. riigipeaks on rahva poolt valitud president (presidentaalne vabariik).
· Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud võimude lahusus ja tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel. · Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. · Föderaalriik riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus(USA, Venemaa) · Unitaarriik riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoones keskvalitsuse poliitika(Prant. Suurbr.) · Võimu kontrollimine: Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. Vältida riigivõimu kuritarvitamist. · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist.
ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne riigipea on ka valitsuse juht ja valitud otse kodanike poolt, valitsus ei pea parlamendile aru andma. USA); monarhia (absoluutne monarh on ainuvalitseja. Katar, Vatikan, konstitutsiooniline monarhil on esindusfunktsioon, riigi toimimist juhib valitsus. SB, Tai ) Riigikorralduse vormid: unitaarriik Üks kõrgema võimu keskus. Eesti, Jaapan, föderaalriik Haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused, otsustusõigus. Saksamaa, USA, konföderatsioon Riikide liit. Euroopa liit ) Demokraatia Kõrgeim võim on rahval, toimuvad valimised. Iirimaa, Eesti, diktatuur (autoritaarne Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Venemaa, totalitaarne Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6
rahvusvahelises suhtlemises, on parlament pääsemisel pole tähtis mitte relvajõudude ainult kandidaadile antud häälte arv, ülemjuhataja.Parlamendi pärusmaaks vaid ka tema asetus partei jääb seadusandlus. valimisnimekirjas. Föderaalriik-Riik, kus piirkondadel Inimesed ei käi valimas, kuna on oma elu korraldamisel suurem 1)puudub huvi 2)Ei teata, mis nende vabadus. häältest saab 3)erakonnad ei täida Unitaarriik-Riik, kus kohaliku elu lubadusi 4)ei osata valida erakondade määrab põhijoontes keskvalitsuse vahel.
Rahvas valib otse presidendi kui parlamendt(vene, usa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi, kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult. Valida saab alates 18a
mandaat - valija ja esindaja vaheline suhe, mis seab valitule kohustuse valija huve kaitsta. võimude lahusus - täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud. referendum - rahvahääletus riik - ühiskonna poliitiline korraldus, 3 peamist tunnust:territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim. unitaarrik - ühtne riik, keskvõimule allutatud, ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks jagunev lihtriik. föderaalriik - liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused õigus - kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan avalik haldus - keskendub riigi tegevuse korraldamisle, täidesaatva riigivõimu tegevus avalik-õiguslikud institutsioonid - ... dividendid - osanikutulu, AS kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse munitsipaalettevõte - omavalitsusele kuuluv ettevõte jätkusuutlik areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja
Venemaa- Vabariik Suurbritannia- Konstitutsiooniline monarhia Soome- Vabariik Läti-Vabariik Taani- Konstitutsiooniline monarhia Prantsusmaa- Vabariik 7.Mis on ühiskond? Ühisond on inimhulkade kooselu 8.Mida kujutab endast ühiskonna pluralism? kus kõik inimesed on ühesugused 9.Mida kujutab endast erasektor? Konkurents ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. 10.Selgitage mõisted: a)unitaarriik-Ühtneriik b)föderaalriik- Liitriik c)presidentaalne vabariik- on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis d)parlamentaarne vabariik-on parlamentismi vorm,kus riigipeaks on president või riigipea puudub e)parlamentaarne monarhia-on parlamenrismi vorm, kus riigipeaks on monarh f)absoluutne monarhia-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu 11.Millised ühised tunnused on kõigil kodanikuühiskonna institutsioonidel? 12
6. Millised on õiguse tähtsamad harud? mis on eraõigus? mis on avalik õigus? Eraõigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik) Avalik õigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike intitutsioonide, erafirmade/MTÜga (juriidilised isikud) 7. Euroopa Liidu aluslepingud, Euroopa Liidu põhilised institutsioonid 8. mis on unitaarriik? mis on konföderatsioon? mis on föderaalriik ehk föderatsioon? 9. Mis on regionaalpoliitika tähtsaim ülesanne? 10. Miks on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine peamiselt kohaliku omavalitsuse või maakonna ülesanne? 11. Millise administratiivse korraldusega on tegemist Eestis, kas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud? Eesti on tsentraliseeritud korraldusega 12. Mitmetasandiline on eesti haldussüsteem? 13. Mis on riikliku tasandi haldusüksus Eestis
riigid teeksid koostööd, suunaga Prantsusmaa vastu. 2 eesmärk loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. Aga lootused ei vastanud tegelikkusele Saksamaa rahvuslik liikumine 1834 astuti 1. oluline samm Saksamaa ühendamisel Saksa Tolliliit (see oli majanduslik organisatsioon Preisimaa juhtImisel).ede. Saksa Liidu likvideerimine 1867-1870-71 Põhja-Saksa Liidu loomine. = 23 Põhja-Saksa riigist koosnenud föderaalriik, eesotsas Preisi kuningaga ja kantsleri Otto von Biskmarckiga (1862-90) on raudse kantsleri eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ,,raua ja vere poliitika" 1870-71 Saksa-Preisimaa sõda. Saksa Keisririik. Saksa keisririigi väljakuulutamine 18.jaanuar 1871. Preisimaa kaotas ja pidi loovutama Saksamaa Elssas-Letringi alad. Preisi kuningat Wilhelm I sai Saksa keiser. Euroopa poliitiline kaart 19.saj lõpuks 1
too keeldus. Polnud jõudu, millega põhiseadust kehtestada. 1849.aasta kevadel puhkesid siiski mitmel pool Lõuna- ja Lääne-Saksamaal ülestõusud konstitutsiooni elluviimise toetuseks. Üks suurimaid väljaastumisi toimus Saksimaa pealinnas Dresdenis. Mais 1849 Preisi, Saksimaa ja Hannoveri vahel sõlmitud Kolme Kuninga Uniooniga ühines varsti 28 keskmist ja väikest Saksa riiki. Hakkas välja kujunema Saksa föderaalriik Preisi juhtimisel. Nüüd sekkus aga Venemaa, kes püüdis takistada tugeva Saksa riigi loomist. Nikolai I survel kirjutas Preisi 1850.aastal Olmützis alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda juhtivast osast Saksamaa ühendamisel. Taastati Saksa Liit. Preisi uuenemine 1850.-1860.aastatel arenes kiiresti Saksamaa majandus, sellele aitas kaasa maailmaturu kõrgkonjunktuur. Toimus hoogne industrialiseerimine ning suurenes Saksamaa osa maailmakaubanduses
linnahalajastuse säiltamine transpordiprobleemid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon(üle100 riigi, kaotatud sisseveotolle, kaubanduse hõlbustamine) OPEC naftat eksportivate riikide organisatsioon(13 riiki) NAFTA põhja ameerika vabakaubandusassotsiasioon(rahvusvaheliste firmade tegevuse korraldamine) ASEAN kagu aasia made assotsiatsioon(peaaegu kõik sealsed riigi) EL euroopa liit(majandusliit ja föderaalriik) IMF rahvusvaheline valuutafond(kooskõlastab rahvusvahelist rahandust) Põllumajandus tootmis vormid: Segatalu Põllumajandustalu, kus kasvatatakse põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, arenenud maades läbitud, arengumaades levinud Spetsialiseerunud Moodne kõrgtootlik taluvorm, spetsialiseeritud enamasti vaid ühele tootliigile, euroopas ja põhja ameerikas suurtalu
ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted: · Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma - 2 aseesimeest Kristiina Ojuland, Jüri Ratas.
-Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid -Unitaarriik ehk ühte riik (Eesti) -Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Venemaa) Presidentalism -Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia -President nii riigipea kui valitsusjuht -Rahvas valib parlamendi ja presidendi -Valitsuse pikk eluiga -Vastastikuse tegevuse pärssimine Poolpresidentalism -Prantsusmaa, Venemaa, Leedu -Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister -Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega Parlamentarism -Eesti, Saksamaa, Suurbritannia -Parlamendi ülimuslikkus
dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja alla või ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Valiti ülesaksamaaline parlament- rahvuskogu, kelle põhiülesanne oli riigi ülesehitamine. Põhiseaduse järgi 36 riiki säilitati aga nad pidid alluma keisrile ja riigipäevale plaanis föderatiivne keisririik. Hiljem preisi, saksimaa ja hannoveri ,,kolme kuninga uniooniga" ühines 28 keskmist ja väikest saksa riiki, hakkas välja kujunema saksa föderaalriik Preisi juhtimisel. Venemaa püüdis saksa tugevnemist takistada ja tegi austriaga kokkuleppe, kes oli liidrirollis. 1850-60 arenes kiiresti saksa majandus, toimus hoogne industrialiseerimine, taastati Saksa tolliliit. 1859. asutasid liberaalid saksa rahvusliidu mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. 1862. määras Wilhelm I preisi valituse juhiks Otto von Bismarcki, riiki juhititi nagu absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria
Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim: organiteks mitmesuguse kohtud ja õiguskantsler ,kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne demokraatia: demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (Briti Ühendkuningriik, Eesti). Presidentaalne demokraatia :demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA ,Venemaa). Föderaalriik :Riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus (USA, Saksamaa ,Venemaa) Unitaarriik :riik ,kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika (Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti). Võimu kontrollimine :1)tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2)garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3)vältida riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler: Kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist.
riiklike koolide süsteem, milles eriline rõhk pandi gümnaasiumidele. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Pärisorjuse kaotamine. Linnaseadus muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ukrainlased ja valgevenelased. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi metropoli, kus valitsev oli õigeusk. Soome jagati 1809 8-ks kubermanguks ning 1815 samuti ka Poolas, kus 1844. aastal vähendati kubermangude arv
Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtumisel ja ilma Austriata. 1862.aastal kutsus Preisimaa minister-presidentiks Otto von Bismarcki. Bismarck ei hoolinud tihti maapäeva arvamustest, vaid tegutses oma tahtmist mööda. Bismarcki eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine. 1866.aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai lüüa. Selle sõja ajal kaotati Viini Kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati 1867.aastal uus föderaalriik Põhja-Saksa Liit. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mille tulemusel puhkes 1870.aastal Saksa- Prantsusmaa sõda ning Preisimaa purustas Prantsusmaa. Sõja ajal algasid läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga, mis lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati välja 18.jaanuaril 1871.aastal Versailles'i lossis. 5. USA kodusõda 1861-1865 5.1 Põhja ja Lõuna erinevus: majandus, tollipoliitika, tööjõud Lõuna- põllumajanduse
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist
24. juunil 1859 võidetigi Solferino lahing ning Prantsusmaa sõlmis Villafranca vaherahu, kus Austra loovutas Lombardia Piemontele. Kesk-Itaalias toimusid ülestõusud, kuna nad tahtsid end liita Piemontega, pärast rahu sõlmimist liidetigi Piemontega Parma, Toscana, Modena jt. Põhja-Saksa Liidust keisririigiks Põhja-Saksa Liit sõlmiti 1867. aastal Preisi eestvõttel, sinna kuulus 19 Saksa riiki ja kolm vabalinna. Erinevalt senisest, oli uus ühendus föderaalriik, kus kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Liidukantsleriks sai Otto von Bismarck - raua ja vere poliitika. Prantsusmaa nägi ohtu idees ühendada Saksamaa föderatiivseks keisririigiks. 1870-1871 toimus Saksa-Prantsuse sõda, kus Prantsusmaa kapituleerus.10. jaanuar 1871 sõlmitivaherahu. Saksa keisririik kuulutati välja 18. jaanuaris 1871 Versailles' lossi Peeglisaalis. Murrangud toimusid pea igal pool, nii majanduses, sõjanduses, poliitilises elus,
a)vabariik (sh parlamentaarne ja presidentaalne vabariik) b)monarhia( absoluutne-ja parlamentaarne) 3)Nimeta praegu Euroopas olevaid kuningriike! V:Rootsi,Norra,Taani,Holland,Belgia,Suurbritannia 4) Milline valitsemisvorm kehtib tänapäeva Eesti Vabariigis? V: Eestis kehtib parlamentaarse vabariigi valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik? V: föderaalriik on riik, milleosad on suhteliselt iseseisvad( nagu Ameerika Ühendriigid) unitaarriik on riik,millesse ei kuulu isesisvaid osi,riigil on ühtne seadusandlus ja ühtsed võimu- ja valitsuasutused. 6)Mis on demokraatia? Nimeta kaasaja demokraatlikke riike! V: Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus ning inim- ja kodanikkonnaõiguste austamine
ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile. Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. 5. Föderaal- ja unitaarriik. Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa) Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus? Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus 7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust? · Kanditaare on ühele saadikukohale mitu.
reorganiseerimist · 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist · Samal aastal määras ta Preisi valitsuse juhiks Otto Leopold von Bismarcki · Bismarck viis läbi sõjaväereformi · 1866. aastal provotseeris Austria sõja Preisi vastu · Austria armee sai hävitavalt lüüa Põhja-Saksa Liidust keisririigiks · 1867. aastal sõlmiti Põhja-Saksaliit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki ja 3 vabalinna · Uus ühendus oli föderaalriik · Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev ja riigipeaks Preisi kuningas · Saksamaa ühendamine oli üks Saksa- Prantsuse sõja põhjuseks · Saksamaa ühinemine sai teoks peale vaherahu sõlmimist Prantsusmaaga 10.jaanuaril 1871.
· Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused
· Valitsuse moodustamine o Peaministri kandidaadi nim. riigipea. Kinnitab ka parlamendi o Peaminister moodustab valitsuse: enamusvalitsus, vähemusvalitsus, koalitsioonivalitsus. Kohtuvõim- Funktsioonid: · Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse · Konstitutsioonilised funktsioonid o Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega o Võimude tasakaalustamine( föderaalriik) o Kehtiva valitsussüsteemi toetamine, stabiliseerimine Kohtusüsteemid · Anglo Ameerika (USA) o Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. o Kohtunik omab kultuuri suurt mõjuvõimu, eelkõige kodanike, mitte valitseva reziimi kaitsja o Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel o Ei nõuta juriidilist haridust
kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on
Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on samuti otsustusõigused (USA) Konföderatsioon – Riikide liit, millel on majanduslikud ja välispoliitilised eesmärgid (Euroopa Liit) Märter – Uskumuste/arusaamade tõttu vägivaldselt hukatud isik Ideoloogia – Maailmavaade/poliitiline õpetus Alternatiivideoloogia – Mittepoliitiline õpetus nt. Feminism Konservatism – Parempoole poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioonide säilimist
Presidendi valib sellises riigis samuti parlament. Presidendi ülesanne on olla rahvusliku ühtsuse sümboliks, poliitilisse tegevusse ta eriti ei sekku. Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi. Sellise korralduse puhul on presidendi ülesanded: 1) juhtida valitsuse igapäevast tööd 2) Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3) olla relvajõudude ülemjuhataja. Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. (USA, Saksamaa, Venemaa) Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Võimu kontrollimise vajalikkus: 1) Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2) Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3) Vältida riigivõimu kuritarvitamist Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist.
riigis ka valitsus juht.7.riigi korralduse põhivormid a)unitaalriik b)federatsioon c)konfederatsioon.a)unitaalriik-sellel riigil on ainult üks põhiseadus,ühtne õigussüsteem,ühtne riigivõimu ja valitsemise süsteem.Haldusterritoriaalsetes üksustes on kohalik omavalitsus.Näited Eesti,Jaapan,Prantsusmaa.b) föderaalriik-on siis kui riik on suur(USA,sibulad) või kui ühinesid poliitiliselt tugevad haldusüksused millele üksnes ühine keskvalitsuse loomine oli vastu võetav kompromiss(Kanada).Loomise eesmärk võibolla ka soov koondada ja tugevdada väikeriikide võimu ja resursse(Austria ja Sveits) või hajutada poliitilist võimu(Saksamaa)c) Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu,näiteks EL.
rahvastikuregistris selles omavalitsuses) Umbes 20% erinevad eraldised riigilt Umbes 5% kohalikud maksud Laenamine, rentimine, varamüük jne. Ülesanded: Korraldada kohaliku transporti Hoolitseda heakorra ja keskkonna eest Osutada sotsiaalabi ja teenuseid Korraldada elamu ja kommunaalmajandust (koristajad, prügivedu, veetrassid jne.) Korraldada koolide, lasteaedade, raamatukogude ja meditsiiniasutuste tööd Riigikorralduse vormid Föderatsioon ehk föderaalriik liitriik, kus piirkondadel on suur iseotsustusõigus. Nt: USA osariigid, Venemaa oblastid, Saksamaa liidumaad. Unitaarriik ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Nt: Eesti. Konföderatsioon ehk riikide liik sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ühine riigipea puudub. ~ Euroopa Liit Ühiskonnakorralduse vormid Demokraatia Diktatuur
tasakaalustaja - valitsemissüsteemi toetamine - valitsemissüsteemi stabiliseerimine Regionaalne ja kohalik valitsemine 1. Territoriaalne aspekt on igale riigile oluline 2. Ametnike palkamine keskvõimu ja kohalikke võimu struktuuridesse 3. Avalikud teenused 4. Lai sotsiaal-ajalooline taust Miks on regionaalpoliitika oluline? 1. Regionaalne ühtekuuluvus on tugeva riigi tunnus ja seotud rahvuse enesemääratlusega Föderaalriik mitmerahvuseline, -keeleline ja tugev tsentraliseeritud keskvõim (Belgia, Sveits, Kanada). Autonoomia või isegi riiklik eraldumine põhirahvuse survel (Iisrael, Gruusia). 2. Majandusliku arengu tasakaalustaja - piirkondlik ebaühtlus on probleem enamikus riikides nt Eestis, Saksamaa 3. Sotsiaalse heaolu ja avalik halduse olemasolu ka kohalikul tasandil - tasakaal ja koostöö keskvõimu ja kohaliku võimu (vaatame joonist lk 126 kahetasandiline haldussüsteem)
Vabariik riik, kus riigivõimuorganid on valitavad (st. Võim pole päritav). Parlamentaarne riik riik kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Riiki juhib valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome. Presidentaalne riik riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome Riigi territoriaalne korraldus 1. Unitaarriik (nt. Eesti; Läti; Prantsusmaa) kohaliku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika. 2. Föderaalriik (nt. USA; Saksamaa; Venemaa) piirkondadel on oma elu korraldamisel suur vabadus. Demokraatliku valitsemise põhimõte 1) Võimude lahusus ja tasakaalustatus 2) Võim on avalik ja kontrollitav 3) Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Punkt 1 tähendab, et võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteist.
Demokraatliku riigi tunnused: · Võim ei ole koondunu d ainuisiku või asutus e kátte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seis a b rahvalle võimalikult láhed al 10. Parlamentaarne korraldus Rahva s valib parlam e n di s a a dikud ots e s e l valimis el. Pre sid e n di valib parlam e nt. Presidentaalne korraldus Rahva s valin otse nii parlam e n di kui ka pre sid e n di. Valitsus e pan e b kokku pre sid e nt. 11. Föderaalriik Riigid kus om a elu korralda mi s el on suure m vabadu s. (USA , Sak s a m a a , Ven e m a a ) Unitaarriik Riigid,ku s kohaliku elu m áára b põhijoonte s keskvalitsu s e poliitika. ( Prantsu s m a a , Suurbritannia , Skan dinaavia riigid ka Eesti) 12. Põhis e a d u s e ja se a d u st e járgimist kontrollib õiguskantsler. Riigikontroll kontrollib riigi majandu st e g e v u st ja riigivaraga ümb erk ái mist.
• Poliitiline kontroll - Varaline järelevalve - Ametikohtade täitmine • Majanduslikku tegevust ja vara kontrollib Eestis Riigikontroll (Riigikontrolör alates 2013. aastast Alar Karis) • Õiguslik kontroll - Administratiivse väärkohtlemise vastu - Õiguslikku kontrolli aitab tagada kohtusüsteem või ombudsman - Ombudsman lepitab pooli Regionaalse valitsemise tähtsus: • Mitmerahvuselise riigi küsimus - Föderaalriik - Autonoomia või eraldumine • Majandusliku arengu tasakaalustamine - Linnastumise tagajärgede leevendamine - Ääremaade aitamine • Sotsiaalse heaolu korraldamine - Administratiivse ülesehituse põhimudelid: Tsentraliseeritud mudel (NT: Eesti) Kohalikud vaitsused sõltuvad keskvalitsusest Detsentraliseeritud mudel (NT: Omavalitsused korraldavad kogu kohalikku
Kas teie olete valmis osalema ühiskonnaprobleemide lahendamises? Riigivõim Tunnused/ õigused 1. Õigus seadusi välja anda 2. Õigus koguda makse 3. Õigus kasutada vägivalda 4. Üks keskpunkt 5. Riigiaparaat (bürokraatia) Allumise põhjus Traditsioon Sunniviisile allumine Karismaatiline liider Unitaarruuk- Ühesugused seadused Üks keskpunkt Föderaalriik Riigi osadel on mõned iseseisva riigi tunnused Konföderatsioon- riikide liit Demokraatia liigid: Otsene- kõiki asju otsustatakse rahvahääletusega Esindus- Osalus- Poliitilised ideoloogiad Korrastatud ideedesüsteem 1. Hinnang olukorrale 2. Eesmärk 3. Kuidas eesmärgini jõuda Ideoloogiad levivad propaganda abil Põhiteemad, millest ideoloogia peab rääkima 1. Riigikorraldus 2. Majanduspoliitika 3. Sotsiaalpoliitika
a tagant *tsentraliseeritud mudel-KOV-id sõltuvad keskvalitsusest (E, Soome) *detsenraliseeritud-KOV-id palju iseseisvamad (Sks, USA) *unitaarriik: -legitiimne võim keskvalitsusel -teatud ül-e täidavad väiksemad alalised üksused (provintsid, maakonnad) -rohkem kui 70% praegustest riikidest (E, PR, Skanvinaavia) head:hierarhilise võimu olemasolu vead:võimu kontsentratsioon, vähemuste nõrk esindatus *föderaalriik: -haldusüksustel mõned iseseisva riigi tunnused (kanepi legaliseerimine) -keskvõim vastutab ühtse välis-,kaitse-,rahanduspol eest -USA, Vene, Kanada head:loob ühtsuse, võimalik keskvõimu kontroll vead:konfliktid ülemvõimu pärast, pikk asjaajamine KAITSEVÄGI: *KV ülesanded: tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega + rahuajal õhuruumi ja territoriaalvete järelvalve ja kontroll + ajateenijate väljaõpetamine *üldine kaitseväeteenistuse kohustus 16-60a
aasta katkule, mis vähendas Brüsseli elanikkonda poole võrra. 1830. aastal puhkes Brüsselis ülestõus, mille kuningaks tõusis Leopold I. Belgia tööstus arenes kogu 19. sajandi vältel. Aastaks 1870 oli Brüsselisse rajatud neli raudteejaama, kust eksporditi tooteid kõikjale Euroopas. 10 1970-1994 loodi uus põhiseadus, mille alusel loodi kolme omaette piirkonnaga föderaalriik flaamikeelne põhi, valloonikeelne lõuna ja kakskeelne Brüssel. 1958. aastal sai Brüssel Euroopa Majandusühenduse (EEC) keskuseks, 1967. aastal viidi sinna NATO peakorter. 18.06.1989 asutati Brüsseli pealinna regioon. 2.2 Linna nime päritolu Linna nimi tuleb vanahollandikeelsest sõnast Bruocsella, Brucsella või Broekzele, mille esimene pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ja teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit
vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934 (vapside põhiseadus , rakendas Konstatin Päts ) , 3 : 1938 (riigikogu 2 kojaline pluss president , peaminister ) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele ) Võrdlus Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel : Seadusandlik võim (1920-1933-Organ on riigikogu
Saksamaa ühendamine Bismarcki peamine eesmärk- Saksamaa ühendamine, sellele aitas kaasa tugeva armee loomine 1864 purustati koos Austriaga Taani, võideti tagasi Schleswig, Holstein ja Lauenburg 1866 Austria-Preisi sõda, Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülemvõimu Põhja- Itaalias ja Saksa aladel Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit 1867 moodustati selle asemel uus föderaalriik Põhja-Saksa Liit, kuulusid 23 Põhja- Saksa riiki P-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine 1870 Saksa-Prantsuse sõda, sest Prantsusmaa üritas takistada Saksamaa lõplikku ühendamist Preisimaa+ teised Saksa riigid purustasid Prantsusmaa, Prantsusmaa keiser Napoleon III langes vangi, Saksa väed piirasid Pariisi, Prantsusmaa alistus Läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga 18
kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid, mis alluvad mitte ainult keskvõimule, vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda
muudetakse varasemaid asutamislepinguid. Lepingu eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. EL-i poliitiline süsteem ehk kuidas EL toimib ? Euroopa Liit on enam kui riikide konföderatsioon, kuid ta ei ole ka föderaalriik. Tema poliitiline süsteem on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud ja see on ajalooliselt ainulaadne. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Need seadused koos Euroopa Liidu üldise poliitikaga on kolme põhiinstitutsiooni Euroopa
muudetakse varasemaid asutamislepinguid. Lepingu eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. EL-i poliitiline süsteem ehk kuidas EL toimib ? Euroopa Liit on enam kui riikide konföderatsioon, kuid ta ei ole ka föderaalriik. Tema poliitiline süsteem on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud ja see on ajalooliselt ainulaadne. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Need seadused koos Euroopa Liidu üldise poliitikaga on kolme põhiinstitutsiooni Euroopa
kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm – prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm – Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid, mis alluvad mitte ainult keskvõimule, vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda
Igas omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest. Raplamaa on täielikult haldusreformi vastu. Läänemaa pooldab liitumisprotsessi, kuid ootab reformi tegelikku sisu ja eesmärke. Unitaarriik- ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi o Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu o Puuduseks võimu üldisem konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus Föderaalriik ehk föderatsioon on liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia (USAs osariigid). Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt USA, Saksamaa ja Venemaa. Omavalitsustel on rohkem õigusi o Pluss: loob ühtsema võimu ja on võimalik kontrollida o Miinus: võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast 5 9. Euroopa Liit
ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. MONARHIA *absoluutne monarhia -valitsejal piiramatu võim *konstitutsiooniline monarhia -seadusi võtab vastu parlament, valitseja tegutseb põhiseaduse alusel VABARIIK *Parlamentaarne vabariik -peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest *Presidentaalne vabariik -president nimetab ametisse valitsuse -valitsus vastutab presidendi ees RIIGI ÜLESEHITUS *Föderaalriik -riik koosneb osariikidest, millel on oma võimuorganid ja otsustusõigus kohalikes asjades nt, Usa ja Venemaa *Unitaarriik -osariigid puuduvad, kohalikku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika Konfõderatsioon- Euroopa liidu riigid Näiteid valitsemise vormidest: *Monarhia ainuvalitsus, võim päritav. *Teokraatia vaimulik ja ilmalik võim lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuhiks. *Autokraatia isikuvõim, isikuvalitsus, autoritaarne diktatuur
..ajastu suuri küsimusi ei otsustata kõnede ja hääletamisega, vaid raua ja verega..." (O. von Bismarck) d) Saksamaa ühendamine "ülaltpoolt" (Preisimaa juhtimisel): 1866 Preisi-Austria sõda, milles Austria sai lüüa, loobudes võimutaotlustest Saksamaal 1867 sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit (19 riiki) föderaalriik, kus riigipeaks Preisi kuningas ja liidukantsleriks Bismarck Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' välja Saksa keisririik. keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck Talurahva omavalitsus 1
annaabi.ee 
