10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MarkkusPokrovaski
Õppematerjali autor
oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed väikese Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: nimelt pannud üks kolonistideks teiba otsa oma triibulise voodikoti. Poliitiline karikatuur, mis kutsus Ameerika kolooniaid Briti valitsuse vastu ühinema (1754) Iseseisvuse väljakuulutamine Järjest populaarsemaks muutus mõte kolooniate lahkulöömisest ja iseseisvumisest. 1776. aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine.
1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed,
kolonistide asundused 17. sajandil (Virginia osariigis Jamestown) • 1620.a. randus praeguses Massachusettis Euroopast usulise tagakiusamise eest puritaanide (protestantide) laev „Mayflower“; mille kolonistid panid aluse nn. Uus- Inglismaale. • Hollandlased rajasid 1625 Hudsoni jõe suudmesse Uus-Amsterdami, praegu kannab see linn Inglaste alad 17. sajandil 13 kolooniat • 17. sajandi jooksul rajasid Inglismaalt saabunud väljarändajad Ameerika idarannikule 12 kolooniat (Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks. • Põhja-Ameerikasse põgenesid Euroopast erinevate usulahkude esindajad-katoliiklased, baptistid, presbüterlased, puritaanid, kveekerid (3 viimast olid protestandid)
Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt
Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad aktiivsus ja · Ümberasunud pidasid end kuninga ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule
oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19. aprillil Massachusettsis: 700-liikmeline Briti sõdurite rühm saadeti Concordi (kohake Bostoni lähistel), et võtta separatistide peidikust relvad. Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress heaks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826).
kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel · Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. · Ameeriklaste miinused: Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad · Sõjataktika ameeriklastel: Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased. · Sõjataktika inglastel: Inglased sõdisid pikkades tihedates viirgudes · Lahingu pöördehetk: 1781. Aastal Virginias Yorktowne'i all
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid