Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Frida Kahlo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
frida, diego, mehhiko, rivera, näitus, mehhikos, seinamaal, kahlo, haiglas, seinamaali, portrait, selgroo, operatsioon, april, reisib, afäär, mexico, leon, sinises, breton, gave, flower, muuseum, fotograaf, fernando, aasata, dress, kohtab, kommunist, naaseb, aprillis, ford, sureb, majas, näitleja, galeriis, arts, päeviku, moses, calderon, casaTerje Vaher 12B Frida Kahlo ja Diego Rivera http://amazingmexicans.com/wp-content/uploads/2011/08/diego-rivera-Frida1.jpg Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón(1907-1954) oli Mehhiko maalikunstnik Meeldis väita, et sündis 1910. aastal. Pere kolmas tütar. Väga tundeküllas, mässumeelne, kirglik ja sensuaalne. Kummaline huumorimeel. Tema märgiks said kokkukasvanud kulmud ning värvilised mehhiko stiilis kleidid Frida Kahlo http://4.bp.blogspot.com/_hTZNpJ3rqhU/TRbGgRB7O3I/AAAAAAAAAYg/AKFIsRV17Ro/s1600/Frida.jpg 1922 astus ühte Mehhiko kõige lugupeetavamasse
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja
akadeemiline kunst (mõõdukalt uuenduslik). See saatis omamoodi sõnumi kunstiellu (varem hea kunst on selline) nüüd head kunsti võib olla mitmesugust laadi. See hakkas soodustama uute kunstivoolude läbimurdmist uue saj. Alguses avalikkus hakkas leppima, et head kunsti on mitmesugust. Sajandi viimasel kümendil sai populaarseks sümbolistlik kunst hakati näitusi pidama; + neljas sõltumatu kunsti näitus (mitte võtta sõna-sõnalt; rohkem äriline kunstnikud said ise seinapinda 'üürida')..tegelikkuses domineeris seal sama akadeemiline kunst, lihtsalt kehvemal tasemel.Samas oli pluralistlik, hulgas oli ka teisi (dominantselt siiski akadeemiline) Sajandivahetus (u saj keskpaigast kuni 1905 ) prantsuse kunstikultuuris toimub oluline muutus uusromantilise esteetika tugevnemine mis vastandub positivismile mis satub kriitika alla. Uusromantikud vastanduvad realismile ja positivismile
Carlose pooldajate (karlistide) ja lese Maria Cristina toetajate (kristiinoste) vahel. 1833-68 kuninganna Isabel II - kaotati inkvisitsioon, senjööriõigused, suleti kloostrid. 1868-74 V revolutsioon, Isabel II pidi lahkuma. 1873 kuulutati välja vabariik, kuid Alfonso XII (1874-85) taastas monarhia. 1876 konstitutsioon, mis jäi kehtima 47 aastaks. Pärast I maailmasõda süvenesid sotsiaalsed vastuolud. 1923 kehtestas kindral M. Primo de Rivera sõjaväelise diktatuuri. 1931 võitsid vabariiklased ja kuningas põgenes välismaale. Kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik. 1936-39 Kodusõda, mida alustasid parempoolsed jõud kindral F. Franco y Bahamonde juhtimisel. Fasistlik mäss, kukutati vabariik ja kehtestati Franco diktatuuri sõjalis-fasistlik reziim. (julm terror ja repressioonid) 1969 kinnitas F. Franco pärimisseaduse, mille kohaselt tema surma järel sai kuningaks Alfonso XIII. lapselaps Juan Carlos de Borbon
looma uue tegelikkuse, mis allub kunsti reeglitele. Kubistid püüdsid jäädvustada ühel maalil üht ja sama eset erinevatest külgedest. Värvidest eelistati kahvatult pruune ja halle toone, millele kohati lisati rohekast või tuhmi sinist. Kubismi tekke aasta 1907., kui Picasso maalis ''Avignoni neiud''. Pablo Picasso Pablo sündis José Ruiz y Blasco ja María Picasso y Lópezi perre esimese lapsena. Tema täisnimi oli Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata
12.E Tallinn 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk3 2.biograafia ja perioodid lk 4-9 3.Maali lisad lk 9-10 4. perioodide kokkuvõte lk 10-11 5. kasutatud kirjandus lk 12 6. viited lk 13 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib mehest nimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia-hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Ta oli erakordne isiksus,
Galale Mont Martre'i künka otsa ilusa korteri, kus Gala saab reiside vahel puhata. Nad on väga palju isa raha raisanud, sest Paul ja Gala ei loe raha. Isa aktsiate väärtus langeb ning Paul jääb järsku ilma suurest osast varandusest. Ta ei oska paraku oma aktsiaid hallata ning ütleb Galale, et neil on vaja odavat elupaika, sest nad on nii palju raha raisanud. Seejärel otsustavad Hispaaniasse elama minna - seal on elu odavam. Galale ei meeldinud Hispaania niivõrd palju, kui Prantsuse Rivera. Nad kohtasid huvitavaid kunstnikke, esmakordselt mainiti Rene Magritte'i (üks minu lemmikutest). Paul ja Gala läksid ühel päeval teiste kunstnikega välja ning plaanisid ühe noore Hispaania kunstniku ateljeed külastada. See ateljee kuulus Salvador Dali'le. Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad ..............................................................................................12 1. Sissejuhatus Oma referaadi otsu
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Kristen Kivimaa RULATAMINE Aastatöö Tertia aste Juhendaja Kalle Viik 2 Pärnu 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Rulatamise ajalugu.......................................................................................................................4 1.2. Vana koolkond 1940-1970...............................
See leping vabastas ta võlast ning väidetavalt sai ta isegi 35 miljoni dollari ulatuses kasumit. Oma surma ajal omas Jackson ikka osalust Neverland/Sycamore Valleys, kuid pole teada, kui suur see osa oli. 2008. aasta septembris alustas Jackson läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga, et näitusele ja oksjonile välja panna suur mälestusesemete kollektsioon, umbes 1390 eset. Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahel. Esemete näitus avati plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti Jacksoni palvel ära. 2009. aasta märtsis andis Jackson Londoni O2 areenil pressikonverentsi, kus ta teatas tagasitulekust kontsertsarjaga This Is It. Kontserdid oleks olnud Jacksoni esimesed suuremad esinemised pärast 1997. aastal lõppenud maailmatuurneed HIStory World Tour. Jackson viitas võimalikule tagasitõmbumisele pärast kontserte ja nimetas neid oma viimaseks esinemiseks.
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD............................................
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
Saaremaa Ühisgümnaasium SALVADOR DALÍ referaat Autor: Victoria Käesel Juhendaja: Aili Jung Kuressaare 2013 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. LAPSEPÕLV...........................................................................................4 1.1. Sünd...................................................................................................4 1.2. Dalí kasvatamine....................................................................................4 1.3. Kunstiga tutvumine..................................................................................5 1
Kooli nimi NIMI 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006........................................
Tallinna Laagna Gümnaasium 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006.............................................................
elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi kuulutamine Frankide kuningaks. 15.11.2012 · Hispaania: Kuni 17. sajandini oli Hispaania täiesti teisejärguline. Siis aga algas tõus, millele pani aluse El Greco oma omapärase värvi ja stiiliga manerismi esindaja. · Diego Velazquez(1599-1660)- Kuulsaim Hispaania maalikunstnik, sündis Sevillas. Bodegene maalid, rahvuslikud tüübid kõrvuti puuviljadega. Joodikud. Loendamatud pildid kuninglikust õukonnast. Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal.
Donna Lucial ja Ser Antoniol on poeg Ser Piero ning 15. aprillil sündis Ser Pierole poeg, kellele pandi nimeks Leonardo. See juhtus Vinci asulas 1452. aastal. Leonardo ema Caterina polnud abielus ning oli kõigest 16-aastane tütarlaps. Peale lapse sündi naitus Ser Piero mitte poja emaga, Caterinaga, kes oli külaneiu ega saanudki olla Ser Pierole muud kui lihtne meelelahutus, vaid hoops teise 16-aastase tütarlapse Albieraga. Seega oli Leonardo vallaslaps. Tema suguvõsas olid pea et kõik notarid, kuuludes rikkasse linnakodaniku kihti. Leonardo lille-, looma- ja tugev emaarmastus on tulnud just sellest, et ta emaga üksi üles kasvas. Siit pärineb idee madonnast kaljukoopas ja ka "Kuningate kummardamine", kus last hoidva ema ümber on kogunenud külarahvas, eemal aga varitseb möll. Leonardo sündis sõjaajal, mil kondotjeerid oma palgaväega laastasid ja vägistasid. Oma esimesed eluaastad elas ta tulekollete keskel ja tema uurijatele on siiani arusaamatu, et tal alati oli üksk�
Puhtusel põhinev. Puhtuse kategooria äärmuslik vorm. Varajane Mondrian ja hiline. Ainult pluss-miinus vormid. Malevitši näitus. Petrograd, 1915 Kazimir Malevitš Must ruut. 1915 XX sajandi ikoon, näitusel eksponeeritud kui vene ikoon kodus või kirikul (nurgas). Ehk must ruut valgel pinnal on XX sajandi modernistliku kunsti ikoon. El Lissitsky Planetaarne suprematism. Proun 1919-1920 Tatlin Kompositsioon, 1916 POSTMODERNISM pole terminina iseseisev, koosnedes eesliitest „post“ ning
Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp
hävinenud ,,Kivilõhkujad". ,,Tere, härra Courbet!" aadlik tervitab kunstnikku skandaalne olukord. Courbet korraldas oma töödest kontranäituse, mille pealkiri oli ,,Realism." E. Manet kujutas Pariisi ja kaasaegset linnaelu. Sai tuntuks maalidega, mis silmatorkavalt kasutasid eeskujuna mõne kuulsa kunstniku kompositsiooni. Tiziani järgi aktimaal tavalisest Pariisi tüdrukust ja ,,Eine murul", millel on kujutatud kaasaegseid pariislasi väljasõidul piknikule. Goya järgi kujutas Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmist, tundis keisrile kaasa. Sellest teemast mitu maali.Manet arendas realismi kunstiks kunsti pärast. Ta vähendas varjudega ruumi kujutamist ja sellega vähenes pildi sügavuseillusioon. Realism mujal Euroopas ja fotograafia Realism levib kõige kiiremini Saksamaale juba 1840ndatel Lääne-Saksamaal tekivad mitmed huvitavad kunstnikud. Esile tõuseb seni vähetuntud Düsseldorf, kus esimesena
graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik Wassily Kandinsky (1866-1944) Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal. "Impressioon III (kontsert)" Piet Mondrian (1872-1944) Oli hollandi maalikunstnik. Kazimir Malevits (1879-1935) Poola päritolu Venemaa maalikunstnik, kunstiteoreetik ja geomeetriline abstraktsionist, kes oma stiili nimetas suprematismiks.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
värvlevas hingestatuses, mida ei ole vist kunagi võimalik seletada üksnes meisterlikkusega. Zborowski vahendusel eksponeeriti neid pilte 3.detsembril 1917.aastal isiknäitusel kunstikaupmees Berthe Weilli galeriis. Galerii asus politseijaoskonna vastas ning üks politseikomissar pööras tähelepanu inimeste kogunemisele vaateaknale välja pandud akti ette. Ta kutsus Berthe Weilli enda juurde ja tegi ettepaneku näitus sulgeda ja pildid maha võtta, sest need olevat liiga vabameelsed. Et vältida piltide konfiskeerimist, andis Weill järele. 4. KUULSUSE LÄVEL 1917. aasta juulis tutvus Modigliani 19-aastase Jeanne Hébuterne'iga, kellest sai peagi tema naine. Modigliani kohtus Jeannega Colorossi akadeemas, kus neiu ka parajasti õppis. Modigliani märkas neiut koheselt, tal olid pikad kuldse helgiga patsid ja kahvatu nägu. Ta
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
annaabi.ee 
