Valisin oma referaadi teemaks Sigmund Freudi, kuulsa XX sajandi psühhiaatri ja tema isiksusteooriad, kuna teadsin Freud´ist väga vähe, ning tema loodud isiksusteooriate teema jäi mulle selle aasta psühholoogiakursuselt kõige paremini meelde. Referaat räägibki peamiselt Freud´i isiksusteooriatest, mis küll tema ajal just eriti populaarseteks ei osutunud, kuid mis on vägagi palju mõjutanud ning muutnud XX sajandi inimeste arusaamu inimpsühholoogiasse. Viini psühhiaater Sigmund Freud (1856-1939) avaldas lugematul hulgal artikleid, brosüüre ja raamatuid. Noore arstina pani ta tähele, et paljude hingeliste, aga ka ihuliste hädade algpõhjus - eriti naiste puhul! on selles, et inimene surub endas alla seksuaalseid impulsse. Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja ta...
vastassoost vanemasse, kujuneb Oidipuse kompleks. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse, annab aluse uudishimuks ilma piinlikkustundeta; toimetuleku nii välismaailma kui sisemiste impulssidega. Fallilisse faasi takerdumine võib kaasa tuua kastratsiooniärevuse, hirmu seksuaalsuse ees, võimu- ja konkurentsiprobleemid jne. · Latentne faas · Genitaalne faas Veel kokkuvõtvalt Freudist Sigmund Freud avardas alateadvuse uurimisega väga oluliselt inimpsüühika käsitust. Freudi õpetus on peale psühholoogia ja psühhoteraapia mõjutanud ka kirjandust ja teisi kunste ning kogu 20. sajandi kultuuri. Freud ajendas paljusid 20. sajandi psühholooge käsitlema inimese hingeelu ja sotsiaalseid nähtusi psühhoanalüüsi võtmes. Tal on olnud arvukalt kriitikuid, kes on eitanud tema õpetuse libiido keskset osa ja tungidele taandatud olemust, toonitanud
Loo Oberschule SIGMUND FREUD Referat Janar P. XII Klasse Loo, 2008 Sigmund Freud Sigmund Freud ist in Tschechien am 6. Mai 1856 geboren. Er ist am 23. September 1939 in London gestorben. S. Freud war ein bedeutender Österreichiser Artzt und Tiefenpsychologe, der als Begründer der Psychoanalyse und als Religionskritiker Bekanntheit erlangte. Seine Theorien und Methoden werden noch heute kontrovers diskutiert. Freud gilt als einer der einflussreichsten Denker des 20. Jahrhunderts. Freud wird als Sohn jüdischer Eltern geboren. Sein Vater, der Wollhändler Kallamon Jacob Freud, ist bei Sigmunds Geburt schon fast vierzig Jahre alt und in dritter Ehe mit Amilia Freud verheiratet. Freud hat zwei ältere Halbbrüder aus den früheren Ehen seines Vaters sowie sieben jüngere leibliche Geschwister. 1882 trat Freud eine Stelle im Wiener Allgemeinen Krankenhaus unter The...
"Isekuse sajand" Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays ´ist ning nende arvamusest, et inimesed on irratsionaalsed ning nende otsused võivad kujutada suuremale perspektiivile ohtu. Otsemini oli tegu Sigmund Freudi teooriaga, mille tema nõbu Bernays suurfirmade ning koguni riikide peal käiku lasi. Bernaysi eesmärgiks oli ehitada sotsiaalseid struktuure, mille kaudu oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida. Üks põhilisi poliitika korraldamise meetmeid, mida Bernays aitas
Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole;
Tema vastu tekkisid ravimikorporatsioonid, kes ta kohtusse kaebasid. Kohtus kaitses ennast ise. Ta väitis, et kohus pole objektiivne. Reich sai 2 aastat vangistust, sest ta keeldus kohtuotsusele allumast, sest arvas, et see pole pädev. 50ndatel Reichi teoseid põletati, sest neid peeti halvaks. Suri USAs üksi. Ta kannatas jälitusmaania all. Tal olid põnevad ideed, mida ei lastud lõpuni rakendada. Enne surma pakkus ta välja idee luua igale poole New Yorki seksiputkad. Ta läks Freudist seksuaalteooriaga kaugemale. Inimese tervis oleneb sellest, mil määral saab ta seksuaalenergiat välja elada. Selleks, et ühiskonda muuta, ei piisa ainult majanduslikkusest. Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks
Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi Ulysses S. Grantini. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka tuntud karastusjook Coca-Cola. Kokaiin isoleeriti esimest korda 1855.a. saksa keemiku Friedrich Gaedcke poolt. Ta nimetas selle erütroksülliiniks. Isolatsiooniprotsessi lihtsustas Albert Niemann. Charlie ei ole ingel - kokaiin on ohtlik uimasti, mille kasutamine põhjustab tugevat sõltuvust. Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest. Miks on kahjulik? kokaiin tekitab tugevat sõltuvust, nii vaimset kui füüsilist
Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom. Vaatamata sellele, et Meistri (Freudi) ja tema endise järgija (Jungi) vahel on hulk lahknevusi, on ka hulga ühist. Üks viitab mõnikord psühhoanalüüsile kui "materialistlikule" ja vähenevale, võttes samas Jungi kui "spiritualistlikku" ja holistlikku.
rajaja. Teda nimetatakse sageliSigmund Freudi mantlipärijaks. Õpetaja ja õpilase erinevus: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi seksuaalprobleemides, vaid interpreteeris unenägusid - millele Freudki toetus - laiemalt, kogu alateadvust haaravatena. Sündis Viinis. Isa oli keskklassist juudist arst, Adler õppis ise ka arstiks, sai kraadi1895. aastal. Oli psühhoanalüütilise seltsi president Viinis, läks 1911 Freudist lahku, kuna tekkisid oma ideed, peale mida nad enam Freudiga kunagi ei kohtunud. Organi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897
külalisprofessor. 1935 asus ta USA-sse püsivalt elama. Adleri rajatud individuaalpsühholoogia käsitab inimest kui terviklikku indiviidi, kellel on kindel elustiil, mis avaldub tema suhtes keskkonnaga. Seetõttu tuleks terminit ,,individuaalne" mõista kui ,,jagamatut". Sellega erines Adleri holistlik käsitlus Freudi reduktsionistlikust teooriast. Freudist erinevalt seletas Adler ka isiksust. Freudi seletus põhineb determinismil, tema arvates määravad lapsepõlves kogetud traumad suuresti inimese hilisema elukäigu. Adleri järgi tuleks aga isiksust seletada teleoloogiliselt, lähtudes teadvuses loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene
muu. Edu on iseenesest tore asi, kuid sellega kaasneb üha suurenev pinge, kui sa ei taha maha jääda heitlikust nümfist nimega populaarsus. Nii või teisiti, nägin pääsu üksnes töös. · Ma ei saa aru, miks loodetakse autobiograafiast miskipärast alati leida üksikasjalikku intiimaruannet. Minu meelest aitavad seda liiki andmed inimese karakteri avamisele küll õige vähe kaasa. Erinevalt Freudist ma ei usus, et sugutung oleks inimese käitumises määrav tegur. Külm, nälg ja vaesuse häbi mõjustavad psüühikat palju tugevamini. · Kuidas tekivad ideed? Ainult meeletust visadusest. Selleks peab inimesel olema võime taluda pikka piinlemist ja ikkagi säilitada vaimustust oma töö vastu. Võimalik, et ühtedel on see otsingute periood kergem kui teistel, kuid ma kahtlen selles. · Elu tuum seisneb vastuoludes ja kannatustes.
Juba 17.juunil kihlusid nad ametlikult. Järgmisel päeval sõitis neiu perega Hamburgi, kus nad väga tihti käisid. 1882. aasta suvel sidus Freud ennast Viini Keskhaiglaga. Seal äratas ta huvi vaimuhaigete nägemine ja ravimine. 1885. aasta sügisel sõidab Freud Pariisi õppima. 1886.aasta kus oli kirjas, et tal pole Gestapo vastu pretensioone. 2.juunil 1938 võiski Freud lahkuda linnast, kus ta oli elanud 78 aastat. Juba sel ajal oli Freudi tervis kehv. Freudist oli saanud vana väeti mees. Elu suurus ja geniaalsus oli läbi. Pärast saabumist vabadusse ja armastusväärset vastuvõttu Inglismaal olidki elu rängad võitlused läbi. Freud suri 23.septembril 1939 kell kolm hommikul4. Allikad http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm (03.01.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud konspekt 3 4
Pornograafilise alatekstid. Väitis, et kõige puhtamad teosed tulid une seisundis tehes. Eeskujuks oli Freud. "The menaced assassison"; "Armastajad" 1928; "La Dureé poiguardéi" (rong kaminast välja); "The domain of arnhlism"; "The two mysteries" Salvador Dali (1904-1989) Hispaanlane. Tema looming on barokilikult ülepuhutud ja küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab ta uskumatult mõistusvastastesse seostesse. Oli vaimustatud Freudist. 1923.aastal avastas enda jaoks puhtal kujul sürrealismi. "Autoportree stuudios"; "Self-portrait with raphaelesque neck" 1921-1922; " Figure on the rocks" 1926; "The great masturleator"; "The persistence og memory" (sulanud kellad); "Püha Anthony kiusatus"; "Kodusõja eelaimus"; "Uni". Alberto Giacometti (1901-1966) Sveitslane. Skulptor. Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobelisteks muudetud inimfiguur,
Ühelt poolt on kunsti tegemisel tugev positiivne mõju, kuid ei saa eitada ka desktruktiivset mõju, mis võib avalduda valel kunsti kasutamise viisil. Loovus Kunstiteraapiat nimetatakse sageli ka loovkunstiteraapiaks. Niisiis on loovus üks olulisematest mõistetest psühhoteraapias ja kunstiteraapiates. Kuid see pole alati olnud nii. Näiteks varasem psühhoteraapia alane kirjandus, alates Freudist pidas loovust hoopiski üheks neuroosi vormiks või sundmõtteks, mis kompenseerib isiksuse lahendamata sisemisi konflikte. See on justkui midagi unistamise ja fantaasia piirimail olevat, mis varjab frustratsiooni, rahuldamata soove ja kurbust. Isegi mõned kaasaegsed psüühoterapeudid näevad loovust kui ainult kaitsemehhanismi. Enamik negatiivseid seoseid on selle mõiste ümbert aga tänaseks kadunud. Arvatakse, et pigem on tegemist kasuliku
Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi Ulysses S. Grantini. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka tuntud karastusjook Coca-Cola. Kokaiin isoleeriti esimest korda 1855.a. saksa keemiku Friedrich Gaedcke poolt. Ta nimetas selle erütroksülliiniks. Isolatsiooniprotsessi lihtsustas Albert Niemann. Narko-esmaabi Kui narkouimas ligimene imelikult käituma hakkab või hoopis-tükkis kokku kukub, hoia pea külm. Siin paar vihjet, kuidas talitada.
Seetõttu on mängud siis isiklikud ja sümboolsed. Erikson arendas Freudi teooriast välja psühhosotsiaalse aenguteooria, kus esitab vastuväiteid seisukohale, et teismeea universaalseks ülesandeks on psühhoseksuaalse identiteedi omandamine. Tähtsamale kohale asetab Erikson hoopis teatud maailmavaate omandamise, autonoomsuse saavutamise, initsiatiivi võtmise ja tööalaste eesmärkide püstitamise ning oma ettevõtmiste eest vastutuse võtmise. Erikson rõhutas erinevalt Freudist rohkem sotsiaalsete ja kultuuriliste jõudude osa arengus. Ta pidas isiksuse arengut vormitavaks ning kogu elu jooksul toimuvaks protsessiks, mida mõjutavad nii sõbrad, perekond kui ühiskond. Tema teooriast võib järeldada, et osa isiksuse identiteedi aspekte kujuneb lapseea kogemuste mõjul perekonnas ja teistes kultuurilistes kontekstides, näiteks koolis. Kokkuvõtlikult väitis Erikson, et areng jaguneb arenguastmeteks, kus igal astmel tuleb inimesel läbi teha sotsiaalne konflikt,
Tema vastu tekkisid ravimikorporatsioonid, kes ta kohtusse kaebasid. Kohtus kaitses ennast ise. Ta väitis, et kohus pole objektiivne. Reich sai 2 aastat vangistust, sest ta keeldus kohtuotsusele allumast, sest arvas, et see pole pädev. 50ndatel Reichi teoseid põletati, sest neid peeti halvaks. Suri USAs üksi. Ta kannatas jälitusmaania all. Tal olid põnevad ideed, mida ei lastud lõpuni rakendada. Enne surma pakkus ta välja idee luua igale poole New Yorki seksiputkad. Ta läks Freudist seksuaalteooriaga kaugemale. Inimese tervis oleneb sellest, mil määral saab ta seksuaalenergiat välja elada. Selleks, et ühiskonda muuta, ei piisa ainult majanduslikkusest. Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks
mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. JUNG, Carl Gustav 19. sajandi Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT: 1. teadvus 2. isiklik alateadvus 3
Koostöö abil saab alaväärsust ületada. On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd). Pilet 8. Reich. Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht
kogu inimese tegevust. Naudinguhimu aga ei arvesta reaalseid tingimusi ja võiks põhjustada indiviidi hukkumise. Seepärast on inimesel ego ehk mina kui teadlik lähtealus. Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist. Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b. neoanalüütilised (neofreudistlikud) käsitlused (C. G. Jung ja A. Adler). Kaugenesid Freudist seoses ülepaisutatud seksuaalsusega eelneva teooriates, rõhutasid ego (mina) olulisust. Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil
Freudiga viib teda kokku üks selline seik, kui ilmub Freudi unenägude tõlgendamise raamat, siis üsna palju seda kritiseeritakse kolleegide poolt. Üks väheseid, kes tema kaitseks sõna võtab, on Alfred Adler. Ta kaitseb Freudi avalikult. Freud on sellest zestist liigutatud ning kutsub Adleri osalema psühhoanalüüsi diskussioonigruppi, millest hiljem kujuneb välja psühhoanalüütikute koolkond. Hiljem läheb nii nagu paljudel teistel Freudi õpilastel, et ta lööb Freudist lahku. Teda nimetatakse tihti Freudi õpilasteks, kuid sisuliselt ei ole ta Freudi õpilane olnud, sest kui ta liitus Freudiga, siis oli ta noor oma väljakujunenud vaadetega spetsialist. Ta lahkus Freudist, sest ta ei võtnud omaks tema seksuaalsusteooriat. Kui ta lahkub psühhoanalüütikute ühingust, siis on see ühing kasvanud 24 inimese suuruseks. Kui Adler lahkub, siis umbes 9 tükki läheb temaga koos. See näitab Adleri mõjukust. Ta loob oma õpetuse
Tõe saavutamine on hermeneutiline protsess. Tõde on seotud meetodist, milline meetod meil on,sellise tõe me saame. Paul Ricoeur (1913-2005) · prantslasest protestant. Ta kuulub religioossesse vähemusse. · Ütleb, et hermeneutika on semiootiline valdkond. Need pole lihtsalt sõnad ja sündmused, vaid kõik tekstid koosnevad märkidest. Teisisõnu me ei saa hermeneutikas olla vähegi edukad, kui ei kasuta semiootikat. · Tema esimene teos on Freudist kirjutab,et freud on hermeneutik et aru saada inimesest, peab tõlgendama, mida inimene räägib. Semiootiline analüüs põhimõisted: · märk, kood, tähendus · märgitüübid: ikoon, indeks, sümbol · märgisüsteem; keel: paradigmaatika ja sütagmaatika · tekst, kontekst, intertekst analüüsimeetodid: *Barthesi pildianalüüs Märk on miski, mis ei ole iseendaga identne (Lotman) · märk on miski, mis viitab kellegi jaoks mingil määral millelegi muule
vähendab mälu funktsiooni ja ühes sellega ka terviku seletamist. Samuti on ekslik arusaam, et kirikultuurid on keerulisema semiootilise struktuuriga. Kirjal on võrreldes sümbolitega kindlam ja üheselt mõistetavam süntaktiline reeglistik. C.Levi-Sraussi müüdisisene loogika. "Mütoloogikad" (4 köidet 19671971, "Toores ja keedetud", "Meest ja tuhast", "Lauakommete päritolu", "Alasti inimene") käsitleb müüdisisest loogikat. On mõjutatud Freudist, kes lõi inimese teadvuse ja alateadvuse kõigile kehtiva mudeli. Ka Levi-Strauss lähtub ühtsest ja universaalsest allikast. Teine Freudi avastus, mille mõjusid näeme Levi-Straussil, on semantiliste üleminekute kirjeldamine mitteteadvusest teadvusse. Lähtudes totemismi teooriatest, asendas ta Freudi unenäo sümboolika müüdi sümboolikaga ja väitis, et müütiline mõtlemine on sarnaselt Freudi mitteteadvuse teooriale metafooriline ning transformatsiooniline, st
loeta küll täielikult põhjendamatuteks, kuid tugevalt liialdatuteks ning senini puuduvad nii kandev tõestusmaterjal kui sisemine struktuur ja loogika. See on üheks täiendavaks faktoriks kriitikutele, kelle jaoks on Freud pigem särav jutuvestja kui teadlane. Freud tunnistas elu hilisjärgus ka ise, et peale 1923. aastat tal psühhoanalüüsile struktuurseid täiendusi teha ei õnnestunud. Pigem jõudis psühhoanalüüsi rakendamisega ühiskondlikele nähtusele Freudist kaugemale tema protezee ja hilisem oponent C. G. Jung, kelle inspiratsioonist pakatavad teooriad kollektiivsest alateadvusest ja arhetüüpidest on tänapäevani ühed tõsiseltvõetavamad katsed hõlmata teaduslikult ekstrasensoorseid nähtusi. Ometigi näib Oidipuse kompleksile psühhoanalüüsi pealiini poolt pakutuid edasi arendavate keelekriitiliste süvakultuuriliste universaallahendite leidmine, mille võimalikkusele näib
o Isiksuse arengu pidurdajad: Ülemöörane alaväärsustunne; Ära hellitatus- ei oska koostööd teha, sotsiaalne huvi nõrk, manipuleerijad; Hüljatus- ei saa piisavalt armastust ja koostööd ning ise endal on neid raske seeläbi kujundada; külmad, kalgid, julmad, puudub empaatia võime. - Seega inimene ei saa areneda ükinda, peab olema ühiskonna taust. - Selleks et isisksust mõista, tuleb õppida ta elustiili tundma. - Freudist erines ta, sest ütles et inimese käitumine pole nii suuresti sõltuv minevikust; inimese käitumis mõjutavad rohkem inimese tuleviku eesmärgid. - Tema teooriates on saanud alguse paljud suunad: N. Humanistlik psühholoogia; pereteraapia; - Tema ideed ja saavutused ei saanud alati väga suurt tunnustust, sest neid võeti tihti kui enesestmõistetavaid asju; ning Adler tegi rohkem praktikat kui pani kirja. 8. Reich
Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad, kus keha end kaitsta püüab, ongi raudrüü
Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad, kus keha end kaitsta püüab, ongi raudrüü
Asetas rõhu hingele. Intellekt vana, uus mõtteviis seotud südame haridusega. Hingearengu kujunemist mõjutab kogu ühiskonna areng. Child Study liikumine, mis tegeles uurimisega, mida laps Ise pedagoogilise hariduse käigus soovib, milline on tema vajaduste sfäär. Hall võttis kasutusse mõiste, mis andis nime tema peateosele adolescence (1904). 1420ndate eluaastate esimese pooleni (poistel natuke kauem). 1516 eriti keeruline iga. Teos rääkis esimestena positiivselt Freudist. Arendas tema psühhoosi ja neuroosi ilmumise mõtet. Ühiskond esitab noortele liiga ränki nõudmisi, vastanduses darwinistidega (noortele peabki nõudmisi esitama). Kasvatuses ei peaks aluseks olema intelektuaalne jõud vaid hingeline. Väärtustas naiselikkust. Halli üks seisukohti, tuleks pikendada kooliiga (tollane 14aastaseni), ,,The student must have the freedom to be lazy", Halli loogika, et ei tohi avaldada survet
Vatikani muuseumi reljeefil oli Gradiva kreeka loodusnümf. Sellest inspireerituna kirjutas Wilhelm Jensen 1903.aastal romaani „Gradiva: fantaasialugu Pompeist“, mille peategelane uskus, et Gradiva oli Pompei preestri tütar, kes Vesuuvi purske tagajärjel hukkus. Teosest sai inspiratsiooni Sigmund Freud, kes leidis, et on hea võimalus kirjanduskuju psühhoanalüüsis kasutada. Tänu Freudile sai Gradiva nii kuulsaks, et sai moeasjaks selle reljeefi koopia oma seinale riputada. Omakorda Freudist inspireeritud sürrealistid kasutasid samuti Gradivat oma teostes. 70. Nimetada ülekreekalisi spordipidustusi ja iseloomustada nende tähendust. Olympia, Pythia, Nemea ja Isthmose mängud. Spordivõistlused olid enamasti osaks mõnele jumala pühendatud pidustustest, seega oli neil tähtis religioosne roll. Samuti väljendasid panhelleeni mängud Kreeka ühiskonna võistluslikkust ja väärtusi – üheks oluliseks väärtuseks
Neofreudism. Panid Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ning ühiskonna ja kultuuri mõjule isiksuse arengus. C.G.Jung. (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. Erinevus Freudist: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona- 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. Inimese psüühikal 3 tasandit: 1. teadvus Kalle Küttis 2011 8
valgustusajastust tulevad ja modernismile samuti iseloomulikud suured filosoofilised ideaale jutustavad narratiivid 2) esteetilise populismi tõus - st piiride ähmastumine kõrgkultuuri ja massikultuuri vahel. Jaanus Adamson analüüsib ka detektiiviromaani, kui ratsionaalse, avastamisiha maailma ja moraalse läbielamise võrdkuju. Dektektiivkirjanduse kuldaeg langeb kokku ka modernismi kõrgajaga. Ka räägib ta kuidas C.G. Jung pöördus S. Freudist ära, kui too paljus talt tema konseptsioonide järgimist libiidost, kui jumala sõna. Modernistidele oli aga Freudi konseptsioon oluline. Modernistid tundsid üldse suurt huvi alateadvuse, müütide ja arhetüüpide vastu. Modernistid uurivad sisemist maailma, psühholoogilisi impulsse. Otsitakse igaveste aluste ilmutust. Postpodernism on Adamsoni arvates aga rangelt antipsühholoogiline ja antimütoloogiline
majanduslik ja seksuaalne õpetus. * Reich kirjutas enamik oma teoseid 30ndatel, kuid need olid keelatud Saksamaal ning hiljem ka Ameerikas. Need said uuesti kuulsaks 60ndatel kui toimus seksuaal revolutsioon. Alfred Adler * Elas 1870-1937 sündis Viinis, Austrias ning rahvuselt oli juut. -) Alfred Adler oli samuti Freudi õpilane, kuigi ta polnud otseselt Freudi õpilane, vaid sel hetkel kui ta Freudiga suhtlema hakkas, olid tal juba oma ideed olemas. Kui ta pärast kümmetkond aastat Freudist lahku lõi, tuli koos temaga kaasa veel ligi kümme teist inimest ehk ta oli väga mõjukas. -) Alfred oli pigem praktik kui teoreetik ning seega ei pannud ta erilist rõhku oma kirja tükkidele, kuid oli samal ajal tuntud kui üks parimaid lektoreid, sest oli väga hea kõnemees. -) Alfredi kogu psühholoogia keerleb üldiselt ümber ühe peamise mõiste alaväärsus kompleks. -) Alfred Adler oli laspena väga haige laps ehk ta kannatas mitmete tõsiste haiguste all
Koostöö abil saab alaväärsust ületada. On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd). Pilet 8. Reich. Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht
võimas, kui ta ei ole diferentseeritud kapitalistlike suhete poolt. marcuse osutab ühiskondlikele gruppidele, kes on võimelised looma neid iha väljapääse. marcuse nägi ameerikas selgelt, kuidas meelelahutustööstus ihadega mängis ja ta nägi võimalust sellest välja liikuda. üldiselt oli ta märksa optimistlikum kui adorno ja horkheimer, nood mingeid väljapääse eriti ei näinud. benjamin oli siiski ka pigem optimistlik. frankfurti koolkond moodustab marxist ja freudist lähtuva terviku (ja adornol nietzsche mõju) raymond williams 19211988 proovib sõnastada kultuuri mõistet mis sobiks 20ssse. kuulub briti intellektuaalide hulka, ja huvitav on, et intellektuaalid britis kerkivad üles sageli sotsiaalsest madalast staatusest (tema isa oli raudteevaht, kes tõstis üles tõkkepuud) küllatki poliitiline autor, tegeleb küsimusega, kuidas kultuurinähtused puudutavad inimesi üldisemalt. ta hakkab kultuuri mõistet uurima juba oma esimestes tekstides
Tegutses koos Artaud'ga. Temaga koos loodi teater. Artaud lavastas tema olulisemad näidendid, üks nendest ,,Armastuse saladused", teine ,,Victor". Koos tehtud lavastused olid absolutistide eelsalk. Pärast sõda läksid dadaistid Berliini ja Pariisi. 8) Sürrealism Sürrealistid eksperimenteerisid automaatkirjutusega. Välja arenes dadaismist; üks mõjutas üht, teine tekst. Propageerisid spontaanset loomist; mõistuse kontrollist vaba alateadvust. André Breton (18961966) lõi 1924 Freudist mõjutatud apoliitilise manifesti; 1929. aasta manifest sümpatiseeris kommunismi. Viimasega ütles ta lahti varasemates kolleegidest, kes soovisid kasutada sürrealismi laval. Enne teda olid teised autorid jõudnud sürrealistliku teatrini (nt Pirandello, kellel polnud otseselt pistmist sürrealismiga, aga ta pakkus sellele filosoofilise tausta). 1929. aastaks olid sürrealistid teinud umbes tosin lavastust: spontaanne, sokeeriv. Mõjutas paljusid kunstnikke ja loojaid (nt hispaalnast Lorcat)
psühhiaatrite hulgas. Lacani teoreetilised eeskujud. Siin võib eristada kolme alussammast: · Sigismund Freudi psühhoanalüüs · Claude Levi-Strauss antropoloogiline struktualism · Ferdinand de Saussure struktualistlik keelekäsitlus (selle kriitika ja uustõlgendus) %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 13 Lacani subjektiteooria Me nägime enne, kuidas Freudil subjekt kujuneb, nägime ka kuidas neofreudistid rõhutasid Freudist rohkem keskkonna tegureid. Vaatame nüüd kuidas Lacanil subjekt kujuneb, sest tema läheb välise tähtsustamisel veelgi kaugemale. Siit jõuame lõpuks ka subjekti ja kultuuri omavahelise suhte kirjeldamiseni. Kuidas tekib subjekt: on ta antud või konstrueeritav? SUBJEKT (ehk siis minasus) on Lacanil välismaailmast tingitud protsess, vahelduv olelus vorm. Seda iseloomustab: · Killustatus ja fragmenteeritus, mis tingitud välismaalima killustatud mõjust.
iseenese juurde tagasi tulema. Jung, Freud neuroosid hüsteeriaJung psühhoosid (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailmasõja ajal töötab Jung välja nn
perekond. Kogu edaspidise käitumise teljestik, suhtumiste põhimuster, pannakse paika vanema-lapse suhete järgi ja see kristalliseerub selgelt juba 4.5. eluaastaks. Super-egost kasvab omamoodi sisemine tsensor, mis hakkab otsustama lubatu ja keelatu, hea ja halva üle. Karen Horney arvates on suhete keskmes mitte bioloogilised ja seksuaalsed vajadused, vaid kaitstuse vajadus. Kaitstus ja rahulolu on lapse ja vanemate suhte võtmefaktor. Erinevalt Freudist, kelle arvates on määrava tähtsusega ainult varane lapsepõlv, rõhutavad teised psühhoanalüütikud läbi kogu elu toimuvat arengut ning inimese enese aktiivset ja otsustavat osa selles protsessis. Ken Wilberi 2003. aastal eesti keelde tõlgitud "Kõiksuse teooria" esitab nüüdisaegse integreeritud lähenemise inimeseks saamise teel. P r e k o n v e n t s i o n a a l s e s staadiumis on laps egokeskne ja isekas. Ta ei suuda veel teiste rolle võtta ja tõelist kaastunnet ning
nüüd tõota mulle, armas poeg: sa käid igal pühapäeval kirikus!"" (JUNG 2004:143) Jung mõistis sealsamas paigas, et nende sõprusel on lõpp ning nõnda see pikapeale ka kujunes. 1913 astus Jung tagasi Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsiooni presidendi ametipostilt ning hakkas oma teooriat edaspidi nimetama analüütiliseks psühholoogiaks. (Seda on hiljem nimetatud ka süvapsühholoogiaks.) Olles olnud Freudi ,,mantlipärija", elas Jung Freudist lahkulöömist raskelt üle. Ta kaotas sõbrad ja tuttavad, olles 1913 aastal loobunud ka loengutest Zürichi ülikoolis. Järgnes küllaltki pikk seesmiste segaduste ning müstiliste kogemuste aeg, mille jooksul Jung kohati kartis enda hullumist. Antud perioodi peab Jung ,,teadvustamatuse pealetungiks." (JUNG 2004:160) 1916 aastast hakkas aga toimuma teatav ,,selginemine ning järkjärguline tagasipöördumine ,,tavaellu." 1919 aastaks oli Jung kriisist täielikult üle saanud
isasse, s.o Oidipuse kompleks; 8-9a toimub lapse ühiskonna kõlblikuks muutmine). Freud on tõmmanud paralleele ühiskonna arenguga. Ta leiab, et tema teooria abil on võimalik inimese käitumist kui sellist seletada. CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Freudi kõrval tuleb rääkida ka tema kuulsast õpilasest Karl Gustav Jung (1875-1961). Ta oli Freudi õpilane, kuid tema tõekspidamised ja teaduslik lähenemine inimese käitumisele erines Freudi omast oluliselt. Jungi eristab Freudist 2 põhijoont: 1. Ta ei absolutiseerinud libiidot 2. Leidis, et inimese psüühikas on lisaks isiklikule alateadvusele teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille moodustavad arheotüübid. Need on formaalsed struktuurid, millel on teadvusesse sattunult võime esile kutsuda kujutlusi. Teise seletuse kohaselt arheotüüpidest on need alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemusi ja teadvusesse sattunult kutsuvad need esile kujutlusi
annaabi.ee 
