Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Norra geograafilisest vaatest" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Norra
Lars Markus Linnupõld
Tallinna Reaalkool
Asend ja pinnamood
Kliima
Taimestik , Loomastik
•Norra  asub   Skandinaavia   lääneosas.  Ta 
Norra lõuna- ja lääneosas, on  täielikult avatud Atlandi tormile, seal on 
Tavalised loomad on põder,  hirv , ahm, 
pindala  on  323,802  ruutkilomeetrit.  Norra 
talvedel   rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab 
lemming ja  põhjapõder . Väikesed kaljusaared 
asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E vahel. Norra 
vähem, sest suur  Skandinaavia   mäestik , varjab nende sademed. Läänes 
läänes on kaetud tuhandete peitsevate 
on 
mägine 
maa. 
Iseloomulikud 
on 
lindudega, nt merikajakas. Leidub palju 
mäeahelikud   ja  platood.  Idaosas  asuvad 
sajab rohkem. Madalikudel ümber  Oslo  on kõige soojemad ja 
forelli, lõhet. 
suured 
orud. 
Enamus 
maast 
katab 
päikesepaistelisem  suved , kuid ka talvel on ka külm ja sajab lund.
Pärismaiseid taimeliike on 2000 kandis. 
Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim tipp on  
Galdhøpiggen (2469 m). Paljudes kohtades on 
Tavalised on nii  okaspuud , kui  lehtpuud
mäed ümarad ja  maastik  kujutab endast suurt, 
Suurimad  metsad  asuvad Oslost idas. Igal pool 
lainelist   lavamaad .  31,7%  on  üle  299m 
on rikkalikult metsamarju (mustikad, jõhvikad 
kõrgusel  merepinnast.  Keskmine  kõrgus 
jne) Tavaliseimad on kuusikud ja  männikud
merepinnast on umbes 490m
Iseloomulikud taimed on  sammal ja kanarbik.
Asustus ja Majandus
Joonis 3. Norra 
kliimadiagramm .
Joonis 1. Norra 
• Rahvastikutihedus : 14,82 in/ ruutkilomeeter
asend 
Skandinaavias,
Rahvas on jaotunud igale poole üsna 
võrdselt. 
• Norra on arenenud majandusega riik. 
Traditsioonilised alad on kalapüük ja 
metsandus . Tänapäeval põhineb majandus 
suuresti teenindusel,  nafta -ja maagaasi 
tootmisel ning kerge-ja rasketööstusel.
Joonis 2. Galdhøpiggen 
Veestik
Huvitavad loodusnähtused
KASUTATUD INFOALLIKAD:
•Norrale on iseloomulikud kõrged joad ja 
1.Põhjaosas võib taevas näha virmalisi.
https://et.wikipedia.org/wiki/Norra
kalarikkad jõed.  Pikim   jõgi on Glåma 
https://en.wikipedia.org/wiki/Norway
2.Galdhoppigen on kõrgeim tipp 
(601km). Üle 1,5 hektari  suuruseid  järvi on 
skandinaavias.
umbes 65000. Suurim neist on Mjøsa (365 
3.Kõrgeim juga on Mardalsfossen (705m)
ruutkilomeetrit). Lõunaosas on palju järvi, 
põhjas mitte nii palju. 
Tänan teie aja eest.

Document Outline

  • Slide 1
Norra geograafilisest vaatest #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lars Linnupõld Õppematerjali autor
Posteris on räägitud järgmistest teemadest- Norra asned ja pinnamood,Norra veestik, Norra kliima, Norra taimestik ja loomastik, Norra asustus ja majandus, huvitavad loodusnähtused Norras.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Norra referaat
20
doc

Norra referaat

Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo

Geograafia
Norra Kuningriik
12
doc

Norra Kuningriik

TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ......................

Geograafia
Norra
10
doc

Norra

.............................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Tahtsin Norrast referaadi teha kuna olen ise seal käinud. Norra oli väga kena maa. Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ja paljudel saartel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). See on pikk ja kitsas. Selle rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra

Geograafia
Norra
42
docx

Norra

Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres jaKuninganna

Geograafia
Norra analüüs
28
docx

Norra analüüs

Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun