Islandi ja Norra kalanduse ülevaade (1)

Islandi ja Norra kalanduse
ülevaade
1.osa: Norra kalandus
· Kalatööstus on Norra rannikupiirkondade
selgroog. Kalapüük, -töötlemine ja -kasvatus
annavad tööd rohkem kui 30 000 inimesele.
Aastane kala ja kalatoodete ekspordimaht on
umbes 30 miljardit Norra krooni. See on Norra
üks suuremad ekspordisektoreid. Niisiis on
Norra jaoks ülioluline mereliste elusvarude õige
haldamine.
Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda
siis haldavad.
· Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge
kvaliteet.
· Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis
(Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819
620 km2 ümber ranniku.
· Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2.
· Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk,
soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas,
kilttursk, makrell, krevett jne.
· Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra
kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta
jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli,
kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide
kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik
on vikerforell
· Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul
varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike
kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu
1990. aastatel on kalapüügi maht
kahekordistunud. Kalavarud olid vahepeal väga
väikesed, aga õnneks nüüd kasvavad nad.
· Norra mereliste elusvarude majandamise
tähtsaim eesmärk on kindlustada nende
jätkusuutlik kasutamine ­ püügimahud peavad
olema kooskõlas varude isetaastumisvõimega
· Suuremat osa oma püügipiirkonna kalavarudest
jagab Norra teiste riikidega. Kõige olulisemad
lepingud on sõlmitud Venemaa ja Euroopa
Liiduga.
· Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra
ekspordist. Norra teistelt riikidelt ei impordi.
Lühidalt ka vaalapüügist Norras:
Norras on väga pikk vaalapüügi
traditsioon, kuid pärast kaubandusliku
vaalapüügi keeldu 1986. aastal on
vaalapüük tunduvalt vähenenud, kuid
mitte lõppenud hoolimata Rahvusvahelise
Vaalapüügikomisjoni ja Euroopa Liidu
kriitikast. Püütakse vaid kääbusvaala, mis
ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli
vaalapüügilimiit 1052 isendit, püüti 592
vaala.
2.osa: Islandi ndus
Islandi majandus sõltub suuresti kalandusest.
Kalatooted moodustavad pea poole (42%)
Islandi eksporditulust ja enam kui 12% SKP-st
ning pakub tööd 5% elanikkonnast.
4/5 eksporditavast kalast läheb Euroopa Liitu,
millest 34% omakorda Suurbritanniasse ja 12%
Hispaaniasse. Island püüab iga elaniku kohta 4
tonni kala. Kui võrrelda seda ELiga, siis seal
püütakse iga elaniku kohta keskmiselt kõigest
10 kg!
"Fisheries is the backbone of our economy."
-endine Islandi suursaadik Stefan Haukur Johannsson
Mandrilava ümber Islandi, mis on sooja Golfi
hoovuse ja Arktika külma toitainete voolu
kohtumispunkt, pakub väga soodsaid tingimusi
erinevatele mere-elukatele ja on rikkaks
püügikohaks.
Peamised liigid on tursk, heeringas, meriahven,
moiva, süsikas ja kilttursk.
Islandi kalastuse pindala on 760.000 ruutkilomeetrit, 7
korda suurem kui Island ise.
Island ja Euroopa Liit
Islandlaste üks suurim mure seoses Euroopa
Liitu liitumisega on Euroopa Liidu ühtne
kalanduspoliitika, mis ei soosi nende
kalandustraditsioone ja -süsteeme ning seetõttu
ei olda mitte kuidagi nõus oma suveräänsusest
loobuma. Kui Island liituks ELiga, siis lubaks ELi
ühtne kalanduspoliitika kalandussektorisse
välisinvesteeringud ning ühtlasi tähendaks see
seda, et püügikvoodid ja muud suunised
otsustatakse Brüsselis .
Island ja makrellipüük
ELi ja Islandi vahel käiv makrellisõda on
liitumiskõnelustele samuti üsna tumedat varju
heitnud. Kliimasoojenemise tõttu on makrell
usinalt Islandi külje alla ujunud.
2010. aastal oli lausa 23% kogu makrellivarust
Islandi rannikul. Island kehtestas seejärel
ühepoolselt püügikvoodid ­ 2011. aastal on see
146,818 t, mis moodustab 17% soovitatavast
lubatud kogupüügist maailmas. EL ja Norra
tõstsid protestikisa ning jaanuaris teatas EL, et
ELi sadamates on Islandi lipuga laevadel
keelatud makrelli maha laadida.