Kalade puhastamine (3)

Sarnased õppematerjalid

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

väikeste maimude söötmiseks kasutatavat peeneteralist sööta nimeta takse startersöödaks, suuremate kalade söötmiseks kasutatavat sööta kasvusöödaks. 6. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. a. Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,6­0,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. Põhjuseks võib olla nii sööda halb omastamine kui ka see, et osa sööta

Kalakaubandus

23

doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. 4. Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. 5. Vesivannil- keedetaskse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad(nt munahüüe, piimakreeme jne) 6. Rõhu all- eraldi nõud ja ei lase aru välja. 7. Kupatamine- rohkes vees, eesmärk soolase, kibeda, hapu maitse vähendamine ja mürkide eemaldamine. 8

Kokandus

33

docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine ­ keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid, toiduained mis kiiresti võivad kõrbema minna või rõhu all kupatamine ( seened, soolaliha ­ soolase, kibeda, hapu maitse eemaldamine, mürkainete, toiduainete puhastamine blanseerimine ­ toiduainete lühiajaline (mõnekümnest sekundist

Kokandus

10

doc

Kalade üldiseloomustus

KALA Kaladega seotud ohud Botulism ­ seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained ­ raskemetallid ­ elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid ­ laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen ­ kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega ­ sobib dieettoiduks ­ 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa ­ karotenoidid ­ antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett ­ 50-85% Valku ­ 9-27% (enamus täisväärtuslik ­ asendamatud a.h.)

Kokandus

652

pdf

Asjaajamise alused

 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44  Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48  Teravili ja teraviljatooted 48  Köögi- ja puuviljad 50  Piim ja piimatooted 53  Liha ja lihatooted 55  Kala ja kalatooted 57  Rasvad 58  Magusained 61 4. Joogid 63  Mittealkohoolsed joogid 63  Alkohoolsed joogid 65 5. Menüüde koostamise alused 74

Analüüsimeetodid...

21

docx

Kala ja kalatooted referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.........................

Toiduainete õpetus

31

docx

Toiduvalmistamise alused

o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga o Leib,sai, pähklid · Grillimine Grillseadmes,sütel,ahjus restil või vardas Temperatuur 200-300 kraadi Soojendajaks kuum õhk Peale tekib koorik Liha,kala, köögivili PANEERIMINE · Toiduaine ümbritsemine 1 või mitme kihiga

Toitlustus

40

docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (3)