Globaalprobleem-Happevihmad (1)

Globaalprobleemid
Happevihmad
Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm ), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast.
Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste põletamine. Peamise panuse (üle 80 %) annavad kivisütt kasutavad soojusjõujaamad. Põlemisel moodustuvad vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Sademed kannavad need maapinnale ja taimestikule. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks , metsad hukkuvad, mitmete tegurite ebasoodsal koosmõjul on happevihmad hävitanud terveid metsamassive, näiteks mäenõlvadel. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, kunstiteoseid ja mõjuvad soodustavalt inimeste ning loomade haigestumisele. Happevihmad avaldavad loodusele tuntavat mõju. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Minnesota 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioon Norra peamistes jõgedes on poole võrra vähenenud. Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise . Peale selle vabastab hape mürgiseid metalle , mis varem olid setteis, näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist. Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik. Meile kõige lähemal asuvad saastealad on Kirde-Eesti, Kagu-Soome ja Ida- Lapimaa . Destilleeritud vee pH on seitse . Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Sellise jaotuse järgi oleksid siiski pea kõik sademed happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe. Reostamata õhk sisaldab ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2.
Happevihmadel on ka oma hea külg Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist, vahendab BBC Šotimaal läbiviidud uurimust . Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele . Samas väidavad Šoti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid , et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et väiksel hulgal saastel võib olla ka positiivne efekt vähendamaks kasvuhoonegaase,» ütles uurimuse juht Vincent Gauci.
3