Pr Heili Västrik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8//12 80047 PÄRNU Motivatsioonikiri Soovin kandideerida Pärnumaa Kutsehariduskeskuse majutusteeninduse eriala õpetaja ametikohale. Lisatud CV annab ülevaate minu eelnevatest saavutustest majutus eriala õpetajana. Lisaks toon välja oma oskused, mis vastavad tööpakkumises esitatud nõudmistele. Omandasin majutusteeninduse eriala kõrghariduse. Olen äärmiselt hästi kursis antud valdkonnas toimuvaga. Minu senine töö on andnud mulle kogemuse majutusteeninduse eriala õpetajana. Olen kollektiivis aktiivne ning väga suhtlus aldis. Oskan inglise-, vene- ja soome keelt. Lisaks olen oma teadmisi ning oskusi arendanud. Käinud kursustel ja loengutel. Tutvusin Pärnumaa Kutsehariduskeskuse koduleheküljega. Olen veendunud, et suudan oma seniseid teadmisi ja kogemusi rakendada sellel ametikohal. Kui tekib lisa küsimusi, olen vägagi nõus nendele vasta...
56 45601222229 1 Natalja Miron 13.05.52 45205137417 1 Risto Kallakmaa 22.05.78 37805223040 1 Jako Riisalu 21.01.73 37301219871 1 Sigrid Sonk 11.08.55 45508115690 1 Ahti Vaask 24.04.86 38604243865 1 Oliver Tammik 01.12.79 37912011363 1 Tiia Jaansoo 27.04.72 47204274033 1 Jaagup Öpik 08.08.80 38008085311 1 Virve Teder 19.10.74 47410197589 1 Andres Meri 06.12.66 36612068083 1 Tanel Västrik 26.01.63 36301265278 1 Signe Treier 11.10.63 46310117961 1 Kristel Ots 03.02.56 45602039490 1 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 1 Risto Vaask 23.03.82 38203235664 1 Jako Saarniit 19.04.70 37004191716 1 Maili Sonk 22.04.71 47104221609 1 Endrik Reinsalu 01.06.52 35206019933 1 Karin Hunt 14.03.73 47303144111 1 Indrek Hade 14.03.76 37603144455 1 Kristel Arvola 25.01
Külli Lasn 01.11.66 46611018133 Egert Karjust 11.06.86 38606117161 Siina Kasemets 28.09.83 48309285915 Ave Niitsoo 20.12.80 48012204251 Maret Kalinin 25.12.66 46612251031 Elisabeth Treier 10.07.71 47107109910 Jüri Sillmann 10.06.56 35606105622 Anna Karjust 21.04.83 48304218064 Urmas Jüriorg 05.02.66 36602056675 Risto Kuhi 11.09.64 36409114533 Eleri Palu 02.02.50 45002026603 Elisabeth Västrik 08.08.74 47408082686 Tatjana Ruuben 01.09.67 46709019263 Elisabeth Öpik 15.12.88 48812156107 Allan Salonen 19.12.61 36112195937 Aleksandr Sonk 05.08.64 36408053020 Anna Rokk 27.08.71 47108279972 Oliver Kilter 03.12.77 37712036824 Kaimo Saarniit 18.04.70 37004184497 Käthy Liivak 31.10.87 48710311966 Jüri Järvis 20.05.72 37205208540 Naima Jaansoo 08.04.71 47104086686 Risto Tedersoo 20.11
50205038363 #NAME? 35501229735 #NAME? 45701258947 #NAME? 48604141460 #NAME? 45610224882 #NAME? 37803115227 #NAME? 47108279972 #NAME? 37108154554 #NAME? 45001243289 #NAME? 37502013240 #NAME? Ülesanne 3 aastal: #NAME? Ees- ja perekonnanimi Pirjo Kukk Lea Tamm Kairi Meri Natalja Reinhold Marika Helmja Aivar Lohk Kristo Västrik Marika Teder Maarja Liis Riisalu Allan Reinsalu Urmas Karu Marina Räämet Sirli Niitsoo Jaanika Ruuben Indrek Karjust Anna Rokk Andrus Järv Maili Kikkas Mart Martverk Aivar Tosso Variant 1 #NAME? #NAME? #NAME? #NAME?
vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis sarnaneb veidi suitsupääsukese sidinale. Kas mäletad? · hakk lind; kokkuseotud vilja- või linavihkude paigutamisviis · västrik linavästrik lind · keris sauna- või reheahju osa; piltlik: toit läks nagu kuumale kerisele, s.t sai ruttu otsa · kess võrkkott; toidukott
Eesnimi Nimi Sünniaeg Isikukood Ahti Ahti Sillmann 10.10.74 37410107305 Ahti Ahti Reintamm 01.04.53 35304018622 Ahti Ahti Vaask 24.04.86 38604243865 Ahti Count 3 Aini Aini Karo 28.09.89 48909284695 Aini Count 1 Aire Aire Karu 06.06.71 47106068947 Aire Aire Västrik 13.10.88 48810138333 Aire Aire Savest 21.12.64 46412215133 Aire Aire Kalinin 06.09.85 48509068675 Aire Count 4 Aivar Aivar Kasemaa 04.09.72 37209046137 Aivar Aivar Lohk 06.08.53 35308061352 Aivar Aivar Tosso 29.10.83 38310294394 Aivar Aivar Serg 16.05.63 36305165624
Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus lesk" ning 2007. aastal balletti "Sulfiid". Viiuldajana on tema tuntumateks partneriteks olnud Sten Lassmann, Ardo ja Helen Västrik, Kristjan Saar ning Mari-Ann Murdvee. 2 aastat tagasi on ta öelnud, et Yliopilaskunnan Soittajat`sse, mida peetakse Soome parimaks amatöörorkestriks. Mikk Murdvee arvab, et hea dirigent on muutumisvõimeline ning esitatav peab sobima kokku ta enda elukogemustega. Nagu alguses mainitud, peab Mikk ka kirjanikuametit. Tema kirjanikunimi on Mikk Bravat. Teoste hulka kuuluvad luulekogu "Kõverpeegelpilte" (1999), luule- ja lühiproosakogu "Järgmine" (2000) ning "Kolm" (2001). KASPAR JANCIS
_ohvritalituse juht loojana” Ajalooline Ajakiri¾, 2012. _pärimuse kandja _ Maausk _hingejuht _ 1980. aastad _vahendaja _ Tõlet, noortaaralased (Mihaly Hoppal) _ 1995 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla _ Demnine Kosterkin 1926-80 Koda _ Ergo Hart Västrik “The Heathens in Tartu ŠAMANISTLIKUST MAAILMAPILDIST 1987 – 1994: Heritage Protection Club Tõlet” _Saami šamaani trumm http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/cf/8.html _ Kolmene maailm: _ Ülailm
05.59 35905252963 25 5 25.05.2008 49 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 27 6 27.06.2008 49 Aivar Teder 30.07.59 35907303231 30 7 30.07.2008 49 Henn Järvis 03.08.59 35908037172 3 8 03.08.2008 49 Marek Laasik 09.08.59 35908094465 9 8 09.08.2008 49 Lembit Elmik 15.08.59 35908154046 15 8 15.08.2008 49 Mihhail Palu 11.10.59 35910118818 11 10 11.10.2008 49 Marek Västrik 07.11.59 35911071530 7 11 07.11.2008 49 Oliver Tedersoo 04.01.60 36001048826 4 1 04.01.2008 48 Kristo Västrik 16.01.60 36001161262 16 1 16.01.2008 48 Egert Liiv 19.03.60 36003195726 19 3 19.03.2008 48 Kalmer Kilter 08.04.60 36004083732 8 4 08.04.2008 48 Rein Veskus 24.04.60 36004242345 24 4 24.04.2008 48 Taivo Tosso 24.05.60 36005248867 24 5 24.05.2008 48
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Elge Saar Referaat Shakespeare Juhendas : Heli Västrik 2009 Shakespeare William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. 27. novembril 1581.
Ave Niitsoo 20.12.1980 naine Talv Kaljukits Maret Kalinin 25.12.1966 naine Talv Kaljukits Elisabeth Treier 10.07.1971 naine Suvi Kaljukits Jüri Sillmann 10.06.1956 mees Suvi Kaljukits Anna Karjust 21.04.1983 naine Kevad Kaljukits Urmas Jüriorg 5.02.1966 mees Talv Kaljukits Risto Kuhi 11.09.1964 mees Sügis Kaljukits Eleri Palu 2.02.1950 naine Talv Kaljukits Elisabeth Västrik 8.08.1974 naine Suvi Kaljukits Tatjana Ruuben 1.09.1967 naine Sügis Kaljukits Elisabeth Öpik 15.12.1988 naine Talv Kaljukits Allan Salonen 19.12.1961 mees Talv Kaljukits Aleksandr Sonk 5.08.1964 mees Suvi Kaljukits Anna Rokk 27.08.1971 naine Suvi Kaljukits Oliver Kilter 3.12.1977 mees Talv Kaljukits Kaimo Saarniit 18.04.1970 mees Kevad Kaljukits Käthy Liivak 31.10
12.1980 naine Talv 20.12.2020 7 Maret Kalinin 25.12.1966 naine Talv 25.12.2020 5 Elisabeth Treier 10.07.1971 naine Suvi 10.07.2020 5 Jüri Sillmann 10.06.1956 mees Suvi 10.06.2020 3 Anna Karjust 21.04.1983 naine Kevad 21.04.2020 2 Urmas Jüriorg 5.02.1966 mees Talv 5.02.2020 3 Risto Kuhi 11.09.1964 mees Sügis 11.09.2020 5 Eleri Palu 2.02.1950 naine Talv 2.02.2020 7 Elisabeth Västrik 8.08.1974 naine Suvi 8.08.2020 6 Tatjana Ruuben 1.09.1967 naine Sügis 1.09.2020 2 Elisabeth Öpik 15.12.1988 naine Talv 15.12.2020 2 Allan Salonen 19.12.1961 mees Talv 19.12.2020 6 Aleksandr Sonk 5.08.1964 mees Suvi 5.08.2020 3 Anna Rokk 27.08.1971 naine Suvi 27.08.2020 4 Oliver Kilter 3.12.1977 mees Talv 3.12.2020 4 Kaimo Saarniit 18.04.1970 mees Kevad 18.04.2020 6
Siirdemetallide ühendid Keijo Västrik TTG 10.c 1. Fe2O3 - Raud (III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - hematiit, rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese
Teemad: · üliõpilaselu · armastus · feminism 1917 ,,Varjundid" haigusaastate meeleolu · teravnenud psühholoogiline vaatlus · impressionistlik meeleolude rõhutamine Traagiline armastuslugu sanatooriumis: nukker, lüüriline meeleolu. Sonja sureb teose lõpus meeleolude vahetus. 1917 ,,Kärbes" Vananev kirjanik Andres Merihein endasse tõmbunud, unistaja, eraklik ning vestleb kärbsega, kes ta veiniklaasi servale lendab. Neiu Västrik ehk Tiksi on Meriheina sugulase pruut. Üliõpilastel toimus Meriheina juures järjekordne pidu, kui keegi üliõpilastest rebis kärbsel jalad ära ja Merihein ajab õpilased minema ning talle hakkab ka Tiksi meeldima. Tiksi ning ta peigmees kolivad Meriheina juurest ära ning hiljem jätab Tiksi joodikust üliõpilase ja leiab oma tee. 1915 ,,Poiss ja liblikas" miniatuur Lüürilise mõtisklusena kirjutatud poeetiline eneseväljendus. Räägib poisist kes ajab taga üht väga
Malcolm. Bosnia: a short history.) Helsingi Inimõiguste Komitee esindaja Bosnia-Hertsegoviinas, Amra Horo Salkic'i sõnul oleks parim lahendus selline Bosnia riik, nagu ta on olnud siiani. Riik, kus elavad koos erinevad rahvusrühmad, religioossed grupid, inimesed kõikide oma erinevustega. Inimesed peavad olema võrdsed igal religioosse, poliitilise ja avaliku elu tasandil. Parlamendis peaks olema palju parteisid, kelle kaudu erinevad rahvakihid leiavad oma probleemidele lahenduse. (R. Västrik. Kõige tähtsam on peatada vägivald. Postimees 23. november 1995, lk. 9.) "Serblased alustasid oma sõjakäiku 1992. aasta aprilli esimestel päevadel Põhja-Bosnias. 1993. aastaks olid nad enda kätte haaranud umbes 65% Bosnia-Hertsegoviina territooriumist, ehkki enne sõda oli nende osakaal elanikkonnast 31%. [---] Vallutatud aladel aeti moslemitest elanikud koonduslaagritesse. Loodi Bosnia-Hertsegoviina Serbia Vabariik, mille pealinnaks nimetati Sarajevo lähedal asuv Pale linn
,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Pilv taevaserval tukub, tuul puhkab hommikul, kuid käokene kukub: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Poiss karja välja ajab, lä'eb üle nõlvaku, seal kuuseladvast kajab: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Vist ennustada püüad head mulle, linnusuu, et nõnda kaua hüüad: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Linavästrik Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik. Ei tal ole püsi. Keksib, kargleb õueaial, lendleb, lendleb, laskub maha, eksib risurünka taha; näe nüüd istub võrguvaial! Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik, kellel pole püsi. Väike Mall karjas Punub jaanilillist pärga, kõrval kõnnib lambatall, hõikab mullikat ja härga -- karja läheb väike Mall.
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
rasvatihane (Parus major) tihane (Parus) tihaslased (Paridae) must-kärbsenäpp (Ficedula must-kärbsenäpp kärbsenäplased (Muscicapidae) hypoleuca) (Ficedula) väike-lehelind, silksolk lehelind põõsaslindlased (Sylviidae) (Phylloscopus collybita) (Phylloscopus) ööbik (Luscinia luscinia) ööbik (Luscinia) rästaslased (Turdidae) linavästrik (Motacilla alba) västrik (Motacilla) västriklased (Moticillidae) suitsupääsuke (Hirundo suitsupääsuke pääsulased (Hirundinidae) rustica) (Hirundo) suur-kirjurähn (Dendrocopos kirjurähn rähnlased (Picidae) major) (Dendrocopos) kassikakk (Bubo bubo) kassikakk (Bubo) kaklased (Strigidae) kägu (Caculus canorus) kägu (Cuculus) kägulased (Cuculidae)
tusi nagu jäälõhkuja, -kolataja, -põrutaja-, -põtk, -põtkes, põtkaja, jäätallaja jne. Nagu linavästriku nimetuski ütleb, on ta seotud linadega. Kui lindu nähti kevadel esimest korda kõrgel lennus, katusel või aiateibas, võis loota kena linakasvu, kui aga maas või madalal, siis kehva ja kesist. Seepärast kannab linavästrik veel selliseid nimesid nagu linalind, -päästrik, -pääsuke, -pääsmik, linaõnnenäitaja, -tooja, linamõõtja. Liikudes viipsutab västrik oma pikka saba ehk hända üles-alla. LõunaEesti nimetused händlane, hännaline, hänilane peavadki silmas linnukese üpris silmatorkavat hända. Eestlaste rahvapärimustes on ta väga sageli seotud kahe asjaga: kevadise jääminekuga ja linakasvatusega. Nimelt pidid linavästrikud kevadel oma jämedate jalgadega (siit ka nimetus Jämejalg-Toomas) jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik saabub kevadel just siis, kui jää viimaseid päevi jõgesid katab
Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894. aastal valiti Estonia seltsile uus juhatus ja üüriti maja Väike-Tartu maanteel (nn vana Estonia). Järgnevatel aastatel tuleb truppi uusi jõude: Betty Jõggis (Kuuskemaa), Paul Pinna, Theodor Altermann, Netty Adler (Pinna). Veel amatöörteatrina teenis Estonia trupp tunnustust Gorki "Põhjas" lavastusega nii Eestis kui välismaal. Sealt kujunes välja tuumik, mis muutusiki 1906. aastal kutseliseks
de, saame valdavalt öelda, millega tegemist on, sest protseduurid on tuntud ning väärtustused ja muu hoitakse lahus. Samas jääb see siiski suhtumise küsimuseks, sest kui inimene ei ole valmis oma töös kõigest kirjutama vas- tavalt selle pikkusele, tekib siin siiski “aga”. Mis näiteks teha, kui teile on antud Eesti ajaloo jaoks üks lehekülg? Mida mainida, mida mitte? Aga mis on ekstrapolatsiooniga — küsis Riho Västrik. Loone oli algul häiritud — näib, et loengu segamine talle väga ei meeldi. Kui me oleme allikmaterjalid ning nende usaldusväärsuse kindlaks teinud, kui ajaloolane 3.3. OBJEKTIIVSUS 43 võtab kõik kättesaadava materjali. . . siis on ju kõik korras. Kõigi materjalide haaramine uurimusse on ajaloolase puhul loomulikult kohustus. Kui mingi osa neist välja jääb, tuleb seda märkida, miks nii te- hakse, tunnistada fakti
pahandanud: "See ei ole mingi DP-laagri ajaleht, vaid iseseisva riigi ajaleht!" Kuu aja pärast sai Eesti Rada taas ilmumisloa, kuid lehele esitati uusi nõudmisi. 1946. aasta suvel loeti rahvuslust juba kuriteoks, suurenes surve baltimaalaste kodumaale saatmiseks. Leht näis häirivat kodumaa okupanti. Ajalehte hakkas toimetama Postimehe koolkonnast tulnud Arno Raag koos prof. Ado Perandiga, kutselistest ajakirjanikest olid tegevad veel Jonahhes Västrik ja Johannes Kaup. Eesti Rada korraldas korduvalt kirjandusvõistlusi, et ajalehele värsket joonealust materjali saada, samuti ergutada pagulasperet loovale tööle. 1948. a keskel toimunud rahareform ahendas pagulaslehtede väljaandmis-võimalusi, lugejate arv kahanes ja kulud tõusid tunduvalt. Peale Eesti Raja ilmus samakaaluline ajaleht "Eesti Post", millega asuti kontakti, et püsima jääda. Kujundati kirjastus "Eesti Ajaleht Välismaal".
annaabi.ee 
