Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsraamatupidamise eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soetusmaksumus, kulum, tarnijate, akum, töötaja, tööandja, soetusmaksumuses, kahjum, amortisatsioon, töötasu, majandusüksuse, raamatupidaja, kassa, materj, tulumaks, arved, ettemaksed, soetamise, väljaminek, võlad, summad, soodustus, üldhalduskulud, kreedit, kontot, pangalaen, hinnatav, tooraine, viimiseks, palgakulu, neto, saldopoolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. KASUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui tulud on suuremad kui kulud, on tulemuseks kasum, mis suurendab omakapitali. Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 KAHJUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui kulud on suuremad kui tulud, on tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna. KASUM = TULUD > KULUD KAHJUM = TULUD < KULUD 2.2 Kasumiaruande seos bilansiga Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus
vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks. Naturaalnäitajad- iseloomustavad arvestus objektide liigilisi, füüsilisi, ja teisi omadusi. Ning väljendatakse: · mass: kilogrammis, grammid tonnid. · pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid · maht: liitrid, kuupmeetrid, · neljas: pindalapõhine Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse
OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________ Maksumäär Arvestatud Arvestatud töötasu: 500,00 Kinnipeetud maksud: Tulumaksuvaba miinimum: 144 Kohustusliku kogumispensioni makse: 2% Töötuskindlustusmakse: 2% Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks: 21% Arvestatud tööandja maksud:
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on aktsiad, võlakirjad. Edasimüügiks ostetud väärtpabereid kajastatakse bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud. Lühiajaliste väärtpaberite soetamine Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses. Tehingutasud kajastatakse soetusmaksumuses, kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil): D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne:
Kassapidajaga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, millega sätestatakse kassapidaja materiaalne vastutus. Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast
järjepidevalt ja seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga: individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi
vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks. Naturaalnäitajad- iseloomustavad arvestus objektide liigilisi, füüsilisi, ja teisi omadusi. Ning väljendatakse: mass: kilogrammis, grammid tonnid. pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid maht: liitrid, kuupmeetrid, neljas: pindalapõhine Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad
Kontol Muu materiaalne põhivara näidatakse vara, mis ei kuulu eelnevatesse rühmadesse (näiteks administratiivsetel eesmärkidel kasutatav vara, inventar, sisseseade, tööriistad). Kontol Lõpetamata ehitised kajastatakse omatarbeks valmistatavale pooleliolevale ehitisele tegelikult tehtud väljaminekud materjalidele, tööjõule, masinatele. Kontol Ettemaksed materiaalse põhivara eest arvestatakse põhivara tarnijatele tehtud ettemaksed erinevate tarnijate viisi. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb: (a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud); (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest. Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sealhulgas:
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -364 -503 Nõuded ostjate vastu kokku 36 222 31 212 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 3.2. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. 3.3. Varud Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum.
Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte. 2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate punktide alusel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Tööleping on
D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Bilansis kajastatakse nõuded ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Inventuuri läbiviimiseks saadetakse saldoteatised teisele osapoolele ja saadakse teiselt osapoolelt tagasi saldokinnitus. Nõuded peavad olema teiste osapoolte kaupa lahti kirjutatud. Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s. Lisas ,,nõuded ostjate vastu" kirjutatakse bilansi rida täpsemalt lahti. Eraldi tuuakse välja nt
..........................................17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 17 SISSEJUHATUS Praktika temaatika sisaldab ettevõttega tutvumist, raamatupidamise töökorralduse ja tööjaotuse uurimist, rahaliste vahendite arvestust, arveldusi aruandvate isikutega, varude arvestust, materiaalse põhivara arvestust, immateriaalse põhivara arvestust, lühiajaliste kohustuste arvestust, töötasu arvestust, pikaajaliste laenukohustuste arvestust ja omakapitali arvestust. XXXX OÜ-s oli minu juhendajaks juhatuse liige , kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika käigus tekkis nii mitmeidki jooksvaid küsimusi, kuid nendele sain lihtsa selgitusega kiired vastused. Praktika käigus sain väga palju juurde uusi kogemusi, teoreetilisi teadmisi ja jäin väga rahule.
bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Nõuded ja ettemaksud Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu. Korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused) RTJ 3 (v.a. ettemakstud kulud) Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 336 000 -125 500 Kaubad, toore, materjal ja teenused 19 -28 757 500 -27 082 775 Mitmesugused tegevuskulud 20 -2 282 000 -1 958 622 Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148 Sotsiaalmaksud -812 055 -790 315 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 -1 380 000 -1 305 748 Muud ärikulud 21 -96 000 -391 724 Ärikasum (-kahjum) 3 209 400 1 369 318 Finantstulud ja kulud 22 -281 088 -165 300 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 2 928 312 1 204 018 Tulumaks 12 -92 000 -
VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 18 AKTIVA PASSIVA KOHUSTUSED VARA OMAKAPITAL KASUM VÕI KAHJUM TULUD KULUD Joonis 3. Bilansi ja tulude-kulude seosed 7. KASUMI-KAHJUMI ARVESTUS Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.
1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole.
on võimalik ettevõtte finantsseisu parandada? ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega) või soetamismaksumuse meetodit. 11. Materiaalne põhivara. Kuidas võetakse arvele, kuidas toimub edasine arvestus, mis on kasulik eluiga ja lõppväärtus, kuidas põhivara liigitatakse. Kas on vaja koostada analüütilist arvestust. Inventuur.
kavatsetakse kasutada kinnisvarainvesteeringuna, käsitletakse lõpetamata ehitusena. Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest, lõivud jms. Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub
(b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; (c) makstud palgad; (d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all, SME IFRS 7.17); (e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all; SME IFRS 7.15). 39. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit (SME IFRS 7.8): (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon, eraldise moodustamine); (b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). 8 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes Rahavood investeerimistegevusest 40
sihtkohta · Tolli deklaratsioon- kasutatakse kauba väljastpoolt ELi Eestisse toimetamiseks. · Leping- kokkulepe, millega üks või miteu poolt koustuvad tegema teatuid toiminguid Ostutehingute kajastamine registrites ja aruannetes Tehingud kajastatakse tarnijatega toimuvate arvelduste registris, milles tuuakse välja tarnija nimi, ostuarve kp, summa ja nr, tasumise kp, summa ja nr, tarnijate viisi käive ja saldo Sissetulnud arvele peale kirjutada jrknr, millega registreeriti rmtpidamise programmis ja oma allkiri. Ostutehingute inventeerimine Inventeerimise kord sätestatakse rmtpidamise sise-eeskirjas. Viiake läbi vähemalt 1 kord aastas. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul kas saldo suurus on õige. Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud saldoteatis. Arve, kreeditarve, millal võib esitada lihtsustatud arve ning mis aja jooksul tuleb
Muud tegevuskulud 378 633 538 812 Tööjõu kulud 1 177 322 1 138 770 Sh. Palgakulu 901 991 853 011 Puhkusereservi muudatus -20 102 0 Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks 295 433 285 759 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 335 688 320 052 Muud ärikulud 8 378 19 140 Kokku ärikulud 4 448 338 5 109 893 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 73 597 425 984 Finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -6 076 -460
4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara
Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000-60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ, Eesti väike ettevõte. 7 3. Tuha Talu OÜ personalitöö Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavatel punktidel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul
Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus.
Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus.
juunil 20x1: D Ettemakstud kindlustuskulud 100 K Raha 100 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Kindlustuskulud50 K Ettemakstud kindlustuskulud 50 Ettemakstud (pikaajaline) kulu Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutuseaga vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda nimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamisemeetodeid on mitmeid. Lihtsaim neist on lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2
plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel
plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel
annaabi.ee 
