Krediidiinfo Krediidiinfo Krediidiinfo AS on Eesti ettevõte, mis tegeleb finantsinformatsiooni kogumise, töötlemise ja vahendamisega. Ettevõtte turuosa Eestis moodustab 89%. Krediidiinfo teenuseid kasutab rohkem kui 16 000 ettevõtet nii kodu kui välismaal. Kuulub FEBIS liikmete hulka. Krediidihalduse juht on hetkel Jaan Kurvet. Ajalugu Krediidiinfo AS asutati 1993.aastal Eesti pankade poolt. 1994.aastal alustas Krediidiinfo Eesti ettevõtete kohta raportite koostamist ning info vahendamist välisfirmade kohta.
sooritama piisava hulga kontrolli protseduure. Auditi testi iseloomu tõttu säilib alati võimalus et mingid olulised asjaolud jäävad avastamata. Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka sellega, et suhteliselt hea sisekontrolli süsteemi tase ei pruugi sammuti kõiki vigu avastada. Audiitori ja auditi välised toimingud Lisaks auditeerimisele võib audiitor täita muid ülesandeid, mis on sarnased auditeerimisele kuid vähempõhjalikud ning väiksema mahuga 1. finantsinformatsiooni ülevaade 2. kokkuleppelised toimingud 3. aruannete koostamine Finantsinformatsiooni ülevaate koostamise puhul sooritab audiitor kontrolliprotseduure, mis on vähem põhjalikud ja vähem aega nõudvad kui korraline auditeerimine. Auditeerimisega taotletakse positiivse järelduseni jõudmist, Finantsinformatsiooni ülevaate soovitud tulemus seisneb lõppjärelduses, et läbitud kontrolliprotseduuride tulemusena ei ole audiitor täheldanud olulisi vigu
teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
Auditi tulemusena peab audiitor veenduma, et finantsaruanded kajastavad firma majanduslikku seisu õigesti ja õiglaselt, kuna audit on pistelise või väljavõttelise iseloomuga, säilib alati võimalus, et olulisi vigu jääb avastamata. Auditeerimise eesmärk on jõuda jaatava tulemuseni, st. kinnitada, et aruanded on koostatud korrektselt. Auditi välistest funktsioonidest on vastavalt rahvusvahelistele standarditele võimalik sooritada: a) finantsinformatsiooni vaade, b) kokkuleppelised toimingud, c) raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsinformatsiooni ülevaate puhul sooritab audiitor kontrolliprotseduure, mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine ja eesmärgiks on jõuda negatiivse otsuseni, ehk väiteni, et antud 5 valdkonnas ei esine olulisi vigu, mis võiksid moonutada ettevõtte tegelikku finantsseisundit.
g) VII. Kutseala kolleegide toetamine 6 7.1 Raamatupidaja peab arvestama teiste vajadusega areneda ja õigusega moodustada oma seisukoht raamatupidamisalastes küsimustes ning tagama erimeelsuste professionaalse lahendamise. h) VIII. Informatsiooni esitamine ja säilitamine 8.1 Raamatupidajalt eeldatakse finantsinformatsiooni täielikku, ausat, õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavat ja arusaadavat esitamist. 8.2 Finantsinformatsiooni tuleb säilitada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavalt selliselt, et oleks tagatud informatsiooni autentsus ning taasesitamise võimalus. i) IX. Riikidevahelised tegevused 9.1 Raamatupidaja kutsealases tegevuses erinevates riikides tuleb lähtuda vastava riigi kutse- eetika nõuetest ja kutseala standarditest. 9
KAUP MÜÜDI Tekkepõhisest arvestuspõhimõttest lähtuvalt kajastatakse kauba soetamine perioodil, millal KAUP SOETATI Tekkepõhisest arvestuspõhimõttest lähtuvalt kajastatakse kulu perioodil, millal: KULU TEHTI Tootmisseadme soetamisel võetakse see arvele: Soetusmaksumuses Finantsaruannet, mis spetsifitseerib rahaallikad ja kasumiaste BILANS Finansaruanded, mis edastavad teatud perioodi hõlmavat finantsinformatsiooni, on KASUMIARUANNE, RAHAKÄIBE ARUANNE, OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RAHAKÄIBE ARUANNE spetsialiseerib kasumi allikad ja kasutamise BILANSS kajastab teatud kuupäeval toimunud muutusi firma omakapitalis, kajastab teatud kuupäeval moodustunud tulusid ja kulusid ning kasumit/kahjumit, kajastab firma vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga KASUMIARUANNE spetsifitseerib kasumi allikad ja kasutamise, kajastab firma tulusid ja
kasutada haiglaehitusel. Finantskulud- Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Loobumis- ja finantskulu vahe=varikulu. 2. Majandusarvestuse liigid Juhtimisarvestus- juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Finantsarvestus- ehk raamatupidamine, sinna kuulub bilansiarvestus, kasumi- ja kahjumiarvestus, rahakäibe arvestus
protseduurid, et saavutada küllaldane kindlustunne selles, et raamatupidamine on korrektne ning selles on kajastatud kogu oluline info majandustegevusest. Auditeerimine on testi iseloomuga ehk väljavõtteline. Kuna ettevõtete sisekontrollisüsteemid võivad kontrollida väga erineva kvaliteediga, säilib võimalus, et auditi käigus ei avastata ka olulisi vigu. Auditivälised toimingud Vastavalt audiitortegevuse seadusele võib audiitor teostada: 1. Auditeerimise 2. Ülevaatuse (finantsinformatsiooni ülevaatus) ülevaatuse käigus sooritab audiitor kontrolli protseduure, mis on väiksema mahuga võrreldes auditeerimisega, seega on ülevaatus ettevõttele ka rahaliselt soodsam. Auditeerimisel peab audiitor jõudma positiivse järeldusotsuseni ehk audiitor kinnitab, et raamatupidamisaruanded on kooskõlas seadusega ja ei sisalda olulisi vigu, järelikult kajastavad kleindi finantsseisundit õigesti ja õiglaselt
september 2013 3. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas: 1) Eesti hea raamatupidamistava; 2) Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. (RpS § 17 lg 1) 7 27. september 2013 Finantsaruannete sisu selgitamine: 1.Tegevusvaldkonna hindamine 2.Avalikustamise printsiibi järgimine (lisa 1) 3.Finantsinformatsiooni suunamine: • Sisemised infotarbijad (nt: töötaja, juhatus, aktsionär) • Välised infotarbijad (nt: konkurent, riik, klient, tarnija, krediidiasutus) 8 27. september 2013 Finantsaruannete tõlgendamise tähtsamad valdkonnad: 1.Kasumlikkus 2.Efektiivsus 3.Finantseerimine 4.Likviidsus 9 27. september 2013
sisekontrolli süsteemi juures on võimalikud erinevad vead mida ei avastata ja mis tekitavad riske. Testi iseloomu tõttu ei pruugi ka audiitor avastada kõiki vigu. Audiitori auditi välised funktsioonid Lisaks kutsealasele põhitegevusele võib audiitor klienditellimuselt ka muid funktsioone mis oma protseduuridelt, eesmärkide poolest ja järeldustest lähtuvalt võivad erineda oluliselt auditeerimisest. Rahvusvahelised standardid eristavad 3 olulisemat muud funktsiooni: 1. Finantsinformatsiooni ülevaade selle puhul sooritab audiitor kontrolli protseduure mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine, auditeerimisega taotletakse positiivse järelduse otsuseni; finantsinformatsiooni ülevaate eesmärk on aga jõuda negatiivse järelduseni, ülevaate järeldusena peab audiitor jõudma kinnituseni, et finantsinfo ei sisalda olulisi vigu mis seaks kahtluse alla raamatupidamise aruannete õigsuse, kuna ülevaade on vähem põhjalik siis on
sisekontrolli süsteemi juures on võimalikud erinevad vead mida ei avastata ja mis tekitavad riske. Testi iseloomu tõttu ei pruugi ka audiitor avastada kõiki vigu. Audiitori auditi välised funktsioonid Lisaks kutsealasele põhitegevusele võib audiitor klienditellimuselt ka muid funktsioone mis oma protseduuridelt, eesmärkide poolest ja järeldustest lähtuvalt võivad erineda oluliselt auditeerimisest. Rahvusvahelised standardid eristavad 3 olulisemat muud funktsiooni: 1. Finantsinformatsiooni ülevaade selle puhul sooritab audiitor kontrolli protseduure mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine, auditeerimisega taotletakse positiivse järelduse otsuseni; finantsinformatsiooni ülevaate eesmärk on aga jõuda negatiivse järelduseni, ülevaate järeldusena peab audiitor jõudma kinnituseni, et finantsinfo ei sisalda olulisi vigu mis seaks kahtluse alla raamatupidamise aruannete õigsuse, kuna ülevaade on vähem põhjalik siis on
sisekontrolli süsteemi juures on võimalikud erinevad vead mida ei avastata ja mis tekitavad riske. Testi iseloomu tõttu ei pruugi ka audiitor avastada kõiki vigu. Audiitori auditi välised funktsioonid Lisaks kutsealasele põhitegevusele võib audiitor klienditellimuselt ka muid funktsioone mis oma protseduuridelt, eesmärkide poolest ja järeldustest lähtuvalt võivad erineda oluliselt auditeerimisest. Rahvusvahelised standardid eristavad 3 olulisemat muud funktsiooni: 1. Finantsinformatsiooni ülevaade selle puhul sooritab audiitor kontrolli protseduure mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine, auditeerimisega taotletakse positiivse järelduse otsuseni; finantsinformatsiooni ülevaate eesmärk on aga jõuda negatiivse järelduseni, ülevaate järeldusena peab audiitor jõudma kinnituseni, et finantsinfo ei sisalda olulisi vigu mis seaks kahtluse alla raamatupidamise aruannete õigsuse, kuna ülevaade on vähem põhjalik siis on
valeandmed deklaratsioonis, kliendi abistamine valedeklaratsiooni koostamisel ja esitamisel). · Tehinilised eeskirjad audiitor peab teenuste osutamisel jälgima tehnilisi ja professionaalseid eeskirju, samuti kliendi vastavaid juhiseid, kui need on kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse põhimõtetega. Audiitori auditi välised funktsioonid Rhavusvahelised standardid esitavad kolm olulist funktsiooni: 1. Finantsinformatsiooni ülevaade audiitor sooritab kontrollis protseduure, mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine. Eesmärk on jõuda negatiivse järelduseni, audiitor peab jõudma kinnituseni, et finantsinfo ei sisalda olulisi vigu, mis seaks kahtluse alla raamatupidamisaruannete õiguse. 2. Kokkuleppelised toimingud kliendi ja audiitori vahel kokku lepitud auditi iseloomuga toimingud mingis kitsamas valdkonnas (nõuded ostjate vastu, võlad hankijatele, varud jne).
3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus- Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
valdkonna tippjuhina ettevõtetes või ka finantsinstitutsioonides. Selle eriala lõpetajad on võimelised analüüsima äritegevust, korraldama ettevõtte majandusarvestust, rakendama oma töös kaasaegseid infotehnoloogia vahendeid, orienteeruma kiirestimuutuvas äri- ja maksukeskkonnas, välja töötama alternatiive erinevateks finantseerimis- ja investeerimisotsusteks ning on suutelised tagama ettevõtete juhtkondadele juhtimisotsuste tegemiseks põhjaliku, õigeaegse ning väga täpse finantsinformatsiooni. Pikemas perspektiivis tagavad koolis õpetatavad ained ja erialad rakendusliku hariduse ja hea praktiliste oskuste taseme, mis teeb eriala lõpetanud tööjõuturul väga konkurentsivõimeliseks. Rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse eriala ning kõrvaleriala äriõigus annavad optimaalse võimaluse olla mitmekülgne oma eriala hästi tundev spetsialist kiiresti muutuval majandusmaastikul. Äriõigusele spetsialiseerumine võimaldab tööle asuda ka ettevõtte juriidilise
ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, finantsanalüüs, finantsjuhtimine, finantsplaneerimine/eelarvestamine. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs.
Krediidiasutuse mõiste: Krediidiasutus on äriühind, kelle majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimaksvate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine. Funktsioonid: Säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende laenudesse ja investeeringutesse paigutamine Maksete vahendamine Rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine ja haldamine Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine Keskpanga monetaarpoliitika impulsside majandusele edastamine Ülesanded: Omanike taotluste ja ootuste täitmine Klientide tellimuste ja soovide täitmine Üldriiklikud ülesanded, näiteks: o Majanduse finantseerimine ja efektiivsuse ergutamine krediteerimise ja väärtpaberi tehingute vahendusel o Raharingluses sularaha osatähtsuse vähendamine sularahata arvelduste kasuks
32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) · Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. · Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine · Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. · Finantsanalüüsist leiab vastused o ettevõtte juhtide küsimustele, nt: kas äritegevus toob kasumit? kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks? kas on võimalik võtta laenu? kas on vaja muuta tootmiskorraldust? jm. o omanike küsimustele, nt:
32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) · Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. · Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine · Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. · Finantsanalüüsist leiab vastused o ettevõtte juhtide küsimustele, nt: kas äritegevus toob kasumit? kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks? kas on võimalik võtta laenu? kas on vaja muuta tootmiskorraldust? jm. o omanike küsimustele, nt:
Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. Finantsanalüüsist leiab vastused o ettevõtte juhtide küsimustele, nt: kas äritegevus toob kasumit? kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks? kas on võimalik võtta laenu? kas on vaja muuta tootmiskorraldust? jm. o omanike küsimustele, nt:
jälgima varude kvaliteeti, · võtma aega kaupade vastuvõtukohast tootmisesse viimiseks, · pidama arvet protsentuaalselt allahindluste osakaalust, mis tehtud. Need otsused vajavad nii finants- kui tegevusandmeid. Näiteks tarnija valikul ei tohiks arvesse võtta ainult varude hinda, vaid ka kaupade kvaliteeti ning suutlikkust toimetada need õigeaegselt kohale. Traditsiooniliselt on AIS andnud finantsinformatsiooni, et teha vajalikke otsuseid kulutsüklis ning muud infosüsteemid on loodud kulutuste tsükli tgevusandmete kohta. Üheks probleemiks, mis kaasneb eraldiseisvate infosüsteemide kasutamisega on see, et omavahelised andmed võivad olla hiljem vastuolus. Veelgi 12 enam, osaliselt kattuv süsteem võib põhjustada kulude suurenemist ja vähendab süsteemifunktsionaalsuse efektiivsust. 13
infotarbijatel langetada juhtimisotsuseid. Infot toodab majandus-arvestus tarbijatele kahel eesmärgil: · otsuste tegemiseks ettevõttes kui ka · aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. 4. Majandusarvestuse valdkonnad. Nende valdkondade vahelised seosed. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs
ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 17 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.9 Katkematu toitega elektritarbijate toide Tööstuses esineb elektritarbijaid, millele ei ole lubatud isegi lühikesed voolukatkestused. Tüüpilised sellised tarbijad on: arvutid, mis töötlevad juhtimis- ja finantsinformatsiooni, arvutid, mis juhivad tehnoloogilisi protsesse. Nende korral võib juba mõne millisekundine pinge katkestus põhjustada vigu arvutustes ja juhtimises ning olulist materiaalset kahju. Seetõttu tuleb neid kaitsta lühimategi pingekatkestuste eest. Lühiajalisi katkestusi elektrienergiaga varustamises tuleb elektrivarustussüsteemis ette küllalt sageli. Näiteks: automaatse korduslülituse rakendamisel või reservi automaatsel lülitamisel (katkestused mõni sekund!).Seetõttu on
piisavad aruannete koostamiseks, selleks peab audiitor sooritama vajalikud kontrolli protsetuurid ja veenduma kas auranded kajastavad ettevõtte finantsseisundit õigesti ja õiglaselt vastavalt seadusele, raamatupidamise heale tavale ja raamatupidamise sise- eeskirjadele. • Kuna auditeerimine on testi iseloomuga siis säilib alati risk, et auditi käigus ei avastata ka olulisi vigu. AUDIITORI MUUD TEENUSED 1. Finantsinformatsiooni ülevaatamine- Ülevaatus on vähem põhjalik ja tulemus on vähem usaldusväärsem. Väiksema põhjalikkusega kui audit. Audiitor kinnitab, et raamatupidamise aruanded on kooskõlas seadusega, muude normatiividega ja Raamatupidamis Hea Tavaga ja seetõttu kajastavad nad finantsseisundit õigesti ja õiglaselt. Ülevaatuse tulemusel kinnitab audiitor, et kontrolli protsetuuride käigus ei
Nurmet, P.Sander, N.Ivanova Finantsturud ja institutsioonid. http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf lk. 261-263, 267-272, 284- 292 1. Krediidiasutuse põhifunktsioonid Säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ja nende investeeringutesse paigutamine Krediitide vahendamine Maksete vahendamine Rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine Konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine 2. Krediidiasutuste tüübid Teenuste tunnuse järgi: Universaalsed Spetsialiseeritud (hoiupangad, hüpoteegipangad, innovatsioonipangad jt) Teenuste mahu järgi: Jaepangad (teenindavad jaekliente) Hulgipangad (teenindavad teisi panku ja finantsasutusi) Territoriaalse tunnuse järgi: Kohalikud (nt linnapangad, regionaalpangad) Üleriigilised Rahvusvahelised
on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks, kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab, kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs,
Järelevalve puudumise tõttu on ka fondide läbipaistvus väike ning oht usalduse kuritarvitamiseks üsna suur. lk. 261-263, 266-272, 284-292 20. Krediidiasutuse põhifunktsioonid •säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende inves-teeringutesse paigutamine, •krediitide vahendamine, •maksete vahendamine, •rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, •konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 21. Krediidiasutuste tüübid 22. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile Krediidiasutusel on tavaettevõttest kõrgem nõue omakapitali miinimumsummale, nt Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sisse-makstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 mln euroga, mis vastab Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2006/48/EÜ. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt rahas sissemakstud summasid. Rahalised
majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda. 32. Krediidiasutuse põhifunktsioonid Krediidiasutuse pohifunktsioonideks on: •• saastude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende investeeringutesse paigutamine, •• krediitide vahendamine, •• maksete vahendamine, •• rahakaibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, •• konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 33. Krediidiasutuste tüübid 34. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile peale selle kehtivad Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiatele ja aktsiakapitalile jargmised nouded: • krediidiasutuse asutamine ei voi toimuda aktsiate avaliku markimisega; • aktsiad voivad olla ainult nimelised ja vabalt voorandatavad, uldjuhul
Mõõdikuid võib jaotada tinglikult objektiivseteks ja subjektiivseteks. Objektiivsed on sellised mõõdikud, mille puhul on võimalik olenemata mõõtmise ajahetkest ja hindaja isikust, jõuda sama metoodikat kasutades samadele järeldustele hinnangus tulemuslikkusele. Subjektiivsed on seevastu mõõdikud, mis on seotud konkreetse ajahetke, meetodi ja tihti ka hindajaga. Objektiivseks võib pidada näiteks erinevat dokumentaalselt tõestatud finantsinformatsiooni, subjektiivne on seevastu lihtsam kliendiküsitlus (valim on muutuv, metoodika ei pruugi olla alati samane jne) või kellegi ekspertarvamuse küsimine. Informatsioon tulemusmõõdikute kohta peaks olema võimalikult kättesaadav. Nii nagu tulemusmõõdik peab olema rollikandja kontrolli all, on oluline, et rollikandja omaks ka ise ligipääsu jooksvalt informatsioonile, mis annab talle tagasisidet tööprotsessi edenemise kohta. Samuti on ligipääsetavus oluline hindaja seisukohalt
Audiitor peab välja töötama protseduurid (substantsiprotseduurid ehk protseduurid) ehk ettevõttes kasutatavate rmp süsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkuse täpsuse ja piisavuse välja selgitavuseks. Substantsi protseduuridena võib käsitleda: 1. Rmp lausendite käivete ja saldode üksikasjalik kontroll. 2. Finantsnäitajate analüüs (võrdlemine prgnoosidega ja hälvete analüüs Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantsinformatsiooni võrldemine ehk võrdlev analüüs võime võrreda eelnevate aastatega. 2. Planeeritavate näitajatega ehk selle prognoosiga. 3. Antud majandusharu keskmiste näitajatega 4. Võib kasutada horisontaal analüüsi meetodit, mis tähendab antud perioodi näitajate võrdlemist eelneva perioodiga. 5. Trendianalüüs. Finantsinfo sisemiste seoste analüüs mis viiakse läbi finantssuhtarvude analüüsina. 23.10.2013
võrreldes saab kindlaks määrata, missugune on ettevõtte positsioon analoogiliste ettevõtete hulgas. Ei saa anda hinnangut ettevõtte edukusele (Rünkla 1996, lk 36). Horisontaal- ja vertikaalanalüüsi põhjal ei saa aga anda hinnangut ettevõtte tegevuse edukusele. Põhjalikumat informatsiooni annab rahandussuhtarvude analüüs (Bõtskova jt 1997, lk 18). 1.1.2. Suhtarvude analüüs Suhtarvud standardiseerivad finantsinformatsiooni, mis teeb võimalikuks eri suurustega firmade võrdlemise. Suhtarvude analüüs on vajalik nii ettevõtte juhtkonnale, omanikele kui ka firmavälistele analüütikutele. Suhtarvud aitavad identifitseerida firma rahandusliku seisu tugevaid ja nõrku külgi (Rünkla 1996, lk 36-37). Suhtarve liigitatakse erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt sellest, millist majandusliku seisu aspekti sellega hinnatakse. Üldlevinud on jaotada suhtarvud mõõdetava omaduse
· Kooskõla siseauditi mõistega. Iga siseauditi protsess hõlmab süstemaatilist ja distsiplineeritud hindamismetoodikat. Teenuste kaudu võidakse luua uusi lisaväärtus vorme, mis ongi kooskõlas siseauditi laiema mõistega ehk kindlust andva tegevusega. · Audiitor tegevused lisaks kindlust andavle ja konsultatsiooni teenusele. Nimetatud funktsioonid ei välista auditeeritimisel teineteist ega ka muid täiendavaid audiitorteenuseid nagu finantsinformatsiooni ülevaade ja auditi välised teenused. · Kindlust andvate ja konsultatsiooni teenuste omavaheline suhe. Konsultatsiooni teenused annavad siseauditi funktsioonile lisaväärtust ja kindlust andvad teenused võivad omakorda tuleneda konsultatsiooni tööst. · Konsultatsiooni teenused siseauditi põhimäärusest tulenevalt. Siseaudiitorid annavad konsultatsiooni teenust väga erinevates tegevusvaldkondades alates arengu- ja
LISA 1 BILANSIKIRJETE SELGITUS LISA 2 KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte määratlemiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2. Juhend RTJ 2 lähtub SME IFRSi peatükkidest 2 ,,Põhimõtted ja alusprintsiibid"
Mõõdikuid võib jaotada tinglikult objektiivseteks ja subjektiivseteks. o Objektiivsed on sellised mõõdikud, mille puhul on võimalik olenemata mõõtmise ajahetkest ja hindaja isikust, jõuda sama metoodikat kasutades samadele järeldustele hinnangus tulemuslikkusele. o Subjektiivsed on seevastu mõõdikud, mis on seotud konkreetse ajahetke, meetodi ja tihti ka hindajaga. o Objektiivseks võib pidada näiteks erinevat dokumentaalselt tõestatud finantsinformatsiooni, subjektiivne on seevastu lihtsam kliendiküsitlus (valim on muutuv, metoodika ei pruugi olla alati samane jne) või kellegi ekspertarvamuse küsimine. y Informatsioon tulemusmõõdikute kohta peaks olema võimalikult kättesaadav. Nii nagu tulemusmõõdik peab olema rollikandja kontrolli all, on oluline, et rollikandja omaks ka ise ligipääsu jooksvalt informatsioonile, mis annab talle tagasisidet tööprotsessi edenemise kohta. Samuti on ligipääsetavus
Teine sisekontrolli valdkond juhid peavad saama tagasisidet, mis annab võimaluse hinnata ja korrigeerida oma juhtimispõhimõtteid (tagasiside alt ülesse). Kolmas sisekontrolli element horisontaaltasandid, mõeldud selle informatsioonina, mis liigub osakondadevahel (näiteks - juhataja kahe asetäitja või kahe koristada vaheline infoliin). Siseaudiitori peamine funktsioon ongi sisekontrolli efektiivsuse hindamine. Seega ei hõlma siseauditi funktsioon üksnes raamatupidamise ja finantsinformatsiooni kontrolli vaid ta on oluliselt laiem, kõike hõlmav. Siseauditi funktsiooni töö lõpptulemuseks on juhtidele ja omanikele raporteerimine, mis võib sisaldada ka järelduste ja ettepanekute esitamist. Iga tegevuse protsessi või projekti rakendamisel on paratamatult kaasnev arvestus ja aruandlus. Sellega saab hinnata, kas eelnevalt kavandatud eesmärgid on saavutatud ning millisel tasemel. Seega on arvestus- ja aruandlusprotsessid siseaudiitori üheks keskseks huviobjektiks.
Mõõdikuid võib jaotada tinglikult objektiivseteks ja subjektiivseteks. o Objektiivsed on sellised mõõdikud, mille puhul on võimalik olenemata mõõtmise ajahetkest ja hindaja isikust, jõuda sama metoodikat kasutades samadele järeldustele hinnangus tulemuslikkusele. o Subjektiivsed on seevastu mõõdikud, mis on seotud konkreetse ajahetke, meetodi ja tihti ka hindajaga. o Objektiivseks võib pidada näiteks erinevat dokumentaalselt tõestatud finantsinformatsiooni, subjektiivne on seevastu lihtsam kliendiküsitlus (valim on muutuv, metoodika ei pruugi olla alati samane jne) või kellegi ekspertarvamuse küsimine. y Informatsioon tulemusmõõdikute kohta peaks olema võimalikult kättesaadav. Nii nagu tulemusmõõdik peab olema rollikandja kontrolli all, on oluline, et rollikandja omaks ka ise ligipääsu jooksvalt informatsioonile, mis annab talle tagasisidet tööprotsessi edenemise kohta. Samuti on ligipääsetavus
on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks, kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab, kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs,
on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks, kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab, kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs,
on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks, kas on võimalik võtta laenu, kas on vaja muuta tootmiskorraldust ja palju muud. Omanikke huvitab, kui suur on investeeritud kapitali tulukus, kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne, kas ettevõtet juhitakse efektiivselt. Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: aruannete lugemine, vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs, trendianalüüs,
● Kas keegi müügiesindajatest pakkus allahindlust? Vastused neile küsimustele võivad käivitada erinevaid tegevusi, näiteks täiendava müügipersonali palkamise. Hea elluviimine eeldab head osakondadevahelist koordineerimist. --- Info, mida firma juhtimise infosüsteem genereerib, on suures osas mittefinantsiline. Kuna mittefinantsiline info ei kajastu firma finantsaruannetes, kasutavad finantsarvestuse spetsialistid (raamatupidajad) aruannete koostamisel põhiliselt finantsinformatsiooni. Seevastu juhtimisarvestuse spetsialistid tegelevad oma töös firma juhtimise infosüsteemi kõigi allsüsteemidega, et anda juhtkonnale asjakohast infot firma tegevuse kõigist aspektidest. Mittefinantsiline info on eriti oluline, kui päevakorral on eelarvete (plaanide) koostamine või kvaliteedi parendamine. Lisaks sellele on juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks finantsinfo tõlgendamine, et seda saaksid kasutada ka firma teised allüksused.
aruandluse Standarditega (ingl k International Financial Reporting Standards, lüh. IFRS). Nendes aruannetes puudub enamasti põhjus-tagajärg seos rahaliste ja mitterahaliste näitajate vahel. Huvigruppidel ei ole võimalik mõista, millised on ettevõtte tegevuse tegelikud kulud, tänu millele kavatseb ettevõte tulevikus kasumit teenida, mis omakorda tekitab küsimuse, kas ettevõte on pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ettevõtete aruanded on keskendunud finantsinformatsiooni pakkumisele, mille raames väga vähe pööratakse tähelepanu mittefinantsilisele informatsioonile. Aruanded on seetõttu raskesti arusaadavad ning vähese läbipaistvusega. Hans Hoogervost, Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) esimees on öelnud, et ilma läbipaistvuseta ei ole ka stabiilsust (Krzus 2011: 272). Praegu koostavad ettevõtted raamatupidamise aastaaruandeid või majandusaasta
käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. Auditeerimise kohustus- Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril . Audiitori hinnang tõstab finantsinformatsiooni usaldatavust. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid:
annaabi.ee 
