JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunn...
Apostlite kirjutisi peeti küll tähtsateks, aga Uueks Testamendiks koondati nad järk-järgult. Irenaeus oli üks esimesi, kes nimetas Uut Testamenti ka Pühakirjaks. Just sellepärast, et gnostikud ei tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17 Sarnaselt Irenaeusega võitles gnostitsismi vastu ka Quintus Tertullianus (sündinud 160a paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20
Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Seneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus. - - 16. jaanuar 2012 toimub Tallinna koolide eelvoor, mille tulemuste põhjal kutsutakse parimad Tallinna piirkonnavooru. Koolivoorust osavõtt pole piiratud! OLETE KÕIK OODATUD OSALEMA! - Koolivooru ülesanded tehakse kogu vastavat teemat käsitleva õppekirjanduse põhjal. Piirkondlikus ja riiklikus voorus etteantud kirjandust pole – seda saame vaadata ja täpsustada hiljem. - Olümpiaadi juhendi panin juba teile e-kooli varem.
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
(inkatnatsioon) seeläbi sai võimalikuks lepitus inimese ja jumala vahel, seda ei peetud lihtsalt üheks müüdiks, vaid see on ainulaadne sündmus kogu ajaloos. See tähendab seda, et jumal sai selles maailma inimeseks, siis on see mailm eriline paik lunastuse tähenduses. Me ei sünni teise maailma uuesti. Inimese elu on väga unikaalne väärtus. Üksikisiku tegudel on väga oluline roll. II Kristluse kokkupuuted Antiikse filosoofiaga Kristlus vs filosoofia. Kiriku isa Tertullianus on kirjutanud: "Mis on Jerusalemmal tegemist ateenaga, mis on ühist akadeemial ja kirikul?" rooma haritlased nägid kristlust kui midagi kaasaegset. Edasi liikumiseks tuli haritlasi enda poole võita. APOLOGEEDID- tegelesid kristliku usu põhjendamise, kaitsmise ja selgitamise, kasutades haritlaste keelt. Nad püüdsid selgitada, et kristlus on filosoofia kõrgeim vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones),...
seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 50. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus Basileos Suur Aurelius Augustinus Hieronymos Ammianus Marcellinius
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
TAGAKIUSAMISED, GNOSTITSISM, MONTANISM. VAIMULIKUAMETI KUJUNEMINE. Kristliku ja juutliku kogukondade vaheline lõhe. Ehkki selleks ajaks oli juba paganamisjon alguse saanud, siis juutide ülestõus 70. aastal roomlaste vastu, oleks daatumiks, mil saab lugeda kirstliku kiriku silmnähtavat ja lõplikku eraldumist juutlusest. Lisaks assimilatsioonile juutlusega, tuleb rääkida 1. ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter. Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid diskussioone pidanud palju, kord domineerib üks vaatepunkt, kord teine, kuid kokkuvõttes on läbi läinud tulemus saavutada tasakaal. Justinus Märter – ajendatud hellenistlikust maailmast. Antiikfilosoofia ja kuidas seda kristliku kiriku teenistusse rakendada. Lähtus kristlikust alusest, ehk kuidas kristlus saaks
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailm...
81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema? Apuleiuse peateos on ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne eesel". ,,Metamorfoosides" muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks. Teos on kreekakeelse loo mugandus, Apuleius laiendas selle 11 raamatule, lisades hulganisti kõrvalepõikeid erootiliste, nõidus- ja seikluslugude näol. 82. Milliseid kristlikke rooma autoreid teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus (150/170 220/240) - Ristiusku pöördus täisealisena Roomas, Kartaagos sai temast usuvõitleja ja kirjutaja. Tertullianus oli alati tulihingeline võitleja küll paganate, küll hereetikute ja gnostikute, hiljem üldise kiriku vastu. Tema arvukad teosed pärinevad ajavahemikust 195 220. Tertullianuse teoseid: ,,Apologeticum", ,,Paganaile", ,,Juutide vastu", ,, Hingest", ,,Ristimisest", ,,Patukahetsusest", ,,Märtritele", ,,Abikaasale", ,,Naiste riietusest, ,,Monogaamiast", ,,Paastust".
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Oli ratsionaalsem kui patristika, võimaldab ka looduse uurimist ning teadust. Skolastiku tee - Jumal on inimesele mõistuse andnud. 14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis, et see annavad tõde edasi ainult ebatäiuslikul kujul. Aleksandria Clemensi (u 160-215) järgi püüavad kristlikud mõtlejad mõistuse abil teha arusaadavaks usulisi tõdesid, mis põhinevad ilmutusel. Filosoofia on vaid abiks. Põhja-Aafrika kirikuisa Tertullianus: kõige aluseks on usk, mis ei vaja kahtlusi, mis ei hooli inimlikust mõistusest. Credo quia absurdum - usun, sest see on absurdne. Origenes (185-254) õpetas Aleksandrias. Oli Plotinose kaasõpilane Ammonios Sakkase juures. Ka Origenes sünteesis ristiusu õpetusest Platoni filosoofiaga. AUGUSTINUS (354-430) (Vt ka Saarineni õpikut), oli katoliku kiriku pühak ja üks selle kõige mõjukam esindaja, väga tähtis ka luteri kiriku jaoks. Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
PÕHIJOONED: 1) tihe seotus rel-ga a)teotsentrism (Jumal on kekne) b)kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt) c)providentsialism (J. näeb kõiki ette).Clements(150-215) samastas religiooni.2)retrospektiivsus-tagasipööratus.Mida vanemad textid, vanemad allikad,seda tõesem.Piibel. 3)skolastilisus.Õpetuslik ja kasvatuslik iseloom.Filosoofid on õpetajad koolis,tegevvaimulik kirikus jutluse näol.Halastamatu autobiogr.Kirikuisa Augustinus. KESKAJA FIL PÕHIPROBL: 1.usu ja mõistuse vahe pr. Tertullianus (kirikuisa 160-220) leidis, et inimmõistus on piiratud.Ol. usk ilmutusse.Uskuda siis,kui mõistega võttev asi on absurdne e Credo quira absurdum. 2. Cantebury Abselm (ingl) leidis, et ainult usu poolt valgustatud mõistus on võimeline mõista Jumalike tõdesid. Credo ut intellegam. 3.Jumala tõestamise pr. Ontoloogiline e olemuslik käsitlus. Jumal on absol. olemine, ülim, sisaldab kõik. Thomas Aquinost (1225-1274) it grahv, hingelik doktor.Ta vaated on tomism.Kosmoloogiline Jumala tõestus
5)Igasugune uuendlslikkus oli märk upsakusest, täehndas taganemist autoriteedist ja järelikult ka tõest. 6)Valitseb mimeetiline kultuur. 7)Suurim väärtus keskaja õpetlasel on eruditsioon (paljuteadmine), mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS !
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine ............................................................................................................................................................. 3 Rasside eristamine ...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. Kirikuisad (kuni 8. saj) • Tertullianus 160-240 (kolmainsus, nagu see Nikaias dogmaks sai) • Augustinus 354-430 (“Jumalariigist”, “Pihtimused” – ideed pärispatust, õiglasest sõjast, ettemääratusest) • Pseudo Dionysius Areopagita (u. 500) teosed „Taevahierarhiast“ ja „Kirikuhierarhiast“. – Maine kirik peegeldab taevalikku õndsuskorda. – Hierarhiline valitsus on ainus jumalale meelepärane struktuur.
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks". Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Selle perioodi kreeka ajalookirjandus oli rohkem proosalikum. Pausaniase "Hellase kirjeldus" on rohkem reisikirjeldus kui ajalooraamat, kus ta kirjeldab olulisemaid
kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti" Cyprianus (srn 258) (septem artes liberales) Arnobius (srn u 330) grammatika, Lactantius (u 240320) dialektika Ambrosius (u 340397) retoorika Hieronymus (u 347420) aritmeetika Prudentius (348arv 413) geomeetria Augustinus (354430) astronoomia
Aastal 100 võis olla Rooma riigis umbes 50 000 kristlast, ent 300. aastaks oli kristlaste arv kasvanud umbkaudu 6 miljoni (mis oli 10% kogurahvastikust). Kristluse kiire kasvu taga on nähtud ka teisi põhjuseid: 1) E. Gibbon pakkus 18. sajandil välja, et pidevalt vahetuvad valitsejad, sõjad, näljahädad, korruptsioon jne õõnestasid roomlaste usku oma riiki. Samas väidetakse tänapäeval vastu, et roomlased nägid hädade tekitajatena pigem kristlasi kui ühiskondlikku korda. 2) Tertullianus pakkus välja, et usu levikut soodustasid usumärtrid. Võrreldes kristlaste koguarvuga oli märtreid küll vähe, kuid märterlus kujundas olulisel määral kristlikku eneseteadvust. Esimene märter, kui selles mitte lugeda Kristust ennast, oli Stefanos, kes loobiti 34. aastal pKr kividega surnuks. Märtrid ei kartnud usu nimel surra, vaid nägid selles võimalust näidata oma usu tugevust. Märtrid surid usutunnistajatena, kõneldi märtrikroonist. Tuntumad
Egiptus) toimiv õiguslik pluralism. 3.1. Juristid kiriku teenistuses Rooma piiskopi teenistusse asus järjest enam juriste, kes otsisid kindlat teenistus ja vaimset pelgupaika, kuid ühtlasi tõid nad kaasa oma (ilmaliku) õiguspraktika ja halduse kogemuse. Nad andsid hierarhiliseks ja territoriaalseks kujunevale kiriku teadmised ja oskused administreerimiseks. Juristid ei jäänud pelgalt ametnikeks, vaid tõusid tähtsatele kohtadele. Olgu nimetatud juristidest piiskopid-kirikuisad Tertullianus, Milaano Ambrosius, Augustinus. Prantsuse tähtsuselt teine pühak (Tours'i Martinuse) järel Püha Germanus oli jurist. Võib öelda, et nii Roomas kui provintsides kiriku teenistuses olnud juristid andsid (rooma- katoliku) kirikule arusaamise õiguskirikust. 3.2. Autonoomsus Juristid valdasid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat; et õigusel on õigus olla riigist ja poliitikast autonoomne. See teadmine elas edasi rooma-katoliku kiriku
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
· Retrospektiivsus (ld. retro "tagasi", spectare · Universaaliate probleem "vaatama" · Jumalatõestused · Kasvatuslik suunitlus · Usu ja mõistuse probleem · Seotus religiooniga · Usun, sest see on absurdne (ld credo quia · Jumalakesksus Olemise, hüve ja ilu allikas on absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse ei saagi mõistusega haarata. alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu · Usun selleks, et mõista (ld. Credo ut intelligam). ülim eesmärk. Anselm Canterburyst (1033-1109). Üksnes usu · Kreationism Jumal on loonud maailma ei läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma millestki
n�gid Messiase s�ndi ette ennustanud t�hte. Nad peatusid Jeruusalemmas, et k�sida teed Petlemma poole, kuhu m�rgid neid suunasid. Viide tarkadele kui kuningatele sisaldub Laulude salmides 72:10 � 11: �(10) Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu! (11) Ja teda kummardavad k�ik kuningad�. Tarkade kui kuningate kummardamise kontseptsiooni tekkimist m�jutas teistest enam varakristlik kirjamees Tertullianus (u 155 � 230). Mitte ainult igas vanuses inimesed � raugad, k�psed mehed v�i poisikesed ei tulnud Kristust kummardama, vaid ka kogu maailma kuningad. Selline l�henemine Kristuse s�nnile oli Euroopa kirikukunstis populaarne, kuna kinnitas taevaliku v�imu ehk kiriku �leolekut maisest monarhiast. Antud maali keskne kompositsioon, kus esiplaanil on majesteetlikud, rahulikule maalir�tmile allutatud figuurid, r�hutab kujutatud s�ndmuse s�gavat vaimset t�hendust. *******
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
