Kooli nimi Henry David Thoreau Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2010 Elulugu Henry David Thoreau sündis 12. Juulil 1817 Concordi linnas, Massachussetsis, USA-s. Tema isa oli ärimees ning ta sai oma hariduse Harvardi ülikoolis. Mõned aastad töötas ta õpetajana Concordis ja Staten Islandil, New Yorgis Aastatel 1841 kuni 1843 elas ta esseisti ja filosoofi Ralph Waldo Emersoni juures, kus ta kohtus ka teiste transtsendentialistidega, nagu õpetlane ja filosoof Amos Bronson Alcott ja Margaret Fuller ja George Ripley (180280), mõlemad sotsiaalreformijad ja kriitikakirjanikud. 1845. aasta märtsis otsustas Thoreau minna elama Waldeni tiigi kaldale ja veetis seal kaks aastat, püüdes välja mõelda, mis on elu. Ta asus elama väikesele maavaldusele, mille omanikuks oli tema hea sõber Ralph Waldo Emerson. Ta ostis
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemal...
KANT-Kostmine küsimusele: mis on valgustus? KÜSIMUSTE VASTUSED 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Kant väidab, et valgustus on iseseisvalt mõtlemiseks vajaliku julguse/mehisuse ja otsusekindluse saavutamine. Selleks on vaja väljuda omasüülisest alaealisusest. Inimene viibib alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskuse puhul eelistatakse olla juhitud teiste inimeste nö juhtide arvamuste poolt, sest nii lihtne on kui kõik otsustatakse sinu eest ära ja selle tüütu kohustuse pärast oma pea vaevamine jääks ära. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust, kuna on ka teised võimalused elus hakkama saada kasutamata oma aru raamatud, arstid jne. Arguse puhul ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata, sest vabatahtlikult liidri positsiooni omandanud isikud tahavad oma nö karja (alaealisuse seis...
elundeid. Thales ise elas Mileetose linnas Joonias (tänapäeva Izmiri provints Türgis). Arvatavasti õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales avaldas sügavat mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli Joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost, vanakreeka filosoofi ja esimese teadaoleva kaardi koostajat, peetakse tema õpilaseks. Pythagoras, teine vanakreeka matemaatik ja pütagoorlaste koolkonna rajaja, olevat noore mehena külastanud Thalest ning tema soovitaski tal õppida Egiptuses. Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Lisaks mitmetele läbimurretele matemaatika vallas, püüdis Thales leida vastuseid ka teistele selle aja igapäevaprobleemidele. Näiteks, kõlas tema seletus Niiluse jõe üleujutuste kohta nii: ,,Jõe
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778) Õpimapp Tartu 2010 SISUKORD JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778).......................................................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED ...............................................................................................................................................................4 ESSEE ,,ARUTLUS TEADUSTEST JA KUNSTIDEST" 1750.......................................................................4 ESSEE ,,KUST PÄRINEB INIMESTEVAHELINE EBAVÕRDSUS JA KAS LOODUSSEADUS ANNAB SELLELE ÕIGUSTUSE...
Jean Jacques Rousseau (17121778) Meeldejääv elust Teosed · Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) · ,,Kas teaduste ja kunstide edu on Genfis, hiljem kolis Pariisi. Ema suri soodustanud kõlbluse paranemist?" sünnitusel, isa jättis maha. · "Üksildase uitaja mõtisklused; · Pöördus katoliiklusesse, rikka Arutlus teadustest ja kunstidest" sveitslanna soosik, kelle toetusel saab · "Ühiskondlikust lepingust ehk haridust ja õpib muusikat. Riigiõiguse põhiprintsiibid" · Proovis erinevaid ameteid · "Emile ehk kasvatusest" (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Reisis palju, pü...
geomeetrilise kujundi ideaalsusest, mille puhul teoreemid pidid kehtima. Egiptlased ja babüloonlased ei olnud ideaalseid objekte kunagi tundnud; nende jaoks oli ristkülik põld, ring ratas või kaevuäär. Ilma idealisatsioonita aga ei saanud mõeldagi tõestusest siin tuli teha otsustav samm. On ka arvamus, et traditsioonilised jutustused Thalese ja Pythagorase avastustest on täiesti ebaajaloolised. Thalese kui filosoofi iseloom Thales kujutas endast omamoodi segu filosoofist ja praktilisest teadlasest. On küll võimalik, et Thalese märkuses magneti elususe kohta elab edasi primitiivne animism, milles hing-fantasmi (inimese varjutaoline teisik, keda tajutakse unenägudes) mõiste laienes kogu orgaanilisele elule ning isegi anorgaanilise maailma jõududele, kuid sel juhul on tegemist vaid jäänusega, sest Thalese näol on selgelt tegemist üleminekuga müüdilt teadusele ja filosoofiale, ning Thales on
Kant Metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Mille kohaselt nad on kas ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, või nad on avardavad ning antud sisu rohkendavad. Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline ehk selgitav otsustus ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitab meile juba teadaolevaid teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned keh...
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis ...
olemas olnud ja kõik asjad ühes meiega" · N: "südametunnistuse piin on sündsusetu tunne" · Kurjale mitte kurjaga vastamine on N arvates argus, kuigi seda vooruseks nimetatakse BERTRAND RUSSELL · Bertrand Russell (1872-1970) oli briti filosoof ja patsifist, analüütilise filosoofia rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele "atomaarsetele" väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil · "Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine" lause on väär, kui Prantsuse kuningat
Kodukirjand ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Kui palju on meie ümber asju, mida me tegelikult ei vaja? Kas tuleb tuttav ette, et lähete poodi eesmärgiga vaid piima ja leiba osta, kuid pärast pikemat poes ringi tiirutamist jõuate lõpuks kassasse pungil täis poekäruga, kus enamiku kaubast moodustavad tegelikult täiesti ebavajalikud tooted? Kuuldes seda sama Sokratese mõttetera ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja", seostame me selle eelkõige oma tänapäevase maailmaga, kus tarbimine on suurem kui kunagi varem. Kuid Sokrates oli Antiik-Kreeka filosoof ning elas ligi 2400 aastat tagasi. Sel ajal polnud tarbimine kaugeltki nii suur kui tänapäeval ning ilmselt olid enamikul inimestel olemas vaid hädavajalikud asjad. Kuid kui juba Sokrates leidis, et antiikaja inimesel on ebavajalikke asju, siis tänapäeval on neid kohe kindlasti kordades rohkem. Ostuhullus on läänemaailmas ...
.................................................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................14 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on vanakreeka filosoof Sokrates, kes on andnud ainet nii anekdootideks kui ka ülevateks vestlusteks kõlbluse teemadel. Teda on peetud tarkuse kehastuseks juba antiikajast ja see arvamus on jäänud ka püsima. Näib, et pole temast saladuslikumat filosoofi kuna ta ei jätnud meile kirjalikke töid. Minu töö koosneb kuuest osast. Esimeses osas on tutvustatud ajastulugu, mil Sokrates elas. Teiseks osaks on Sokratese elulugu ning seejärel tuleb juttu Sokratese surmast, sellest kust me Sokratese vaadetest teame, tema filosoofiast ning lõpuks on toodud ka ära seosed kaasajaga. 3 Antiikaeg Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaeg kestis umbes 800 eKr
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki kunagi juristina. Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega Benthami juuraõpingud viisid ta arusaamale, et praegune ühiskond toimib valedel põhimõtetel...
kuulnud nime Sokrates ja oli väga huvitav saada rohkem teada üle maailma tuntud filosoofist ja muidugi targemaks saada. Isiku tutvustus Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas. Tuntumat nime kui Sokrates filosoofia ajaloos vist ei leidugi. Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad käsitlesid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sokrates. Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga,
SISUKORD Sissejuhatus Antud referaadis käsitlen kuulsa Prantsuse filosoofi, teoloogi ja loogiku Pierre Abélard´i elulugu. Referaadi eesmärgiks on edasi anda filosoofi elukäike, lühidalt rääkida tema armuloost Héloïse'iga ja tema õpetustest ning filosoofiast. Pierre Abélard on eelkõige tuntud oma universaalprobleemide lahenduse ja dialektika kasutamise poolest. Samuti on ta tuntud oma luule ning armuafääri poolest Héloïse'iga. ,,Chambers Biographical Dictionary-s" on teda kirjeldatud, kui 12. sajandi kõige teravamat mõtlejat ja julgeimat teoloogi. Palju infot
Sellega panid nad aluse filosoofilisele olemisõpetusele ehk ontoloogiale. Selle koolkonna esindajad olid Parmenides, Melissos ja Zenon Eleast. Tuntum neist oli Parmenides. Parmenidest peetakse teoreetilise filosoofia (loogika- ja matemaatikafilosoofia, keelefilosoofia, epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika) rajajaks. Ta oli esimene, kes tegeles olemise probleemiga. Ta on autoriks keerulisele metafüüsilisele luulele, mis kirjeldas teda kui varajast Kreeka filosoofi ning kõige sügavamat mõtlejat. Tema arvates oli kõik olev alati olemas olnud. See mõte oli kreeklaste seas laialt levinud. Nad pidasid peaaegu enesestmõistetavaks, et kõik maailmas leiduv on igavene, et miski ei saa tekkida mittemillestki. Samuti ei saa miski olev muutuda mittemillekski. Aga Parmenides läks teistest kaugemale. Tema arvates polnud tõeline muutus üldse võimalik. Miski ei saa muutuda millekski muuks kui selleks, mis ta juba on. Ta
paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab. Riigieelarve koostab Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. Kõige enam laekub tulusid sotsiaalmaksust, käibekast ja tulumaksust ja aktsiisidest. Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid, teisel kohal tervishoid, millele järgnevad haridus- ja teaduskulud). Filosoofia Teema: Sokrates kui filosoof Näidisküsimus: Milliste asjaolude tõttu võib pidada Sokrates filosoofi musternäidiseks? Kas Sokrates käitus mürki võttes õigesti? Materjal: http://prezi.com/fqevgzp5nodi/sokrates/, Filosoofia ajalugu tipult tipule (E. Saarinen) Sokratest võib pidada musternäidiseks, sest ta oli väga tagasihoidlik, ei kirjutanud ise ühtegi teost, temast on kirjutanud tema õpilased ja nende õpilased. Ta arvas, et filosoof ei pea uurima mitte loodust, vaid inimhinge, sest ta ei teadvat seda ,mida ei tea. Tema eripära oli viimse piirini
Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud: "Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea." Mina Sokratese mõttekäiguga ei nõustu. On inimesi, kes püüavad käituda oma õigeks pidamiste järgi ja neid, kes proovivad kõiki olukordi ainult õigesti lahenda. Siia ilma sünnivad kõik kodanikud headena. Vanemaks sirgudes kujuneb meil oma maailmavaade, tõekspidamised ja väärtused. Enamjaolt mõjutab nende aspektide kujunemist pere, sest vanemad õpetavad meid käituma, isegi arvamused olukordadest võivad kujunenda just nende omadest lähtuvalt. Päevast-päeva mõtisklevad inimesed järgmiste küsimuste üle: "Kas nii on õige?" või "Kas nii tohib teha?" Sageli neile küsimustele vastust leides, võime otsuse valesti langetada ning seejärel ka vääralt käituda. Näiteks mõned auto...
Hariduse eest hoolitsesid linnriigid. Ateenas alustati poiste harimisega al. 7 eluaastast. Rikkamates peredes toimus see kodus pedagoogi käe all, aga vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja muusika algandmeid Jõukamad noore jätkasid sofisti (õpetlase) käe all. Tüdrukute kasvatamine oli iga pere oma enda asi ja tavaliselt ei jõudnud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. 12. Kuus kuulsat filosoofi ja nende põhimõtted? a) Thales- arvas et maailm on veest ja ujub vee peal. b) Anaximandros- tema meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. c) Demokritos- Tema arvates koosnes maailm tühjusest ja sellest liikuvatest omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest. d) Pythagoras- tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel e) Sokrates- oluline on maailma olemust mõista
Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. 2 Kriitikust Arthur C. Danto sündis Ann Arboris, Michiganis aastal 1924 ning kasvas üles Detroidis. Pärast kaheaastast teenistust USA armees, läks Danto Wayne´i Osariigi Ülikooli ja
........................5 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................6 Filosoof Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Ajalugu Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Oma dialoogis "Phaidon" kirjeldab Platon filosoofi kui isikut, kes tegeleb suremise või surnud olemisega
vale ning vastupidi. 2. Eelnevalt kehtestatud harmoonia põhimõte, mille järgi mõjutab ühe esemega juhtunu teist, ilma, et need üksteist otseselt mõjutaksid. 3. Optimism, millest kinni pidades uskus ta, et Jumal teeb alati parima võimaliku valiku. 4. Külluse põhimõte, ta uskus, et täiuslik maailm sisaldab kõiki võimalusi. Elulugu 2 Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö" lk 100, 101, Sinisukk 2005 4 Gottfried Leibniz oli sündinud juuli 1, 1646 Leipzigis, saksamaal. Tema isa suri, kui ta oli kuueaastane, sellest ajast alates kasvatas teda tema ema, kelle õpetused on mõjutanud ka tema filosoofiat. Leibnizi isa oli filosoofia professor Leipzigi ülikoolis ja omas väga suurt vastava
Õun on tema seisukohalt teatud ideede kogum, mida hing mõnikord tajub. 8.Berkeley seisukohta (olemas olla tähendab tajuda või olla tajutav) võidakse kritiseerida järgmiselt: kui nii, siis on vagunil rattad all ainult juhul, kui keegi neid näeb. Vastake sellele kriitikale Berkeley seisukohalt. 2 Ta eristas kahesugust olemasolu tajutavusena: tajutavust antud hetkel ning põhimõttelist tajutavust. KÜSIMUSI LISATEKSTIDE KOHTA 1.Lugege fragmenti prantsuse filosoofi René Descartes’i teosest „Hinge kired“. Mis iseloomustab Descartes’i järgi hinge? 1) Hing on seotud keha kõigi osadega tervikuna 2) Hinge aktiivsus esineb kõige rohkem ajus väikeses näärmes 3) See nääre on hinge peamine mõjukoht 4) Et hing saaks tunda kirgesid, ei pea ta asuma südames 5) Hing teostab oma funktsioone peaiselt väikeses näärmes, mis asub aju keskel 2.Lugege fragmenti saksa filosoofi Gottfried Wilhelm Leibnizi kirjast
Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Filosoofi ja matemaatikut Leibnizi võib geeniuseks pidada, kuna ta oskas juba 12. aastaselt väga oskuslikult ladina keelt ning õppis kreeka keelt. 20. eluaastaks oli ta omandanud kõik levinumad matemaatika, filosoofia, teoloogia ja õigusteaduse alased raamatud. Sellele aitas ka kaasa moraalifilosoofist isa suur raamatukogu, mida ta tohtis alates 7-aastaselt kasutada. Kõrgkooli astus ta 14-aastaselt ja Leipzigi ülikooli bakalaureuse kraadi filosoofias sai 16. eluaastal. Kahe aasta
Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi välja tõeline pärl Immanuel Kanti surimask, mida on maailmas vaid kaks tükki (http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase-
terminit "elu" aga veidi teisiti. Ta hindab elu instinktidena, kus puudub võimuiha. Ta nimetab looma, liiki, indiviidi rikutuks, kui nad minetavad oma instinktid, kui nad eelistavad seda, mis on neile kahjulik. Peale selle käsitleb raamat veel ka inimolemist, kriitikat ning kõike muud, mida sisaldab meie enda elu. Autor peab oluliseks inimese armastust enese vastu. Inimesed tunnevad teineteise vastu tihti kaastunnet, mis paneb inimesi nakatuma kannatustesse, see põhjustab jõu kahanemist. Filosoofi arvates on kaastunne vastuolus arenguseadusega. Pole midagi ebatervislikumat meie tänapäevases elus, kui kaastunne. Mis on tõde? Üks põhilisi küsimusi, mis läbib teost on just see. Kuid mis on siis tõde? Minu arvates pole tõde vaid õigete sõnade leidmine asjadele nii, nagu nad on, vaid tõde on midagi palju enamat. Tõde paljastab meie tegeliku olemuse ning tunded, mida tunneme. Tõde aitab meil tunda ennast puhtamana, sest oleme suutnud midagi head korda saata
Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod)6, nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia
Koinee-antiik Kreeka ühtne kõnekeel 4saj e.K.r Heeros-jumala sarnane kangelane,pooljumal kreeka mütoloogias Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi) Achilleuse kand-tänasel päeval inimese ainus nõrk koht Antiikkirjandus-vanakreeka ja vanarooma kirjandus,mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused Sofist vana kreeka mõtlejad, palgalised filosoofi ja kõnekunsti õpetajad
See õnnestus tal osade arvates liigagi hästi. 7 · Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks. Seepeale on ta öelnud: "Nii nagu olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et ka sakslase kohalolek häirib mu seedimist." F. Nietzsche · Ta vihkab masse ja massivaimu, samuti massihüsteeriat. 8 · Vaimuhaige filosoofi õe (ta oli venna kirjutiste hooldaja) tõttu hakkas paraku levima legend, mis libises patriootliku saksluse ja antisemitismi suunas. Tegelikult oli Nietzsche anti- antisemitist ja vihkas sakslust. · Nietzsche on kõhklematu mees, võib-olla jultunuim filosoofia ajaloos. Ta jagab kohtuotsuseid ilma F. Nietzsche edasikaebamisõiguseta. 9 · Nietzschet on lihtne moonutada (nt seostavad
Filosoofia kodutöö nr.2 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1) Milline on Kanti arvates filosoofi ülesanne ajaloo üldise käigu käsitlemisel? 2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese
Intellektuaalne autobiograafia Et olla hea filosoof, ei ole tingimata tarvis mõtiskleda filosoofia loomuse üle. Küimustele, mida teeb filosoob, võib vastata, et ta mõtleb filosoofilistele probleemidele, ning tuua siis mõned näited: materiaalse maailma olemasolu, keha ja vaimu vastasmõju, tahtevabadus. Mis on ülim reaalsus? Mida me saame teada, mida peaksime teadma? Vähemalt mõnele esitatud küsimusele saad anda ka vastused. See annab tunnistust sellest, et filosoofi huvi nende küsimuste vastu on iseäralik, nimelt on ta „filosoofi huvi“. Üks ajastu võib filosoofia ülesannet näha väga erinevalt teisest ajastust. Skandinaaviamaades ning anglosaksi maailmas kestis „analüütilise filosoofia“, Viinis ja Cambridgeis alanud liikumiste troonipärija valitsemine pikka aega. Kuuldavasti andsid mujal maailmas tooni teist tüüpi filosoofiad nt marksism.
Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad Mait Kõiv "Vanaaeg" I osa Avita 2007 Peter J. King "Sada Filosoofi" Sinisukk 2005 Indrek Meos "Antiik Filosoofia" Koolibri 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus, et kõikide muutuste taga on teatud algaine: miski millest kõik tekib ja milleks kõik tagasi pöördub. Püüti selgitada igavesti kehtivaid loodusseadusi. Algaine probleem Loodusfilosoofiaga tegelemine sai alguse 6. saj eKr Väike-aasias Mileetoses. Seal kujuneb välja nn mileetose koolkond: neid huvitas algaine küsimus, vastused olid erinevad, tähtis oli mõtteviis. Kolm tähtsamat filosoofi: Thales - veeteooria (on veel mõjustatud religioonist) Anaximenes uuris õhku ja udu Anaximandros - kasutas mõõistet apeiron e. määramatus. Oli esimene kes selgitas maailmamuutusi abstraktse mõiste alusel. Muutumisprobleem Kõik kolm filosoofi Mileetosest arvasid, et leidub üksainud algaine millest kõik muu on tehtud. Püstitati küsimus, kuidas üks aine saab muutuda milleksgi muuks ja kuidas algainest on tekkinud kogu loodus/maailm - sellele küsimusele esitas
de/fotostrec ke/photo-gallery-of-research- shedding-new-light-on- albrecht-duerer-fotostrecke- Liigid ◎“Peidetud” autoportree ◎Grupiportree ◎Üksikisiku autoportree Peidetud autoportree ◎ Kunstnik kujutab ennast rahva seas Adoration of the Magi Sandro Botticelli Las Meninas Diego Grupiportree ◎ Kunstnik kujutab end grupi või perekonna keskel Autoportree Saskiaga Rembrandt Neli filosoofi Rubens Üksikisiku autoportree ◎ Kunstnik kujutab end üksi maalil Albrect Düreri autoportree Bryan Charnley http://bryanlewissaunders.org/drugs/ autoportree Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Self-portrait http://et.wikipedia.org/wiki/Autoportree_Saskiaga http://everypainterpaintshimself.com/article/rubens_t he_four_philosophers http://en.wikipedia.org/wiki/Bryan_Charnley http://et.wikipedia
Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Mingi aja pärast sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse.Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele
arvates neli võimalust. Seletada saab: 1. Mateeria iseärasusega (nt saab vaasi purunemist seletada materjali õrnusega). 2. Olemusest lähtudes (nt saab kellegi heategusid seletada tema olemusega: ta ongi loomult hea). 3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Aristotelese mõjutused Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini. Tema mõtted eetikas, moraalist ja teoloogiast levisid LähisItta ja said oluliseks kristliku ja islamistliku eetika arengus. Aristotelese arvamus naistest Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste
said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete värvipindadega, tumedad kontuurid *Paul Cezanne "Natüürmort sibulatega", "Sainte-Victoire' mägi"
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism
,,Filosoof ühiskonnas" Jacques Maritain Põhiidee: Tekstis arutletakse filosoofia ja filosoofi rolli ning nende mõjujõudu tänapäeval ning nende kasulikkusest ühiskonnas. Samuti tuleb ka juttu Sokratese moraali ehk praktilisest filosoofiat. Põhipunktid: 1. Filosoofid on inimesed kes otsivad tarkust kuid see on valdkond, kus pole ealeski olnud üleproduktsiooni. 2. Halb filosoofia on ühiskonnale tõsiseks nuhtluseks kuid hea seevastu jumalikuks õnnistuseks. 3. Filosoofia on meile ülimalt tarvilik, kuna ta meenutab meile, miks mingid asjad
olemas avalikkus kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Lock'i aga ka Toland'i deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Ajastu konteksti arvestades oli Voltair'i suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich II-ga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja.
ning korrigeerib meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. Seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitleti antiikajal õiglusena. Platoni eetika on samas eetika, mis lähtub küsimisest hüvelise elu järele ja otsib seejuures mõõdupuid, mille järgi saaksime oma soove ja väärtusotsustusi kriitiliselt hinnata ja tunnetada seda, mis on meie jaoks tõeline hüve ja soovimisväärne. Platon visandab ideaalse filosoofi hariduskäigu. Ta juhatab visandi sisse kolme võrdpildiga, millest siin käsitletav koopa-võrdlus on kolmas. Võrdpildi esimene lause annab teada, et võrdluses kujutatud olukord peab midagi avaldama meie loomuse kohta, ja nimelt midagi, mis puutub meie disponeeritusse haritusele või harimatusele. Juba võrdpildi kontekstist ilmneb, et Platon, kõneldes haritusest ja selle vastandist, peab kitsamalt silmas hariduskäiku, mis annab filosoofi ja riigimehe kvalifikatsiooni
SOKRATES Nimi 12. b klass ELULUGU Elas 490-399 eKr Vana- Kreekas, Ateenas Isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest)
Atlantis Mis on Atlantis ? müütiline, plahvatuse järel ööpäevaga merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ning riik. Selle pärimus on meieni jõudnud Vana-Kreeka filosoofi Platoni teoste "Timaios" ja "Kritias" järgi (kirjutatud umbes 360 a. eKr). Siiani pole Atlantise tsivilisatsioonist kindlaid jälgi leitud. Atlantist on paigutatud Vahemerre, Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimese teadvuse olemuse mõistmiseks tuleb uurida ainelist maailma, mida iseloomustavad ühiskondlikud majanduslikud suhted.
Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Peajumalaks oli Zeus. Tähtsamad rituaalid olid vereohvrid. Kuulsaim oraakel Kesk-Kreekas oli Delfi oraakel, kõrge Parnossose mäe kaljuse jalamil. Filosoofi ja teaduse tuntumad nimed on Hippokrates, Sokrates, Platon ja Aristoteles, kes on sügava jälje siia maailma jätnud.Tänu Aleksander suurele vallutas Kreeka palju maid ja on siiani tänu sellele kuulus.
Eepos- suur eepiline värssteos Teatron- vaatamispaik Veeda- Antiikirjandus- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Sanskrit- vana hindude kirjakeel kirjandus Hindusim- India valitsev usun Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga kuju Budsim- 1 jumal lõi buddha Hellenism- antiikaja ajaloo- ja kultuuriperiood IV Taoism- hiina filosoofi Laozi õpetus; sellest I saj eKr tekkinud usund Aoid- Vana-Kreeka laulik Konfutsionism- hiina filosoofi Kong Fuzi rajatud Titaan- vägilane usuline õpetus Nümf- noore naisena kujutatud loodusvaim kreeka- Katarsis- hingepuhastuselamus, seesmine vabastus rooma mütoloogias Mimensis- Muusa- kunsti ja teaduse kaitsejumalanna
annaabi.ee 
