10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Ühelt poolt käsitleti portreteeritavat ainulaadse isiksusena, samas üritati teda näidata üldinimlike väärtuste kandjana. Seni valitsenud täisfiguurportree asendus intiimsema poolfiguur- ja rindportreega, seisuslikult atribuutikalt kandus peatähelepanu inimese näole. Barokiajastu portreekunstnikud, Diego Velazquez ja hollandlane Frans Hals, on ühed suurimad portreemeistrid läbi ajaloo. Frans Hals ,,Isabella Coymans" (1650-1652). AUTOPORTREED. Autoportree on portreekunsti alaliik, mille kunstnik on loonud iseendast. Varasemad autoportreed pärinevad 8.-9. sajandi Itaalia miniatuuridelt ja reljeefidelt. Iseseisvaks zanriks arenes autoportree Lääne-Euroopas 15.-16. sajandil. Zanri esmaviljelejaks peetakse Albrecht Dürerit. Kunstnikud kasutasid ennast kui käepäraseid modelle, et uurida näoilmeid ja valgusefekte või üldiselt täiustada oma kunstiannet. Autoportree põhjused ulatuvad aga kaugemale mugavusest
idealiseerimine ja magusavõitu ilutsemine. Murillo maalis barokkstiilis. Kuigi ta on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga teoste kaudu, on ta paljudel maalidel kujutanud kaasaja naisi ja lapsi. Need realistlikud portreed kujutavad hästi tolle aja igapäevaelu. Tema tuntumateks töödeks on „Noor kerjus“ ja „Madonna ja laps“ Leht 18 / 24 13. Mis on ja too näiteid nende kohta barokiajastust. autoportree - Autoportree on portreežanri alaliik, kunstniku kujutis iseendast. Varasemad autoportreed pärinevad 8.–9. sajandi itaalia miniatuuridelt ja reljeefidelt. Iseseisvaks žanriks arenes autoportree Lääne-Euroopas 15.–16. sajandil. Žanri esmaviljelejaks peetakse Albrecht Dürerit. grupiportree - Vähesed grupiportreed 14. ja 15. sajandist on säilinud, kuid on palju tõendeid, et ned on maalitud 14. sajandis saadik
Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas käsitluslaadis. Tema varasemad lehed on loodud eksaktselt realistlikus ja puhtajoonelises maneeris. Hilisemates on mõju rajatud heledale-tumedale. Küpse ajastu ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni (Vaga 2004: 590). Kuulsad on Rembrandti maastikugravüürid ,,Kolm puud", ,,Sajakuldnaleht", ,,Kristus Emmanuas" ja ,,Ecco Homo" (Raud 2005: 75). Joonis1. Autoportree soomuskraega http://emptyeasel.com/wp-content/uploads/2007/02/rembrandt-self-portrait-1629.jpg ELUKÄIK Päritolu 15. juulil 1606 sündis Hollandi linnas, oma vanemate majas Rapenburgi linnajaos Weddesteegis, Rembrandt Harmenszoon van Rijn. Rembrandt oli Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltege Willemsdochter van Zuybrouchi üheksas laps. Harmen ja Neeltge olid abiellunud 8. oktoobril 1589 Leideni Pieters Kerkis pärast Neeltge pöördumist kalvinismi.
Aastast 1513 töötas da Vinci Roomas. Oma viimase elu- ja loomeperioodi veetis kuningas Francois I kutsel Prantsusmaal. Tema lemmiktööks oli "Ristija Johannes," kus ta on tõsist usumeest kujutanud sensuaalse noorukina. Madonna Litta Väga väike töö, maalitud puuplaadile(42*33 cm). Üks kaunimaid emadust ülistavaid pilte maailma kunsti ajaloos. Kuulutus Maarjale õhuperspektiiv, maastik. Autoportree Madonna Grotis Üksikuid detailid jäid Madonna Grotise puhul lõpetamata. Ingli vasak käsi Kristuse seljal lõpetamata. Pilt rajaneb legendil, milles Jeesuslaps ja Ristija Johannes kohtuvad kõrbes. Anna ise kolmas L. da Vinci maalides on omapärane pehmus. Peen üleminek valguselt varjule e. ühelt toonilt teisele nn. sfugmato. Equester ratsamonumendi kavand Ta oli kogu oma elu saladusliku geniaalsuse ohver
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist
(Platon ja Aristoteles ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ainsana nende pea taga hele taevas, perspektiiv neile suunatud, kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu maali perspektiivjooned) tegeliku elu inimeste põhjal üldistatud kujud „Sixtuse madonna“ madonna keskel, äärtes inglid * „Madonna roheluses“ * Autoportree * Looriga naine “Donna Velata” ● MICHELANGELO BUONARROTI ○ Jätkas bramante tööd Peetri kiriku kallal, muutis kavandit, kuppel tundub kergem, hõljuvam, üldilme kergem ja kuppel esiletõstetud ■ üle kahe korruse ulatuvad pilastriplaadid, nendevahelised tumedad varjud rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilku üles
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid