50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keivin K
Õppematerjali autor
Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus
kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Sellist käitumist seletab hästi eksperiment, mille viis läbi üks loomade käitumise uurija M.W.Fox 1974. aastal. Nimelt emakalkunid kulutavad palju aega oma järglaste eest hoolitsemisele, soojendamisele, puhastamisele, kuid nende tegutsemisviisis on midagi veidrat. Peaaegu kogu selle emaliku käitmise kutsub esile üks asi: väikeste kalkunitibude häälistus " siuts-siuts". Tibude muud iseloomulikud jooned nagu lõhn, puudutus või välimus, mängivad siin vähe rolli. Kui tibu siutsub, siis tema eest hoolitsetakse, kui ei siutsu, siis ema ignoreerib teda ja mõnikord võib isegi tappa. Seda, kui äärmuslikult emakalkunid sellest ühest häälitsusest juhinduvad, demonsteeribki M.W.Foxi eksperiment emakalkuni ja tuhkrutopisega. Tuhkur on emakalkuni looduslik vaenlane, kelle ilmumisele reageeritakse kisa, nokahoopide ja metsiku küünistamisega
arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Kõik, mida usutakse ja mida järgitakse on pühakirjas kirjas. Piibel on nii vana, mistõttu võib tekkida küsimusi, kuidas see puutub meie tänapäevasesse ellu või kuidas tagatakse religiooninormide täitmine. Religiooninormide on sisemised motivaatorid, see tähendab, et asja ei tehta seetõttu, et saab midagi jumalalt, vaid tajutakse, et nii on õige. Inimene saab siis ka oma eksimused jumalalt andeks, mitte sellepärast, et ta nii hea on, vaid et jumal soovib nii. Kui inimene saab aru sellest põhimõttest, siis tema käitumismotiiv on jumalale tema kingituste või tegude eest nii-öelda vähima tagasitasumine. Kõigel ja kõigil on omad reeglid. Näiteks etiketireeglid inglastel tee tegemise puhul. Moraalinormid-reeglid on mitteformaalsed, mis erineb religiooninormidest, sest nende täitumist ei tagata riigi poolt
b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad
meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism).
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A
anna hinnanguid jne. Keskendudes neile universaalsetele tõdedele, oskad sa vahet teha, missugused sinu suhtlusstiili aspektid on üldiselt meeldivad ja missugused seda ei ole, et võiksid endale teadvustada sõnumeid, mida sa endast kiirgad ja oodata soodsaid v. ebasoodsaid reaktsioone teistelt. Miks ma pean pingutama hea esmamulje jätmise nimel? Ma ei taha ennast muuta. Enda jaoks olulistele inimestele meeldin ma just niisugusena nagu olen. Esmamulje teadvustamine on oluline põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad
Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid