Eesti venekultuur (1)

Tallinna Tehnikaülikool
Virumaa Kolledz
RAH0641 Estica 1
Fomkin Artjom
106352RDKR
Eesti venekultuur
Referat
Õpetaja: H.Vospert
Kotla-Järve 2013
Y
Sissejuhatus...........................................................................................................................2
Eestikultuur..........................................................................................................................3
Venekultuur...........................................................................................................................4
Vene kulturi mõju Eestile....................................................................................................5
Järeldus.................................................................................................................................6
Kasutatud materjalide  loetelu :............................................................................................7
Sisaldus
YSissejuhat
Eestikultuur....................................................................................................................................
Venekultuur....................................................................................................................................
Vene kulturi mõju Eestile..............................................................................................................
Järeldus...........................................................................................................................................
Kasutatud materjalide  loetelu :.....................................................................................................
Sissejuhatus...........................................................................................................................2
Eestikultuur..........................................................................................................................3
Venekultuur...........................................................................................................................4
Vene kulturi mõju Eestile....................................................................................................5
Järeldus.................................................................................................................................6
Kasutatud materjalide loetelu:............................................................................................7
1
Sissejuhatus
Eesti on iidsetest aegades taludes olnud rohkema vabaruumiga venelaste jaoks, kui oma
kodumaal. Juba 17.sajandist põgenesid vanausulised kiriku ja valitsuse taga  kiusamise  tõttu
siia. Sellest ajas taludes hakkasid  venelased  asuma elama  Peipsi  järve  kaldal , kus nende
rahvus kultuur säilis tänapäevani ja avaldas mingit mõju  setu  kultuurile, rahvale, kes elab
Kagu-Eestis.
Eesti sidemed venekultuuriga tulenevad juba muinasajast. Nii keeleteadlased avaldasid, et
vene keel mõjutas eesti keelt, näiteks: eesti keele sõna „raamat” (книга) pärineb vene keele
grammatikast, eesti keele sõna „jaam“ (станция, вокзал)- pärineb vanastvene keele sõnast
„ям,“ mis tähendab postijaama, kus  reisijad  vahetasid hobuseid jne.
2
Eestikultuur
Eesti-Vene suhted ei olnud ühepoolsed, Eesti kultuuri tegelased samuti osalesid aktiivselt
vene kultuuris. Paljud Eesti  kunstnikud  õppisid Peterburgis:  sculptor  Amandus  Adamson
(1855–1929,    Pärnus    asetseva   luuletaja   Lydia   Koidula   mälestus   samba   ja   monumendi
Merineitsi  autor);  maalikunstnik  ja Peterburi Kunsti Akadeemia  akadeemik  Johan Keler
(1826-1899);   maalikunstnik   Ants   Laikmaa   (1866-1942).   Peterburgi   konservatooriumis
õppisid paljud Eesti  muusika  tegelased:  heliloojad  ja orelimängijad Mart Saar (1887-1970)
ja   Peeter   Süda   (1883-1920),    helilooja    ja    pedagoog    Heino    Eller    (1887-1970),   dirigent
Neeme    Järvi   (1938).   KinematograafiaI    instituudi    või   teatri   kooli   käisid   läbi   Eesti
filmitegijad  Arvo  Iho (1951), Kalju  Kiisk  (1926-2007), Grigori  Kromanov  (1928-1984),
Valen in Kuik (1945), Leida Laius (1923-1996) ja teised. Venemaal, eriti Nõukogude ajal,
olid  populaarsed  eesti  lauljad . Rahva lemmikuks sai Georg Ots (1920-1975), tema auks
vene   astronoomid   nimetasid   väikest   planeeti.   Tuntuks   said   ka    noorema    põlvkonna
esindajad - naiste vokaal  ansambel  Laine, Jaak Joala (1950), Anne  Veski  (1959).  Kuulsad
olid  male  mängija Paul Keres (1916-1975), näitle ja JüriJärvet (1919-1995).Vene lugejad
süvenesid lugema  Jaana  Krossi ajaloolist romaani „Императорский безумец,” ja Mati
Undi   jutustust„Прощай,   рыжийкот,”   Juhan    Smuuli    Jääraamatut   (autasustatud   Lenini
preemiaga)   ja   Eno   Raua   lasteraamatuid   „ Sipsik ”   ja   „ Naksitrallid .”    Moskva
teater„Современник”     tegi   Monumendi   Enna   Vetemaaja   tuliselle   etendusega   Eestisse.
Terve Liit vaatas Urmas Ottitele intervjuud kuulsustega, imestades julge küsimuse üle, mis
on   ebatavaline  vene vaatajate jaoks.
3
Venekultuur
Vene kultuur Eestis on alati olnud  mitmekesine  ja alati hõivas kindlat kohta Venemaa
kultuuri   ajaloos.   Eestis   on   sündinud   paljud   vene   teadlased,   sõjaväelised,   kunstnikud,
näiteks, Narvas- silmapaistev vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksej Šahmatov (1864-
1920) ja kunstnik Vladimir Gau (1816-1895). Eestis töötasid sellised väljapaistvad isikud
nagu  teadlane -kirurg Nikolai Pirogov(1810-1881),  loodusteadlane  ja akadeemik  Aleksand
Middendorf (1815-1894), sõjaväe insener ja  kindral  Abram Gannibal (1696- 1781 , Puškini
esivanem ),    slaavi     filoloog    Žan   Boduen   Kurtene   (1845-1929)   ja   paljud   teised.   Eestis
puhkasid,  pidasid  loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja  muusikud  (David
Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud ( Vasili  Kandinskij), luuletajad (Vasili
Žukovski) ja  proosakirjanikud  (Nikolai Leskov).  Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks
oma aja kuulsaimatest vene poeetidest Igor  Severjanin  (1887-1941), kes sai „ Luuletajate
kuninga“    tiitlit .   Pärast   oktoobrirevolutsiooni   keeldus   ta   Venemaale   tagasi   minemisest,
eelistades jääda „suvitajana“ Eestisse. Tallinnaga on seotud veel üks vene kirjaniku nimi:
1830-1940 aastatel Tallinna vanalinnas, tänaval Uus, elas Mihhail  Dostojevski , kes töötas
sel ajal Reveli  inseneri  meeskonnas. Sellel perioodil on teda korduvalt  külastanud  tema
vend- geniaalne Fedor Dostojevki.
4
Vene kulturi mõju Eestile.
Jaroslau Vladimirovitš   printsi  tuntud 1030. Aastal ja uue linna asutamine, mis nimi oli
Jurjev  (praegu nimi Tartu) – on esimene kirjalik  mainimine  nende pentside tegelemisest
kaasaegse Eesti   territoriumil. 1830 – 1840 aastel ilmusid esimesed vene ja saksa keele
õpikud     eesti   lastele.   Kõikide   talupojade   vallakoolides   kirjandus   ja    matemaatika    olid
kohustlikud ained. Õpetajate koolituseks ja ette valmistamiseks oli organiseeritud umbes
10 õpetajate seminaarium. Esimesena kooli, mille õpetajate  kollektiiv  oli tervelt eesti, oli
Hugo   Treffneri   gümnaasium   (asutatud   1884a.)   Tartus.   1880   aastal   algas   üldine
venestamine . Venestamise  periood hilines rahve liikumist.  Haridus  ja tööstus oli muutnud
saksa keelest eesti kellele, õpetaja ja töötajad olid asendatud. Samasl ajal oli kõikide vene
propageerimine.   Sel   ajal   vene   keele   oskamine   andis   eestlastele   võimalusi   olla   samal
kõrgtasemal   nagu sakslased ja olla kõrgkeskkondades – valistusetöötajate, juristede jne
juures.   Eestlaste   mõju   kasvas   ka   linnavalitsuses   1883a.   oli   asutatud   Eesti    Tudengite
Ühiskond, mille lipuks valiti sinist, musta ja värve. Eesti kirjamehede liit oli kirjanduse ja
folklori keskus. Pärast Eesti iseseisva taastumisest 1991a. vene kultuur on jälle rahvuse
vähemuse kogus. Kui Eesti Vabariigi perioodil (1918 – 1940aa.), oli täpne piir kohaliku
vene   kultuuri ja NSVLi vahel, ei ole kaasaegne vene kultuur Eestis nii piiratud ja on
seotud   kaasaegse   Venemaa    kultuuriga .   Viimasel   ajal   on   suurendatude   huvi   vene
traditsioonide, harjumuste ja pühade vastu.  Vene kulturiliit, loomingu ühingud  tähistavad ,
näiteks, Vastlapäeva, mis  vanavene  kultuuris tähendas kevade  tuleku  ja talve mineku, sel
päeval küpsetatkse pannkooke, mille vorm ja värv meeletavad päike ja pärast söötakse neid
võil, hapukoore , kalamarja, soola kala, mesi  ja moosiiga, nagu oli vana ajadel Venemaal.
5
Järeldus
Rootsi, kus ühekeelsed lapsed saavad võimalust tegeleda oma emakeelega lisatundides
koos kogenud õpetajatega, säilitavad oma  emakeelt  ja kultuuri; venelased, kes õpivad eesti
koolides  peaksid samamoodi süvenenult õppima vene keelt ja kultuuri. See aitaks neid
enesetunnetusega, annaks võimalust olla haritud, kelle suhtumus siseriikliku küsimusele on
üsna  tolerantne . Vene  kogukond  peab säilitama oma intelligentsi näitamise võimalust, eriti
humanitaarteadusi, sest vene intelligentsi ja kultuuri formeerimise  eliidid  on otsustavad
küsimuse mitte ainult vene kogukonna Eestis- vaid nad võivad mängida olulist rolli terve
ja harmoonilise Eesti riigi arengus.
6
Kasutatud materjalide loetelu:
1. Vene kultuur Eestis [WWW]
http://slanist.ru/publ/ehstonija/kultura/russkaja_kultura_v_ehstonii_istoricheskie
_svjazi/244-1-0-1335
2. Vene kultuur Eesits praegu [WWW]
http://www.estonica.org/ru/Культура/Русская_культура_в_Эстонии/Русская_культура_в
_сегодняшней_Эстонии_―_старая_и_новая,_повседневная_и_высокая/
3. Eesti kultuur [WWW]
ht
  tp : // ru
   . w
  ikipedia . or
  g / w
  iki /Культура_Эстонии
7

Document Outline

• Sissejuhatus
• Eestikultuur
• Venekultuur
• Vene kulturi mõju Eestile.
• Järeldus
• Kasutatud materjalide loetelu: