Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab:
tingitud olukordadele. Sterotüüpide kasutamise plussideks loetakse seda, et need hoiavad kokku inimese aega ja energiat, mis ta muidu kulutaks inimese tegelikku olemusse süüvides, seega sterotüübid lihtsustavad maailmataju, aidates inimesel tundmatus olukorras käituda ning suhtuda. Teisalt muudavad nad meie iskutaju pealiskaudseks, ja just sellepärast, et ei süveneta inimese tegelikku olemusse (McKay, Davis ja Fanning 1995). Stereotüüpide kasutamine muutub eriti ohtlikuks siis, kui tekib arvamus, et mingile grupile omistatud negatiivsed ja alaväärsed jooned on tingitud rahvusest, päritolust või koguni bioloogilistest eripäradest. Välja on kujunenud negatiivsed stereotüübid einevate rahvuste, rasside, vanuserühmade, maailmavaateliste gruppide, meeste ja naiste ning paljude teiste kohta. Väga sageli tekitatakse üldlevinud valearvamusi just nende gruppide kohta, kellest
Kuulamisoskuse puudumine on lausa hädaohtlik! Jääte ilma olulisest informatsioonist ega märka lähenevaid probleeme. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. See on enesele võetud kohustus mõsta teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 13-14) Eneseavamine Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui olete inimeste seas. Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides,
Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääletooniga Kehaliigutustega Partnerite aktiivsuse tasakaaluga Distantsiga Tähelepanu hajutavate signaalidega Partneri vajadustega Kasutatud kirjandus http://www.mastery.ee/suhtlemisoskustvoiboppidajaarendada/ http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/kuulamine.html Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning, "Suhtlemisoskused,, Pildid: http://elizabethkuhnke.wordpress.com/2010/11/30/20secretstointerpersonal effectiveness/ Tänan kuulamast !
teeb, langeb mu arvamus temast automaatselt. Asi läheb hullemaks, kui puutun kokku inimestega, kes üldse mitte kunagi oma suud kinni ei pane. Tundub, nagu neil oleks nii palju öelda, samas ei ütle nad otseselt midagi tähtsat, mis kellegile kasulik või huvitav oleks. Sellest tulenevalt pole neil aega ka teisi inimesi kuulata. „Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. (...) Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased.“ (McKay, Davis, Fanning 1995) Seetõttu ei suhtuta neisse just kõige paremini. Ka mina hoian sellistest inimestest parema meelega veidi eemale, kuna selline suhtlemine on minu jaoks vaimselt lausa kurnav. Vaikimine ei ole samas aga kindlasti ainuõige ja ülim lahendus kõigele. Pigem on see kunst, mida tuleb õppida õigel ajal ja õiges kohas kasutama. Näiteks on öelnud Niiberg (2011), „vaikides võib jätta endast targa ja aruka mulje.“ Mis on tõsi, kui inimesel midagi öelda ei ole, siis on enamasti
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus.
.. algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust ... väljendada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti ... jääda eriarvamusele ... vastanduda teistele inimestele ... esitada küsimust ..miks'?" pärast mulle esitatud nõudmist ... tunda end hästi, kui mulle on tehtud kompliment Kasutatud on S.Põldvere ja K.. E. Esopi ..Suhtlemispsühholoogia" kursuse materjale M.Kreegipuu ,,Enesekehtestamise" seminari materjale McKay. M., Davis, M. ja Fanning P. (2000). Suhtlemisoskused. Bolton. R. (2002). Igapäevaoskused.
Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka siseklientide hästi teenindamisel, kuna sellest oleneb kui hästi ettevõtte töötaja ise teisi teenindab. 3.1. Verbaalne suhtlemine Verbaalsel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine kliendiga, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, kliendi ehk suhtluspartneri kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad
organisatsiooni mulje niivõrd, et klient ei soovi seda asutust enam kunagi külastada. 3 7. Kasutatud materjalid Tooman, Heli. Teenindusühiskond, Teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad.TPÜ kirjastus.Tallinn 2003 Tooman, Heli; Mae, Aare. Inimeselt inimesele. AVITA 1999 Tooman, Heli; Rekkor, Sirje. Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused. Pärnu, 2008. McKay, Matthew; Davis, Martha; Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Väike vanker, 4
sein. In dem Film, für den ihre Mutter Regie führen wird und der in einer Zelle des Los Angeles Country Jail spielt, werden Stewart und Reed in männliche Rollen schlüpfen.In The Runaways(2010), einem Film über die gleichnamige Rock'n'Roll- Band, wird Stewart Joan Jett verkörpern. Für die Rolle musste sich Kristen die Haare abschneiden und schwarz färben lassen. Stewart hofft, das sie in den Film singen darf. Dakota Fanning spielt neben Kristen auch eine Hauptrolle. In Welcome to the Riley(2010), einem Film von Jake Scott, wird Stewart in die Rolle von Mallory, einer Prostituierten, die einen beschädigten Mann (James Gandolfini) bei einer Geschäftsreise nach New Orleans begleitet, schlüpfen.
tavad ja traditsioonid. See mõjutab ka nende käitumist ja suhtlusstiile. Keeruline on väita, et eestlane ei kasuta teatud suhtlusstiile või et ta kasutab ainult teatud suhtlusviise. Enam jaolt üritab eestlane läbi ajada alistuva suhtlusstiiliga, kui võimalik ja teadmised võimaldavad, kasutab ta ka kehtestavat. Paljuski tarvitatakse aga kergema vastupanuteed ja kasutusele tuleb agressiivne stiil. 1 McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (1995) Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2 veenmi s kuns t .pbw or ks .com/ f /Kehtestav +suhtlemine ,IT .ppt
Just esmamulje on see, mille järgi esmakordsel kohtumisel otsus langetatakse. Esmamulje tekib automaatselt ja seda, millist infot märgatakse ning kuidas seda tõlgendatakse, mõjutavad paljuski vaatleja varasemad kogemused ja ootused. Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab kohatud võõraid kategoriseerida. Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli hoopis illusoorsem, kui osatakse ettegi kujutada. Petlikud esmased muljed jäävad sageli püsima. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 167) Seega peaks eelarvamuste, ootuste, ettekujutuste ja siltide kleepimisega ettevaatlik olema, kuna tihtipeale võivad avastused, et inimene polegi selline, nagu esmalt arvatud, üsnagi ebameeldivaiks osutuda. Ennatlikke järeldusi tehakse peamiselt varasematele kogemustele tuginedes, levinud on üldistamine, inimese pidamine kellekski, keda ta meenutab ja sellega kaasneb tihti eeldus, et inimene käitub nii, nagu oodatakse. Kes aga hakkab võõrast
..?´´Hoolitsust väljendavaid sõnu: ´´Kohe ma toon Teile´´,´´Võib-olla te soovite veel..?´´,´´Kas teil on ikka mugav..?´´ Ja ka kindlustunnet loovaid sõnu:´´Ma olen täiesti kindel, et..´´,´´Me oleme alati teie jaoks...´´,´´Me garanteerime,veenduge ise...´´ Märts on Eestis hea teeninduse kuu, see tõttu just praegu kohtan ma kui klient eeltoodud suhtumist enda vastu ja püüan ise ka alati vastata samaga. Kasutatud õppematerjal: · 1. McKay, M., Davis, M., Fanning,P. (1995). Suhtlemisoskused. Tallinn. Väike Vanker. · 2.Naessen, L. (1997).Parem teenindamine. Kuidas enesearendamise kaudu saavutada klientide rahulolu. Tallinn. Avita. · 3. Karjatse, M. (1998). Miks klient trahul ei ole.kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn. Ilo. · 4. Shell,R.G. (2005). Edukad läbirääkimised. Tallinn. Pegasus Lisaks õppeaine juhendaja Kaja Adra konspektid ja internet. http://www.slideshare.net/birge/positiivne-klienditeenindus-177043
Elizabeth Reaser Esme Cullen Ashley Greene Alice Cullen Kellan Lutz Emmett Cullen Nikki Reed Rosalie Hale Jackson Rathbone Jasper Hale Billy Burke Charlie Swan Rachelle Lefèvre Victoria Edi Gathegi Laurent Sarah Clarke Renée Dwyer Taylor Lautner Jacob Black Christian Serratos Angela Weber Michael Welch Mike Newton Anna Kendrick Jessica Stanley Gregory Tyree Boyce Tyler Crowley Justin Chon Eric Yorkie Michael Sheen Aro Dakota Fanning - Jane The Twilight saga: Eclipse Päiksevarjutuses, Bella ja Jacobi sõprus lööb kõikuma, kui Cullenid tagasi Forksi kolivad. Jacob ei külasta Bellat, ega võta ta telefonikõnesid vastu ja Bella ei saa La Pushi ka minna, kuna on koduarestis äkilise Itaaliasse sõidu pärast.Charlie süüdistab Edwardit Bella depresioonis ja Edward nõustub temaga. Charlie võtab üks päeb Bellalt äkiliselt karistuse maha, et tüdruk saaks Jacobit näha
Hall`i pojana. Lisaks oli Charles Martinil 1 vend ja 3 õde. Tänapäeval teame me Charles Martin Hall`i, kui leiutajat ja inseneri. Esimest korda puutus Hall keemiaga kokku 12 aastaselt, kui ta tegi kodus mineraalidega katseid. Katsete tegemisel kasutas ta käepäraseid kodust leitud vahendeid, kuid hiljem juba, kui ta oli Oberlini Kolledzi esmakursuslane, sai ta laenata vahendeid sealsest kooli laborist. Suure huvi keemia ja kõige sellega seonduva vastu sai ta oma õppejõult Frank Fanning Jewett`lt, kes näitas talle alumiiniumi tükki ja ütles, et kes suudab seda kergema vaevaga ja säästlikumalt toota, see saab rikkaks. See oli ka suureks ajendiks uurimisel. Siiski see lugu tundub olevat rohkem ,,müüt", kui fakt. Tema esimeseks õppeallikaks oli õpik, mille ta sai oma isa kabineti riiulilt. Hiljem õppis ta kooli kõrvalt ka iseseisvalt oma kodus. Peale selle, et Jewett Hallile väljakutse tegi, ta muretses talle ka labori, materjalid ja
Kokkuvõttes, pole ühtegi “õiget” esmamuljet, ega suhtlusviisi. Hea suhtlus on see, mis peegeldab teie tõelist mina. Kui te esitlete endas parimat, seda mina, mida tahaksite teistega jagada, siis loote endast just selle õig esmamulje, mis viib heade suheteni teiste inimestega. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad ● “Suhtlemisoskused” Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning, 2000 ● “Esmamuljed” Valerie White, Ann Demarais, 2004 ● “Sotsiaalpsühholoogia alused” Nicky Hayes, 2002 6
ning oskaks teistele need selgeks teha, ühtegi õigust rikkumata. Mina isiklikult arvan, et iga inimene teab täpselt ise, kuidas ennast arusaadavaks teha. Kuigi positsioon ei tohiks mõjutada enesekehtestamist on siiski see üks põhjus, kas inimest võetakse kuulda või jäätakse nurka. Minu arvates ei tohiks selline asi mõjutada inimeste suhtumist teiste soovide ja vajadustesse. KASUTATUD KIRJANDUS 1. McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. (1998) Suhtlemisoskused. Tallinn: Väike Vanker; 2. Bolton, R. (2002) Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker; 3. Niiberg,T. , Urva, T. Enesekehtestamine ei või jah ?. Tartu 2009; 4. Gordon, Th. (2003) Tõhus juht. Tallinn: Väike Vanker;
Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi- sama tähtis kui need, mida läheb vaja kooli lõpetamiseks või elatise teenimiseks. Heast suhtlemisoskusest sõltub ka meie isiklik õnn. Kui omandatakse head suhtlust, võidetakse endale eluks ajaks sõpru, hinnatakse tööl ja lapsed ausatavad ja usaldavad meid. Hea suhtlemisoskus annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. (M.McKay Ph.D, M. Davis Ph.D, P. Fanning 2010).Hea suhtlemisoskus on eluks väga vajalik, sest see suurendab enesekindlust, aitab mõista teisi inimesi, teeb meid teistele inimestele paremini arusaadavaks ning vähendab pingeid ja hoiab ära stressi. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saame valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid. Olenemata ametikohast on suhtlemine tööelu lahutamatu osa
lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast. Kõige mõjusam taktika probleemidega võitemiseks lapsevanemana oleks koostöö. Selle taktikaga välditakse liigset autoritaarsusest või liigset järelandlikkusest tulevaid tagasilööke. Koostöö saavutamiseks tuleb mõelda lapsevanema poolt kasutatava kasvatusstiili ja nende tulemuste üle (Davis, Fanning & McKay, 2000, 235-242.) Lapsevanemate kasvatusstiilid ja nendest tingitud käitumismudeleid: · Autoritaarsed vanemad (autoritaarne kasvatusstiil) ranged, hindavad oma lastes sõnakuulelikkust. Kasutavad karistusi, on jäigad ja järeleandmatud. Selliste vanemate lapsed kalduvad olema konfliktsed, emotsionaalsete häiretega. Käitumist iseloomustavad sõnad: kartlik, kõhklev, tasane, õnnetu, kergesti ärrituv, passiivselt
Referaadi koostamisel lootsin saada erinevamaid vaateid ja vastuseid kuna inimesed paistavad väliselt oma olemiselt ja käitumiselt väga erinevad. 11 KASUTATUD MATERJALID Raamatud: Almann, Sirje. Tea ja toimeta. Tallinn: Ilo, 2003. Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo, 2003. Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn: Valgus, 2002. Goleman, Daniel. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu: Väike Vanker, 2001. Mckay, Matthew., Davis, Martha., Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Tartu: Väike Vanker, 2004. Internet: Vikipeedia. Emotsioon. http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon (22.10.2011) 12
lahkel toonil antud katteta lubaduste, ebamääraste mõistaandmiste, hämarate vihjete jne pärast. 11. Jutuajamistest oluliseima fikseerimiseks õpi tegema kuuldust etapiviisilisi kokkuvõtteid, nõnda harjub keskenduma pikkadele tekstilõikudele, mida annab tervikuna mõtestada. 12. Õpi lugema ridade vahelt ja mõistma vihjeid 13. Mõtesta kuuldu sisu, kuid väldi ennatlike järelduste tegemist. KASUTATUD KIRJANDUS McKay M., Davis M., Fanning P. Suhtlemisoskused. Tartu, OÜ Väike Vanker, 1998, 294lk. Kidron, A. Kuidas luua ja hoida häid suhteid. Eesti Korteriühistu Liit, 2001, 102lk.
konflikte lahendada. Puhja:Väike Vanker Keltikangas-Järvinen,L.(1992). Agressiivne laps. Kuidas suunata lapse isiksuse arengut. Tallinn: Koolibri Krips, H. ( 2011). Konfliktidest ja suhtlemioskustest õpetamisel ning juhtimisel. 2. tr. Tartu: Atlex Kõrgvee, A.(2011). Agressivne patsient erakorralises meditsiinis. Konferents- näitus"Kiirabi 2011" http://www.kiirabi.ee/index.php? tid=UsHfXplZdzkUsfJ0XXu7LiO6HxR6lRgggd6k8u&ylemus_id=201106031112211 47742 McKay, M., Davis, M., Fanning, P.(2000). Suhtlemisoskused. 7. tr. Tallinn: VäikeVanker Penthin,R. ( 2001). Agresiivne laps. Kirjastus Kunst Zillman, D. (1979). Hostility and aggression. Hillsdale, nj: Erlbaum
lahkel toonil antud katteta lubaduste, ebamääraste mõistaandmiste, hämarate vihjete jne pärast. 11. Jutuajamistest oluliseima fikseerimiseks õpi tegema kuuldust etapiviisilisi kokkuvõtteid, nõnda harjub keskenduma pikkadele tekstilõikudele, mida annab tervikuna mõtestada. 12. Õpi lugema ridade vahelt ja mõistma vihjeid 13. Mõtesta kuuldu sisu, kuid väldi ennatlike järelduste tegemist. KASUTATUD KIRJANDUS McKay M., Davis M., Fanning P. Suhtlemisoskused. Tartu, OÜ Väike Vanker, 1998, 294lk. Kidron, A. Kuidas luua ja hoida häid suhteid. Eesti Korteriühistu Liit, 2001, 102lk.
jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Varjatud kavatsused - aitavad säilitada enda positsiooni, rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist. Mina olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; (McKay, M., Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid:
midagi pähe torgatab siis pean selle kohe ka välja ütlema. Oma referaati tehes sain ma rohkel teada kuidas kuulamisoskust paremaks muuta treeningute abil, lisaks lisasin siia veel hea kuulaja meelespea, milles tundsin ka ära punkte, mis mul juba olemas on . Väga põnev oli seda referaati teha ning enda kohta selle käigus päris huvitavaid asju avastada. KASUTATUD KIRJANDUS Kidron, A. Kuidas luua ja hoida häid suhteid. Eesti Korteriühistu Liit, 2001, 102lk. McKay M., Davis M., Fanning P. Suhtlemisoskused. Tartu, OÜ Väike Vanker, 1998, 294lk. http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=111&leht=ca38dd40c3625e926542
agressiivne (domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv) ja kehtestav (endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega). Eesti suhtlemiskursustel 1980. 1990. aastani on kasutatud veel järgmist definitsiooni: "kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama". Mckay, Davis ja Fanning (2000) ütlevad: "Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus on ka enesekehtestamine õpitav sotsiaalse käitumise stiil. Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Saan olla nii kehtestav, agressiivne kui ka pasiivne erinevates olukordades. Kehtetavat käitumist on võimalik õppida ja siis saab inimene ise valida, millal ja kus ennast kehtestada. 1.1 ALISTUV STIIL
missugune inimene me oleme ja me teame mida teha(Lehman 1996, 148). 13 ALLIKATE LOETELU Harvard B. 2010. Suhteprobleemide lahendamine Tallinn: Äripäeva kirjastus Kedrin A. 2004. Suhtlemine: Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia Tallinn: Ühiselu Lehman C., Himstreet W., Baty W. 1996. Business communication Ohio:South-Western College McKay M., Davis M., Fanning P. 1995. Suhtlemisoskused Oakland:New Harbinger Publications Zeldin T. 1998. Vestluskunst London: The Harvill Press http://plato.stanford.edu/entries/information-semantic/ 14
answered correctly. What is more, I started to observe people's body language consciously during the research and as a result of that I can understand it better. 18 Allikaloend 1 Allan Pease ,,Kehakeel- Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" 1992: 2 Matthew Mckay Ph.D , Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning ,,Suhtlemisoskused- Kehakeel, Tutvuste sõlmimine, Peresuhted, Seksuaalsuhted, Partneri mõjutamine, Suhted tööl" 1995: 3 http://wapedia.mobi/et/Kehakeel#8. 4 http://www.learnbodylanguage.org 19 Lisad Lisa 1 Tere, mina olen Diana-Maria Vahtramäe 11 RL klassist ning koostan uurimistööd teemal Kehakeel ja emotsioonid
11 inimeste vahel. Ainus aeg, kui seda üldist mittepuudutamise reeglit rikutakse, on ühistranspordis, kus inimesi on palju ja puudutamine vältimatu. (Foster 2000: 145) 12 5. Kasutatud allikad: 1) D. Foster ,,Aasia Riikide etikett ja tavad" Ersen 2002 2) M. McKay, M. Davis, P. Fanning ,, Suhtlemis oskused" Väike vanker 1994 13
vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine
suurendavad just need märgid ka meie ebakindlust. Kes suudab ennast treenida, nt ebakindlates situatsioonides oma käsi püksitaskutesse mitte toppida, ei saa lahti ainult ebakindlust väljendavast signaalist, vaid vabaneb ka osast ebakindlusest. 12 Kasutatud materjalid 1. http://sekretar.ee/index.php?id=10994 (21.10.09) 2. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker, 2000 3. Kidron, Anti. Suhtlemine. Mondo, 2004 4. Nierenberg, G.I., Calero, H. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn, 1997 13
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stii...
1995Esimene täispikk multifilm 3d animatsioonidega Toy story; Sun tuleb välja portable Java keelega:James Gosling, Mike Sheridan,and Patrick Naughton 1995 Alta Vista esimene interneti otsingumootor 1996 Esimesed interneti pangad Forekspank, Hoiupank, Hansapank kahtleb tänu Jüri Mõisale 1997 Arvutimale võidab-Deep Blue!!! 1997 alustab Google Larry Page ja Sergey Brin 1998 Netscape muutub Mozillaks 1998 ilmub Red Hat Linux 5.2 1999 RIM laseb välja Blackberry; Napster looja Shawn Fanning 2000 Microsoft tutvustab C#; Trek Technology and IBM began selling the first USB flash drives commercially; Kazaa and FastTrack P2P systems were originally created and developed by Estonian programmers from BlueMoon Interactive (Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn); Wikipedia; iPod; microsoftil valmib XBOX 2003 Apple avab iTunes poe; Skype muutub kõigile kättesaadavaks 2004 sotsialiseerumise aasta: MySpace, Orkut, Mark Zuckerberg Thefacebook, mis hilem muutus Facebook;
2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R. Kultuuridevahelised erinevused: Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tln. 1997, 343 lk. Pease, A. Kehakeel. 1994, 168 lk.
Oluline on näha konflikti osapooli kui partnereid ning arvestada ka teise poole huvidega. Igal juhul tuleb kasuks positiivne ja avatud suhtumine, sest enamus konflikte on lahendatavad. 22 Kasutatud kirjandus 1. Suhtekorralduse käsiraamat.AS Äripäev 2007 2. Matthew Mckay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2000 3. Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus 2008 4. Kidron, A. Suhtlemine. Mondo 2004 5. Robert Bolton Ph.D. Igapäevaoskused. OÜ Väike Vanker 2002 6. http://www.wikihow.com/Resolve-a-Conflict-at-Work 7. Vihma, Ü. Inimene konfliktide keskel. AS Äripäev 8. Hoda, L. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Elmatar 2002 9. Suhteprobleemide lahendamine. AS Äripäev 2010 10
D. students at Stanford working on the Stanford Digital Library Project (SDLP) 1998 Mozilla born iMac, - Steve Jobs introduces the iMac: 233 MHz PowerPC G3 processor, 32 MB RAM, 4 GB hard disk, 24X CD-ROM, 15-inch monitor, 66-MHz system bus, for US$1299. MS super market cap, Red Hat 1999 RIM releases the Blackberry NVIDIA introduces their GPU Napster was the first peer-to-peer file sharing network. Developed by Shawn Fanning 2000 Microsoft introduces C# to the public Kazaa and FastTrack P2P systems were originally created and developed by Estonian programmers from BlueMoon Interactive (Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn) 2001 Wikipedia is founded . 13 Apple introduces the iPod. Microsoft releases XBOX X-road started in Estonia - X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab
Suhtlemine. Tallinn: Mondo 2004, lk 9, 15. 3. Kidron, A. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus, 1986, lk 30-32. 4. Berkowitz, E.N. jt. Marketing III ed. USA, 1992, lk 34. 5. Osborn, M., Osborn ,S. Public Speaking III ed. - USA, 1994, lk 47. 6. Virovere, A., Alas, R. & Liigand, J. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim, 2008, lk 80-81. 7. Suur, Ü. Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikus. Tallinn: Kentaur, 2007, lk 160-161. 8. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tallinn: Väikevanker, 2007, lk 9-10. KASUTATUD INTERNETIALLIKAD 9. Turba, V. Suhtlemisõpetus. Tallinn: 2009. http://cmsimple.euni.ee/suhtlusopetus/?Millest_suhtlemine_koosneb%3F 10. Kooskora, M. Efektiivne suhtlemine. Tallinn: 2007. http://www.juhtimine.ee/efektiivne-suhtlemine 32 LISAD LISA 1. SUHTLEMISOSKUSE KÜSIMUSTIK KAS OLED HEA SUHTLEJA?
35 LISA 1 - Kasutatud kirjandus 1. Malle Karjatse. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida eesti kliendile. Tallinn: Ilo, 1998 2. Carnegie, D. Kuidas võita sõpru ja vältida vaenlasi. Tallinn - Tartu: Eesti Psühholoogide Liit, 1990. 3. Dale Carnegie, Ärge muretsege, hakake elama! AS Ilo 1998. 4. Allan Pease. Kehakeel. Tallinn: Ersen 2001. 5. Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph D, Patric Fanning, Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker. 36 LISA 2 - TEST. Hoiakute kujundamine Ülesanne. Lõpeta laused väljendades: a) negatiivset hoiakut, nii nagu teenindajaks mittesobiv inimene, b) väljendades positiivset hoiakut nagu tõeline klienditeenindaja. 1. Need inimesed .... a) mõjuvad mulle depresseerivalt. b) on põnevad ja nendega on huvitav suhelda. 2. See pidev selgitamine
· Kollane tee valmistatakse peamiselt lehepungadest ja esimestest lehtedest. Kollane tee on eriti pehme sametise maiste ja lõhnaga aga kange ja tugeva ergutava toimega. Lisaks põhilistele tee liikidele toodetakse veel · naturaalselt maitsestatud teesid; · aromatiseeritud teesid; · taimeteesid ehk infusioonteesid. Teepuru, mis pakendatakse kotikesse, on reeglina kõige peenem tee, mis kuulub fanning või dust kategooriasse. Mida suurem on kotike, seda paremini saab tee tõmmata. Teekotikeses oleva tee tõmbeaeg on lühem kui puruteel, tee saab värvuselt tumedam ja selles on rohkem tanniine Välimuselt eristatakse teesid: a. Udemetee; b. Pressitud tee; c. Ühekordse kasutamisega tee: d. Lahustuvad tee. Tänapäeval jagatakse teepuru kvalteediklassi järgi nelja suuremasse rühma: 1. aste - Leaf - terve lehe teed ehk lehtteed; 2
With repetition, the The body adapts, recruiting other muscles to take over the load. With repetition, the adaption advances. Recruited tissues get stronger, impaired areas atrophy. It didn't take long to demonstrate this "reactivation" in practice. Dr. Two Fingers rst tested the strength of my supraspinatus (the most commonly injured rotator cu muscle) using an FET force sensor, showed that I had the strength of Dakota Fanning, and then proceeded to reactivate it, more than quadrupling my strength. I went from lifting 6 pounds to lifting 28 pounds in less than five minutes. "Do you have pain at the bottom of your right Achilles tendon?" Buhler asked. He hadn't even looked at this location, and he had pinpointed one of my most serious problem areas. He could see I was confused, so he explained: "Your gastrocnemius [calf] isn't ring properly--it's turned o --so it makes sense that you
annaabi.ee 
