Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart ja tõmbab taha mediaalsele KÜÜNARNUKILIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart KÜÜNARVARRE LIHASED 1. EESMINE RÜHM painutajad RUUTSISSEPÖÖRAJA Algab: küünarluult Kinnitub: kodarluule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: 2-5da sõrme distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarvarre luudelt Kinnitub: 2-5da sõrmede kesksete faalanksite põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole ÜMAR SISSEPÖÖRAJA
o: epicondylus medialis humeri i: aponeurosis palmaris f: pingutab pihuaponeruoosi Musculus flexor carpi ulnaris o: epicondylus medialis humeri + margo posterior ulnae i: os hamatum + os metacarpalis 5. F: painutab ja adutseerib rannet KÄE LIHASED Pöidla lihaste rühm Musculus abbductor pollicis o: caput obliqqum – ligamentum carpi radiatumilt + caput transversum – 3. metakarpaalluu palmaarne pind i: pöidla proksimaalne faalanksi põhimik Musculus opponens pollicis kinnitub I metakarpaalluu lateraalsele servale Musculus flexor pollicis brevis o: caput profundum – ligamentum carpi radiatum + caput superficiale i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Musculus abductor pollicis brevis i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Keskne rühm Musculus interossei dorsales o: 2 naabermetakarpaalluu teineteise poole suunatud pinnad i: 2
Ruutsissepööraja Küünarluult Kodarluule Pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole Pikk pöidlapainutaja Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse faalanksi Painutab pöialt, painutab ja luudevaheliselt membraanilt põhimikule pöörab kätt sissepoole Süva sõrmedepainutaja Küünarluu eesmiselt pinnalt ja 4 kõõluse abil 2.-5.sörme kesksete Painutab 2.-5.sörme, painutab ja luudevaheliselt membraanilt faalanksite põhimikule pöörab kätt sissepoole
õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Algab kodarluu eesmiselt Küünarvar Pikk pöidla- Kinnitub pöidla distaalse Sisekülg pinnalt ja luudevaheliselt relihased painutaja faalanksi põhimikule kilelt. Jaguneb küünarvarre Algab küünarluu eesmiselt alumises osas neljaks Süva sõrmede- pinnalt ja luudevaheliselt kõõluseks, mis kinnituvad painutaja kilelt 2. - 5. sõrme distaalse
kätele) 66. KÜÜNARVARRE LIHASED Pikk pöidlapainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse(kaugmise) *pöidla painutamine. luudevaheliselt membraanilt. faalanksi(lüli) põhimikule. Süva sõrmedepainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu eesmiselt pinnalt ja Need kõõlused kinnituvad 2.-5. Sõrme *sõrmede painutamine. luudevaheliselt membraanilt, jaguneb distaalse faalanksi põhimikule. küünarvarre alumises osas neljaks kõõluseks. Pindmine sõrmedepainutaja
TAGUMINE RÜHM (4) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Luudevaheliselt membraanilt ja Tagumine sääreluulihas naabruses olevate sääre luude Lodiluule ja 1. Talbluule Tösta kanda ja langetab päkka. osadelt. Pikk suurvarbapainutaja Pindluu tagumiselt pinnalt Suurvarba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab suurt varvast Pikk varvastepainutaja Sääreluu tagumiselt pinnalt 2.-5. Varba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab 2.-5.varvast Sääremarja kolmpealihas:
ÕV,Küün,Kod,Ran,Käm,Sõr.(8,5,14) 8. Õlaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). ÕL(k)-Ab liigauk&ÕVpea;liik et&ta,külg-eem&läh,pöörl. 9. Küünarliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). KL-liitliig,ÕV-Ko(k)ÕV-Kü(t/v)LähKoKü(r);siru&pain; 10. Käeliiges: kodarluu-randme liiges, kesk-randmeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon;). KäL-2-Proks:Ko-Ra(el)Dist:RaP&D(mod plokk),pain&sir;eem&läh 11. Randme-kämbla ja kämbla –faalanksi liigesed, käe-faalanksivaheliigesed (nimi, tüüp, funktsioon ). RaD-Käpõh;(amfiartroos)Pö(s)eem&läh,vast,ring;Kä-lülliig(k)lülvahliig(p) 12. Vaagnavöötme luud, nende ühendid (nimetus, tüüp). Vaagen tervikuna; ealised ja soolised iseärasused, naise vaagna tähtsamad mõõtmed. 2Puus+Rist/P-niud,häb,istm.Häbliid/sümf. 13. Alajäseme vabaosa luud (reie-, sääre- ja pindluu, kanna pöia ja varba luud ). 14. Puusaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 15
b) Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart. 67. Küünarvarre lihased Eesmine rühm: a) Ruutsissepööraja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: kodarluule. b) Pikk pöidlapainutaja (süva kiht) - Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. c) Süva sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule.
Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele. b) Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart. 66. Küünarvarre lihased: Eesmine rühm: a) Ruutsissepööraja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: kodarluule. b) Pikk pöidlapainutaja (süva kiht) - Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. c) Süva sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule.
riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega kasvas sõjaväe professionaalsus. Varemates kreeklaste vägedes oli suur tähtsus jalaväel, nüüd aga tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama ka sõjaelevante. Linnade vallutamise jaoks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiemad. Hellenistlikud linnad Idamaadele rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest neist said peagi rikkad ja rahvarohked linnad. Uutest linnadest
NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluu Kodarluu Küünarvarre sisse pööramine koos käega Pikk pöidla painutaja Kodarluu Pöidla distaalse faalanksi Pöidal painutus põhimik Süva Küünarluu eesmine pind 2.5. Sõrme distaalse Sõrmede painutus sõrmedepainutaja faalanksid Pindmine Õlavarreluu mediaalne 2.5. Sõrme kesksed Sõrmede painutus sõrmedepainutaja põndapealne faalanksid
Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele. b) Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart. 66. Küünarvarre lihased: Eesmine rühm: a) Ruutsissepööraja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: kodarluule. b) Pikk pöidlapainutaja (süva kiht) - Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. c) Süva sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule.
extensor digiti minimi Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub – tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks . Funktsioon – sirutab randme ja väikese sõrme kõigis liigestes. 16 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus Algab – kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub – pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsioon – adutseerib pöialt. 17 16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis Algab – õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub – 3. kämblaluu põhimikule. Funktsioon – sirutab ja eemaldab käelaba. 18 17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum
Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt kord kuus riigi asju Faalanks Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste pillihelide saatel vastu vaenlastele. Ateena faalanks koosnes 8 viirust, viirgude vahe rünnakurivis 2m, rünnakul 1m ja kaitsel 0,5m, 8000 mehelise faalanksi laius 1km Gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks Hetäär "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt
3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine. Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud. Rooma kasutas aga selle olukorra ära ning kutsusid mitmed Kreeka linnriigid oma poolele. 168eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. Rooma leegionid saavutasid Makedoonia faalanksi vastu täieliku võidu. Kreeka linnriigid pidid nüüd alluma roomlaste ülemvõimule. Peagi puhkes Kreekas ülestõus roomlaste vastu. 146eKr surusid Rooma väed selle alla ja hävitasid karistuseks Korintose linna. Kreeka ja Makedoonia olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. 7.Roomlaste valitsemine Vahemere maadel. Roomlastele alluvaid vahemere maid nimetati provintsideks. Sealsed elanikud pidid Rooma riigile maksma kõrgeid makse, Itaalia rahvad olid aga maksuvabad
tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Sõjaväes pidi iga talupoeg endale relvastuse ja kaitsevarustuse soetama, kes olid rikkamad, ostsid endale ratsaväe varustuse, kes olid vaesemad, need jalaväe oma. Rooma sõjaväe peamine löögijõud oli leegion. Leegionis paiknesid väeosad nagu ruudud malelaual, vajadusel sai neid välja vahetada. Selline sõjaväerivistus andis Roomlastele suure eelise Kreeklaste faalanksi ees, sest Roomlased said nii ka mägisel pinnal võidelda. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid konsulid, hiljem aga valiti nad rahvakoosolekul. Hiljem kujunes leegionist roomlaste suurim iseseisvalt tegutsev väeüksus, kuhu kuulus enamasti 4500 sõdurit. Peamise
Algus Kinnitumine Funktsioon 66. Küünarvarre lihased Ruutsissepööraja Küünarluult Kodarluule Pöörab sisse küünarvart Pikk pöidlapainutaja Kodarluult Pöidla distaalse Pöidla painutamine faalanksi põhimikule – kaugmine sõrmelüli. Süva Küünarluu, 2.-5. Sõrme distaalsele sõrmede painutamine sõrmepainutaja luudevaheliselt faalanksi põhimikule. membranilt Pindmine Õlavarreluu mediaalselt 2.-5. Sõrme kesksete Sõrmede painutamine
Algus Kinnitumine Funktsioon 66. Küünarvarre lihased Ruutsissepööraja Küünarluult Kodarluule Pöörab sisse küünarvart Pikk pöidlapainutaja Kodarluult Pöidla distaalse Pöidla painutamine faalanksi põhimikule – kaugmine sõrmelüli. Süva Küünarluu, 2.-5. Sõrme distaalsele sõrmede painutamine sõrmepainutaja luudevaheliselt faalanksi põhimikule. membranilt Pindmine Õlavarreluu mediaalselt 2.-5. Sõrme kesksete Sõrmede painutamine
köbrukeselt, külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt ning mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub lihas tugeva kõõlusega küünarnukile. Funktsiooniks küünarnuki sirgeks lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele). 49. Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Pikk pöidlapainutaja algab kodarluu eesmiselt pinnalt ning kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine. · Süva sõrmedepainutaja algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Pindmine sõrmedepainutaja algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine.
köbrukeselt, külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt ning mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub lihas tugeva kõõlusega küünarnukile. Funktsiooniks küünarnuki sirgeks lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele). 66. Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Pikk pöidlapainutaja algab kodarluu eesmiselt pinnalt ning kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine. * Süva sõrmedepainutaja algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Pindmine sõrmedepainutaja algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine.
teisteks paremaks. Sofistid olid näiteks Korgitas, Sokrates, Platon, Aristoteles jm. 4. MAKEDOONIA SUURRIIGI TÕUS JA LANGUS *Makedoonia riik kujunes põhja poole Kreekasse, riigi ulatus oli Indiani ja keskuseks oli riigil Babüloni linn. *Makedoonia kuningas oli Philippos II, kes tegi ka sõjareformi. Makedoonia suurriigi loojaks peetake, aga Aleksander Suurt, kes oli Philippos II poeg. *Makedoonia faalanks oli raskesti relvastatud sõjaväeüksus. Faalanksi iseloomustasid 6 meetri kõrgused odad ja hästi tihedalt seisvad jalamehed. * 338a eKr toimus Chaironeia lahing, kus Kreeka alistub, ning kreeklaste hiilgeaeg hakkab otsa saama. * 332 a eKr rajati Egiptusesse Aleksandria linn, mis sai nime Aleksaner Suure järgi. Linn on siiani olemas. *Makedoonia suurriik lagunes, sest (a) Aleksander Suur suri, (b) riigi territoorium oli liiga suur ja (c) väejuhtide vahel olid erimeelsused ning toimusid kodusõjad.
Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris rikkamatest ja jõukamatest kodanikest nõukogu. Paljudes riikides oli nõukogu otsus suurema kaalutlusega. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastusega jalavägi, mis moodustas tüüpilise kreeka lahingurivi- faalanksi. Niisiis oli linnriik sõltumatu , omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv.6. Ühiskonna struktuurEnamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Jõukamad neist said oma majapidamisega ise hakkama , kuid sinna kuulus ka vaesuses virelevaid põlluharijaid. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega otseselt seotud. Käsitöölised pidasid peamiselt väikesi töökodasid ning hankisid igapäevast elatist enda ja pereliikmete
idamaised eelkäijad seda teinud olid · Säilitati talupoja allutatud seisund, mis oli iseloomulik Idamaadele · Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud · Palgasõjaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus · Varasemates kreeklaste vägedes oli tähtsaim jalavägi, nüüd tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus · Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante · Linnade vallutamiseks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne · Täiustusid ka sõjalaevad need olid nüüd suuremad ja kiiremad 3. Hellenistlikud linnad · Idamaale rännnanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid
Sõjamehed seadsid oma ümmargused kilbid tihedalt üksteise kõrvale ja liikusid vilepillihelide saatel vaenlasele vastu. Kuna faalanks moodustas peamise löögijõu ja aristokraatide uhkus ei lubanud neil otsustavast võitlusest kõrvale jääda, siis võitlesid nemadki sageli faalanksis. Nii ühendas faalanks erineva jõukusega kodanikke ja suurendas nende ühtekuuluvustunnet. Hellenistlikus Kreekas tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, nt ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad. Klassikalises Kreekas filosoofia üritas seletada maailma teket ja toimet. Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus hakati otsima looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke, vaid mõistupäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate
nõudest hoolimata jäi Pel lIIT PÜSIMA. Teeba tõus:Leuktra lahing. Sparta ja Teeba vahel 371. a eKr toimunnud lahing Boiootia edelaosas. See on ehk kuulsaim kreeklaste omavaheline lahing. Spartalaste liitlased säilitasid külll võitlusvõime, kuid pidid langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. sellel lahingul oli suur psühholoogiline tähendus: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse nende sõjajõu vastu. Teisalt tõstis see oluliselt Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Arkaadialased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi endale appi. 371/370 a. eKrt talvel tungis Teeba vägi Epameinodase juhtimisel Peloponneseosesse, laastas Lakooniat ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse
Ülajäseme liigutusi teostavad lihased: Õlavarre liigutused õlaliigeses: Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps br...
Algab küünarluult Kinnitub 2. 5. sõrmeluudele Funktsioon: sõrmede sirutamine, randme sirutamine Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart. Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5. sõrme Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub mediaalsetele faalanksitele F: painutab sõrmi Õlalihas m. deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult
superficialis põndapealis, kõõluseks, kogu kätt profundus luudevahekile faalanks kätt küünarluu ulatub nokkjätke, sõrmedele, kodarluu kinnitub ülemine ots mediaalse faalanksi põhimikule Pikk pöidlapainutaja Ruut sissepööraja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. flexor Kodarluu Pöidla Painutab pöialt m. pronator Paikneb Proneerib
Kinnitub: küünarnukile KÜÜNARNUKILIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart 59) Küünarvarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? RUUTSISSEPÖÖRAJA Algab: küünarluult Kinnitub: kodarluule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule 29 Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt Kinnitub: 4 kõõluse abil 2-5 sõrme distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2.-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt
Kinnitub: küünarnukile KÜÜNARNUKILIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart 59) Küünarvarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? RUUTSISSEPÖÖRAJA Algab: küünarluult Kinnitub: kodarluule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt Kinnitub: 4 kõõluse abil 2-5 sõrme distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2.-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole 29 PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt
Kinnitub: küünarnukile KÜÜNARNUKILIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart 59) Küünarvarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? RUUTSISSEPÖÖRAJA Algab: küünarluult Kinnitub: kodarluule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule 29 Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt Kinnitub: 4 kõõluse abil 2-5 sõrme distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2.-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt
Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD ptk. 20 lk. (141-146) 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (Sass The Great) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab
Hellenistliku suurriigi korraldus * Jätkuvalt linnriigid, alluvad kuningale * Monarhid piiramatu võimuga Kreeka-Makedoonia päritolu. * Ülikud samuti kreeklased * Õukonna kombed ja tavad enamasti kreekapärased aga juures ka idamaade jooni Näide. Egiptuse hellenistlikud valitsejad ka jumalad * Linnad kreekalikud, maal samaviisi nagu Idamaades(maal jäävad kombed alles) * Sõjavägi koosnes palgasõduritest (professionaalsem, ratsavägi asendab faalanksi, sõjaelevandid, muu tehnika areng) Hellenistlikud linnad * Palju kreeklasi rändab Idamaadesse ning asustab sealseid linnu. * Niiluse lähedal Aleksandria, Süürias Antiookia, Väike-Aasias Pergamon. * Linna välisilme kreekapärane * Kaubandus elavneb tohutult * Orjapidamine kasvab * Linnu valitsesid linnaametnikud(mõnes linnas ka rahvakoosolekud) * Ainult kreeka linnad iseseisvad Rooma keisririik *Roomlased kutsusid oma riiki 'Res Publica'
,,Jaga ja valitse" alistatud riikidega sõlmisid roomlased kokkulepped iga riigiga eraldi. See ei võimaldanud alistatud riikidel roomlaste vastu välja astuda ning roomlastel oli aeg-ajalt võimalik õhutada pingeid ning vastuolusid alluvate vahel. Munitsiipium staatus mille pälvisid paljud linnad: elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Leegion - väeüksus Vana-Roomas. Koosnes 5000 meest. Ei kasutanud enam faalanksi taktikat. 12 tahvli seadused 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused. Apelleerimisõigus kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi otsus kõrgemale seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Pretsedent samalaadselt juhtumilt võetud eeskuju (kohtus). Nt. tänapäeval USAs. Collosseum amfiteater, mis on tuntuim. Circus Maximus kuulsaim hipodroom. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon kõigi jumalate tempel
ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed
Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna)
Selle tiibadest märkamatult mööduda oli võimatu. Kuningas Dareios III oli ilmselt otsustanud kohutada oma valdustesse tungijaid ainuüksi tohutu väe suurusega ja saavutada täielik võit, olles veendunud oma võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. Aleksander alustas esimesena, saates ette odameeste faalanksi ja ratsaväe, kes ründasid vastast tiibadelt. Makedoonia raskeratsavägi kuninga enda juhtimisel sööstis rünnakusse jõe vasakkaldalt. Nende innukus nakatas võitluskirega ka teisi makedoonlasi ja nende liitlasi, häälestades kõiki võiduks. Algul ei suutnud Aleksander võrreldes vaenlase määratu väega märgatavat edu saavutada. Kuid lõppude lõppuks siiski võideti, paljus tänu sellele, et Makedoonia kuningas isiklikult juhtis lööki otse vastase positsiooni keskmesse
ja os capitatum Mm. lumbricales m. flexor m. extensor digitorum -2.-5. sõrme MCP medianus ja manus (4 tk) digitorum distaalsetele kõõlustele fleksioon ulnaris (sõrmed 90 profundus -2.-5. sõrme kraadi) sirutamine Mm. inerossei 2., 4. ja 5. sõrme proksimaalse faalanksi 2., 4. ja 5. sõrme MCP ulnaris palmares metakarpaalluud põhimiku külgpinnale aduktsioon e eesmiselt ja külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt
seega toimus seal 500 eKr suur ülestõus kuid nad said hävitavalt lüüa. Pärast ülestõusu hävitati Kreeka polised ja Väike-Aasia allutati lõplikult Pärsia võimu alla. Pärslased tahtsid ka vallutada ülejäänud kreeekat ja seega saatis Pärsia kuningas Dareios I 490 a eKr suure sõjaväe Ateena vastu. Pärslastele astus vastu 10 000 Ateena sõdurit. Lahing toimus Maratoni tasandikul mis asus 40 km Ateenast eemal. Ateenlased rivistusid faalanksisse. Kõige tugevamad pandi faalanksi tiibadesse ja nõrgeimad jäeti keskele kuna tiibadel läks rohkem jõudu vaja. Kreeklased jooksid kiirel sammul Pärslaste vastu et mitte kaua pärslaste noolerahe all piinelda. Võitluses olid pärslased edukamad keskosas. Külgedel olevad tugevamad mehed said oma vastastest kiirelt jagu ja tõmbusid Pärsia sõjaväe keskosa ümber kokku ja surusid Pärslased tagasi. Müüt räägib et pärast lahingut jooksis käskjalg joostes kodulinna Ateenasse
saadud koloniaalkaupluse ning pidi asuma palgatöötajana riigiteenistusse. Revolutsioonilistest sündmustest Fourier vahetult osa ei võtnud. Tema hinnangul ei saavutanud revolutsioon püstitatud eesmärke ning ta arvas, et paremaid tulemusi võinuks hoopiski saavutada rahulikul teel. Oma süsteemi hakkas Fourier välja töötama 1799. aastal kui esitas idee faalanksite (assotsiatsioonide) moodustamiseks. 1832. aastal organiseeris koos pooldajatega aktsiaseltsi printsiipidel esimese faalanksi (ühiskondlikul mehhanismil baseeruva tööstusassotsiatsiooni). Paraku tabas ettevõtmist fiasko ja faalanks ei hakanudki reaalsuses toimima. Sellises faalanksis oleks pidanud elama 1500-1600 inimest ja see pidi paiknema ruutmiili suurusel territooriumil. Faalanksi majandusaluse moodustas idee järgi põllumajandus, kuid tegeletakse ka aianduse ja põllumajandusliku abitootmisega. Töö oli organiseeritud üldise töökohustusena, töötama pidid ka lapsed, kuid mitte sunniviisiliselt, vaid
Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt Mõõga ja sandaali filmid, üsna sisutud teised, olid moes 60datel, arvatakse kohe, et kui filmis on hõlst ümber, siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, ülimalt popp viimasel ajal on olnud Termopüülide lahing, näide vastupidavusest on spartiaatide faalanksi marssimine. 2.Mõõga ja sandaalifilmid spagettiwesternid, tänapäevased. Herakles, Odysseus. (multikas, pärisfilm, teleseriaal). Termopüülide lahing 300. (algul graphic novel 1998 frank miller); travestia meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). Veel filme: Gladiator, Clash of the titans, The immortals, Percy Jackson (raamatu põhjal) jpt. 5
· Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt Mõõga ja sandaali filmid, üsna sisutud teised, olid moes 60datel, arvatakse kohe, et kui filmis on hõlst ümber, siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, ülimalt popp viimasel ajal on olnud Termopüülide lahing, näide vastupidavusest on spartiaatide faalanksi marssimine. 2.Mõõga ja sandaalifilmid spagettiwesternid, tänapäevased. Herakles, Odysseus. (multikas, pärisfilm, teleseriaal). Termopüülide lahing 300. (algul graphic novel 1998 frank miller); travestia meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb). 1)müütidel põhinevad filmid 2) ajaloosündmustel põh. Filmid 3) müüte ja ajaloosündmusi põimivad filmid
Kreeka polised sümboolselt alistatud. Spartalased olevat saadikud kaevu visanud ja ütlesid: "Joo ise." Ka Ateenas koheldi saadikuid karmilt. Hiljem läksid Kreeklased Dareioselt lepitust otsima, kuid tulutult. 490 eKr - Dareios tuli laevadega maratoni välja juurde atika poolsaarel. Neile läks vastu kreeklastest koosnev 10'000 meheline armee, mida juhtis Miltiades. Miltiades pani nõrgad sõdurid faalanksi keskele. Tänu sellele ka võideti. Peale lahingut jooksis üks Kreeka sõdur täis sõjavarustuses Ateenasse, et võidust teatada. Peale 42 km ja 195 meetri jooksmist jõudis ta kohale, teatas võidust ja suri. Ateenalased arvasid, et peale Maratoni lahingus lüüasaamist Dareios enam ei ründa. Kreeklased võtsid kasutusele uued hõbeda kaevandused. Themistokles nõudis, et hõbeda kaevandamisest saadav tulu kasutataks uue sõjalaevastiku ehitamiseks
Tema tegevusel tõusis Sürakuusa arvatavasti suurimaks Kreeka linnaks (kindlustas Sürakuusat, relvastas seda). Sõlmis Kartaagoga rahu. Timoleon Riigimees, kelle sürakuusalased palusid appi Dionysios noorema türannia vastu võitlema. Pagendas D ja kehtestas Sürakuusas mõõdukalt dem. riigikorra. Philippos II Makedoonia kuningas, kes hakkas vermima kuldmünte, viis läbi sõjaväereformi, kujundas välja makedoonia faalanksi. Kutsus kokku Kreeka linnriigid, et sõlmida üle-kreekaline liit. Demosthen Ateena kõne- ja riigimees, kes õhutas Philippose-vastaseid meeleolusid. es 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil Simonides Kreeka poeet. Piduliku lüürika esindaja. Pindaros Kreeka aristokraat ja koorilüürik. Üritas säilitada luules inimese surematust. Aischylos Kreeka tragöödiakirjanik. Positiivse lõpuga tragöödiad, tõi teise näitleja koori kõrvale.
faalanks-Faalanks oli jalaväe formatsioon, mis on tuntud peamiselt kasutamise tõttu Vana- Kreekas. Faalanksis olevad sõdurid (Vana-Kreekas hopliidid) reastusid üksteise kõrvale, nii et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Faalanks oli eest hästi kaitstud, kuid haavatav külgedelt. Faalanksitega peeti lahinguid enamasti tasastel väljadel, kuna ebatasasel maastikul oli raske rivi hoida. Esimesed kirjeldused faalanksi taolise rivistuse kasutamisest pärinevad 25. sajandist eKr Sumerist ja Vana-Egiptuse jalavägi kasutas sarnast formatsiooni. Sõna "faalanks" pärineb Homeroselt, kes kasutas seda kirjeldamaks lahinguid hopliitide vahel. Kreeka ja Sparta faalanks sündis ilmselt 8-7 sajandil eKr ja selle kõrgaeg saabus Aleksander Suure vallutuste ajal. Rooma vabariigi ja leegioni tõus viisid Hellenistlike riikide ja nende armeede kadumisen ning seega ka faalanksi allakäiguni
otse spartalaste ja nende kuninga vastu, ja saavutas antud rindelõigus suure arvulise ülekaalu. Teebalased murdsidki Sparta paremalt tiivalt läbi, surmates u 400 spartiaati koos kuningas Kleombrotosega. Ülejäänud vägi peamiselt spartalaste liitlased säilitas küll võitlusvõime, kuid pidi langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. Leuktra lahingul oli tohutu psüholoogiline tähendust: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse Sparta sõjajõu vastu. Teiselt poolt tõstis see Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Esialgu ei näinud Teeba ülekaal sugugi kindel, sest Põhja-Kreekas oli äsja suurvõimuna esile tõusnud Phera türann Jason. Viimane oli ühendanud kogu Tessaalia, sõlminud soodsa liidu Tessaaliast läände jääva Epeirose valitsejaga, sekkus Makedoonia
Mehed ja naised sümpoosionil olid koos, st sugudevaheline eristatus ei olnud nii hull. Nad kasutasid ka orje palju. Religioon: oli palju jumalaid ja teiste silmis religioosne rahvas. Austasid ka Apollonit. Ennete tõlgendamine. Poliitiline korraldus: Varasemal perioodil valitsesid linnriike kuningad. Alates 5. saj on näha vabariiklikku korda. Vb toimus areng monarhialt vabariiklusele. Sõjalises mõttes võtsid etruskid kasutusele ka kreeka faalanksi. 7/6 saj said etruski soost kuningad Tarquiniused võimule Roomas. Kolm viimast Rooma kuningat olid etruskid. Rooma oli teatud mõttes etruskide võimu all, aga pole kindel, kas see tähendas nende ülemvõimu, sest pärimuse järgi roomlased valisid etruski kuningad ise. Ta võis olla üks paljudest linnriikidest lihtsalt. 6. saj hakkas etruskide allakäik. 509 etruski soost kuningad Roomas kukutati ja tehti vabariik. Ka laevastik 474 sai sel ajal hävitavalt lüüa
Oluline muutus oli leidnud aset ka sõjaväekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Sageli asusid need linnadest väljas omaette sõjaväeasulates. Kodakondsus oli nii riigielu kui ka riigikaitse korraldamisel oma tähtsuse kaotanud. Palgavägede kasutamisega tõusis vägede professionaalsus. Kui varasemates kreeklaste vägedes oli ülekaalukalt tähtsaim jalavägi, siis nüüd tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe osatähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante. Arenes sõjatehnika linnade vallutamiseks: kiviheitemasinad, piiramistornid jne. Ka sõjalaevad täiustusid. Kasvas nii nende suurus kui ka kiirus. Hellenistlikud linnad Idamaale rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid nende kõrvale sageli ka uusi asulaid. Mitmed nende seast kujunesid peagi erakordselt rikasteks ja rahvarohketeks linnadeks
Oluline muutus oli leidnud aset ka sõjaväekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Sageli asusid need linnadest väljas omaette sõjaväeasulates. Kodakondsus oli nii riigielu kui ka riigikaitse korraldamisel oma tähtsuse kaotanud. Palgavägede kasutamisega tõusis vägede professionaalsus. Kui varasemates kreeklaste vägedes oli ülekaalukalt tähtsaim jalavägi, siis nüüd tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe osatähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante. Arenes sõjatehnika linnade vallutamiseks: kiviheitemasinad, piiramistornid jne. Ka sõjalaevad täiustusid. Kasvas nii nende suurus kui ka kiirus. Hellenistlikud linnad Idamaale rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid nende kõrvale sageli ka uusi asulaid. Mitmed nende seast kujunesid peagi erakordselt rikasteks ja rahvarohketeks linnadeks
Nimeliselt püsis Ateena mereliit, väheste alles jäänud liitlastega, 338 aastani. Makedoonia ülemvõimu kujunemine Põhja- ja Kesk-Kreekas 359 346 Makedoonia kuningas Philippos II (359 336) kindlustas oma valitsusaja esimestel aastatel võimu riigis, alistas tugipunkte Egeuse põhjarannikul kulla- ja hõbeda- leiukohtade vahetus naabruses, hakkas vermima kuldmünte ja viis läbi sõjaväereformi, kujundades aristokraatliku ratsaväe kõrvale makedoonia faalanksi. 356 võtsid fookislased (Fookise maakonda hõlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi pühamu aarded, et palgata sõjaväge teebalaste vastu. See pühaduseteotus vallandas nn Püha sõja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jättis fookislased kaitseta ja Philippos tõusis Delphi pühamu eestseisjaks
annaabi.ee 
