Hellenismiperiood ja Hellenistlikud riigid (0)

Hellenismiperiood
Hellenistlikud riigid
Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus , kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia , mille võimu all olid Kreeka linnriigid . Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud.
Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid . Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks.
Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega kasvas sõjaväe professionaalsus . Varemates kreeklaste vägedes oli suur tähtsus jalaväel, nüüd aga tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama ka sõjaelevante. Linnade vallutamise jaoks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiemad.
Hellenistlikud linnad
Idamaadele rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest neist said peagi rikkad ja rahvarohked linnad. Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknenud Alexandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vanade linnade seast tõusis eriti esile Pergamon Väike-Aasias.
Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid , gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid.
Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kreekas sõltusid linnad kuningavõimusti vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista.