pottseppadele. Aktsiaselts on 22.piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Aktsiad on kahte liiki- lihtaktsiad ja 23.eelisktsiad . Hääleõigus on 24.eelisaktsiate omanikul. Aktsiaseltsil on kohustuslik 25.kolmetasandiline juhtimisstruktuur: 26.üldkoosolek, 27.nõukogu ja 28.juhatus. Aktsiakapitali laiendamine on 29.üldkoosoleku pädevuses. Ühistu äriühinguna erineb kapitaliühingutest selle poolest, et kõigil tema liikmetel on 30.võrdne hääleõigus. 2. Miks alustatakse ettevõtlust sageli frantsiisilepinguga? frantsiisileping-tuntud firma annab tasu eest frantsiisivõtja käsutusse kogu oma vajaliku oskusteabe ja kaubamärgi kasutamise õiguse 3. Mis on turundusmeetmestik? Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni 4. Missugustest osadest koosneb ärikontseptsioon
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond ? Vana Kreekas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508 507 eKr. Sõna ,,demokraatia" tähendab rahvavalitsust ning pärineb Antiik Kreekast. Demokraatia kujunemine kulgeb erinevates maades erinevalt, kuid sellele vaatamata on demokraatia põhijooned ühesugused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet : konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Antud arutluses annan ülevaate Kreeka kodanikest, Sparta riigi valitsemisest, naiste ja meeste erinevustest, nende õigustest, polistest ning valitsemisvormidest. Samuti otsin vastust ka küsimusele kas Vana-Kreekas oli demokraatlik ng ühiskond? Kreeka ühiskonnas erinesid naised meestest väga mitmel erineval põhjusel ning neil olid ka erinevad õigused, kuna naistel praktiliselt puudusid kodanikuõigused ning iseseisvus ka muus elus
kujundada riigi poliitikat. Minu riigis Eestis on see justnimelt õigus mitte kohustus nagu Luksemburgis, Kreekas või Austraalias. Siiski oli aastal 1932 tollases Eestis toimunud rahvahääletus põhiseaduse muutmisest kohustuslik ning trahv 5krooni, see suurendas küll valijate protsendi 92%-le. Eestlased aga ei kasuta õigust anda oma hääl, sest näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli valijaid vaid 61,9%. Valimisõigus on ajaloo jooksul laienenud, sest kui varem oli hääleõigus majanduslikult kindlustatute valgenahaliste meeskodanike pärusmaa, siis nüüd on 21.sajandil hääleõigus pea kõigil täiskavanutel. Seega inimeste valimisõigust ei määra enam rass, nahavärvus, usk või sugu. Mina kasutan tingimata võimalust osaleda valimistel, seeläbi püüan leida vastukaja oma nõudmistele riigi ees. Ühinemisvabadus tagab kodanikele võimaluse luua ühendusi seltsingutest erakondadeni. Inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid
Osaühing Aktsiaselts Tulundus-ühistu Äritegevuses osaleja nimetus Osanik Aktsionär Liige Vastutus ühingu kohustuste Ei vastuta Ei vastuta Vastutab tasumata osamaksu eest ulatuses Asutamisdokumendid Asutamisleping/ Asutamisleping/ Asutamis koosoleku põhikiri põhikiri protokoll/põhikiri Kohustuslik kapitalimäär 2500 (40000eek) 25000 (400000eek) Pole/kehtestatakse põhikirjaga (eurodes) Sissemakse osa, aktsia eest Peab olema tasutud Peab olema ta...
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
loodusteaduste alal, esitab oma tööde tulemusi teaduslike ettekannetena , avaldab oma teaduslikke töid trükiks või aitab olulisel määral kaasa seltsi ülesannete täitmisele. Seltsi eluaegseks liikmeks on ka võimalik saada, selleks peab tasuma liikmemaksu kolmekümnekordses väärtuses või olema tegevliige üle 50.aasta. Seltsil on ka usaldusmehed, selleks võib olla vanusepiiranguta loodusehuviline, kes aitab kaasa seltsi põhitegevusele, aga usaldusmehel puuduvad hääleõigus ja liikmemaksukohustus. 4 Seltsi juhtimine ELUSi juhtimise organeiks on üldkoosolek ja selle poolt valitud presiidium. Üldkoosolek ongi Eesti Loodusuurijate Seltsi kõrgeimaks organiks. Üldkoosolekuid kutsutakse kokku presiidiumi algatusel, revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 tegevliikmete nõudmisel. Koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse liikmetele teatavaks vähemalt 7 päeva enne üldkoosolekut.
Aktsia võib olla kas nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Aktsiakapitali saab alati suuremaks teha ning selle otsuse peab vastu võtma üldkoosolek. Samuti saab aktsiakapitali vähendada. Vähendamiseks on erinevaid viise: · Tavaline vähendamine · Lihtsustatud vähendamine selle puhul ei tohi aktsinäridele teha väljamakseid (masta dividende) selle aasta jooksul, kui otsustati vähendada + 2 aasta jooksul pärast seda. 1.4 Hääleõigus Kui aktsial ei ole nimiväärtust, siis on kõikidel üks hääl. Igal aktsial on üks hääl. Kui kahe aasta jooksul eelisaktsia dividende välja ei maksta, siis muutub eelisaktsia tavaliseks ning omanikul on hääleõigus. Hääletada saab ka posti teel net kiri peab olema kohal enne üldkoosolekut. Kui hääled on pooleks, loeb juhatuse esimehe hääl. Aktsionärid võivad kokku leppida, kuidas nad hääletavad. 1.5 Leppetrahv
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu
Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodanikul. Kohalikel on ka mitte kodanikel, kes elavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil. Kandideerimis õigus on ainult Eesti kodanikel riigikokku saab kanditeerida +21 ja valda +18. 3.majoritaarne- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimis ringkonnas kõige rohkem hääli (inglismaal) 4.proportsionaalne- iga partei saab parlamendis kohti võrdeliselt, kogu riigis kogutud häälte arvele
Väär Pealinn on riigi kõige tähtsam linn. Tõene USA ühiskond on demokraatlikum kui ühiskond Rootsi kuningriigis, sest USA-s puudub monarh. Väär Referendumist osa võttes on rahvas otseselt seotud võimu ja valitsemisega. Tõene Kui monarhi tegevust piirab põhiseadus, ei saa tegu olla absoluutse monarhiaga.tõene Saksamaa Liitvabariik on unitaarne riik. Väär Riigipeaks nimetatakse riigi eesotsas olevat isikut, kellel on selles riigis otsustav hääleõigus. Tõene Eesti Vabariik on parlamentaarne vabariik.tõene Igal riigil on oma kodanikkond, mille moodustavad kõik selle riigi elanikud. väär
Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus: Ius Soli- sünnikoha printsiip Ius Sanguinis- vereõiguse printsiip Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Kodanikuõigused Eestis: Hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Õigus kandideerida Riigikokku. Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada.
Kõige lihtsam ja tavalisem viis on hääletades, sest rahvas valib omale esindajad. Hakata ise kaasa tegema poliitikas astuda kuskile erakonda. 3 2) Miks ei saa referendumile panna riigi rahaga seotud probleeme? Kuna ühiskond on suhteliselt killustunud ning inimeste palgatasemed on erinevad, siis seetõttu on ka nende huvid seoses riigi rahadega erinevad 3) Selgita põhjalikult, kellel on Eestis hääleõigus ja kellel kandideerimisõigus. Vajaduse korral kasuta Eesti Vabariigi põhiseadust ning Riigikogu valimise ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Eestis saavad referendumil õiguse osaleda kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud peab olema 18aastane teovõimeline kodanik. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa.
kaubandusühinguna 1889. aastal. 1894 ühines ta Anita Augspurgi ja Marie Strittiga, et taastada Saksa Föderatsiooni Naiste Ühendus. Ta töötas feministide ajalehes ,,Die Frauenbewegung" (Naiste Liikumine) 1895 kuni 1919 aastatel. 1896. aastal oli ta Rahvisvahelise Naiste Töö Kongressi ja Naiste Ettevõtmiste president Berliinis. 1908. aastal pettununa Eelarvamisteta Inimeste Partei vähesest huvist naiste hääleõigustest, Cauer lõi ta sõjakama grupi Prussia Liit Naiste Hääleõigus. Ta ühines vasak- liberaalse Demokraatia liiduga. 1912. aastal astus ta hääleõiguse liidust välja ning ühines uue Saksa Naiste hääleõiguse ühinguga 1914. aastal. Esimese maailmasõja ajal ühines ta patsifistide tegemistega. Minna Cauer
Tänapäeva demokraatia Tänapäeva demokraatiat võib iseloomustada terve rea omaduste kaudu: - vabadus - omavalitsus - kodanike võrdsus seaduste ees sõltumata religioonist, varalisusest, rahvusest, soost - salliv suhtumine vähemustesse - pluralism, tolerantsus erinevuste suhtes - avatud, avalik ja kriitiline arutelu - hääleõigus kõigile - õigus poliitiliseks osalemiseks, õigus olla valitud. Tänapäeval ei ela me demokraatias, vaid esindusdemokraatias (demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid. Miks rahvas on demokraatia poolt? Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne
seisukohta mingi riigi iseseisvuse ja tuleviku ________________________ konkreetse poliitilise seisukohast olulised ________________________ otsuse poolt või vastu küsimused Ülesanne: täienda skeemi vastavalt sulgudes märgitud küsimustele. Kasuta õpikut lk 50. Kes saavad valida? · Valimistel saavad osaleda kõik, kellel on hääleõigus. · Eestis on hääleõiguslikud: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline isik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik. Kes saavad kandideerida? · Kandideerimisõigus on: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik.
Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia.
1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada sell...
ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades sellele juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. Kui eelisaktsia omajale ei ole kahe majandusaasta jooksul dividendi täielikult välja makstud, omandab eelisaktsia omaja hääleõiguse. Eelisaktsia omanik kaotab hääleõiguse selle majandusaasta viimalse päeval, mille jooksul dividend täielikult välja maksti. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul. Tal on õigus saada dividende, mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul.Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Igal
Hiina, meie suur lõunanaaber Läti, Hugo Chavezi Venezuela) Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda)
Demokraatia levik 12. klass Demokraatia (demos+kratos) rahvavõim · poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses ...
VALIMISED Demokraatlike valimiste tunnused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid.
väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele • Õigus teabele Euroopa inimõiguste kaitse süsteem • EIÕK – määratakse kindlaks iga üksikisiku
aktiivne kohalik elu ning avalikkuse vorm. Kodanikuühendus võib olla MTÜ, informeeritus poliitikast. sihtasutus või seltsing. Inimeste õigused (Põhilised) Inimeste õigused (Poliitilised) Õigus elule. Õigus vabadusele ja Õigus rahvusele ja kodakondsusele. Õigus võrdsusele. Õigus korrakohasele usu- ja mõttevabadusele. Sõnavabadus. õigusemõistmisele. Õigus perekonnale ja Liikumisvabadus. Hääleõigus. Koosolekute eraelule. Õigus kaitsele julma ja alandava ja ühingutevabadus. kohtlemise eest. Inimeste õigused Inimeste õigused (Majanduslikud) (Kultuurilised) Õigus tööle ja puhkusele. Õigus Õigus haridusele ja kultuurile. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Õigus teabele. Õigus rahvuskultuuri ja keele tervise kaitsele ja arstiabile
3) vajadused 4) unikaalne kompetents 9. Miks alustatakse ettevõtlust sageli frantsiisilepingu alusel? Frantsiisileping tuntud firma annab tasu eest frantsiisivõtja käsutusse kogu oma vajaliku oskusteabe ja kaubamärgi kasutamise õiguse 13. Mis on põhierinevus ühistu ja aktsiaseltsi vahel? Ühistu ei ole kapitali õhing, sest kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest 15. Too näiteid, kuidas Eestis teostatakse ettevõtluspoliitikat? · Stardiabi 100 000.- alustavale ettevõttele · Toetus ettevõtte tootearenduseks ja uue toote rakendusuuringuteks(35-50% projekti mahust) · Toetus infrastruktuuri arendamiseks kuni 75% projekti mahust · Reinvesteeritud tulu(kasum) ei maksustata tulumaksuga · Toetus eksportööridele 16. Nim ettevõtluspoliitika peamised eesmärgid?
1227 Liivi ordu võim Pindala: 45 227 km2 1583 Rootsi võim Rahvaarv: 1 340 341 (01.01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust....
· Reformide ebaühtlane tempo Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum Kas okiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on 1972. aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20. Demokraatia tunnusjooned: Demokraatia on valitsemiskord, kus on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste õiguste arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle
Nähtused ja sündmused, mis mõjutasid uue modernse ajastu kujunemist 19. sajandi lõppu iseloomustab sõnapaar ,,ülemaailmne maailm". Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks ...
Parlamendile iga-aastase aruande, milles käsitletakse EKPSi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat • EKP nõukogu hääletusreeglid – hääletus toimub rotatsioonisüsteemis, Euroala esimese viie riigi (vastavalt nende majanduse ja finantssektori suurusele) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul. EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus. EKPS toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist 5.2 Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia • Tagada hinnastabiilsus • Hinnastabiilsuse väljavaadete laiem majandusanalüüs • Hinnastabiilsust ohustavate riskide rahapoliitiline analüüs • Rahapoliitika elluviimine: Kehtestades intressimäärad, millega
· Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust
Ja kõik õigused on seotud kuidagi poliitikaga, sest poliitika mõiste ütleb järgmist: ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki riigikogu istungeid kus toimub kas mingi hääletamine või otsustamine toimub avalikult. Ja siis mis ongi põhiline on hääleõigus, see on esimene samm demokraatlikus riigis, et igal kodanikul on õigus valida. Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja ausam on otsustamine. Laiemalt hõlmab kodanikuühiskond
Miks siis 16-aastane noor ei ole piisavalt iseseisev tegema otsuse hääletamisel? Nii mõnigi noor elab täiesti iseseisvalt, ning langetab igapäevaselt otsuseid. Lisaks ei usu ma, et noored on väga mõjutatavad valimiskampaania reklaamidest. Pigem on seda vanema ealised, kui 16-aastased. Minu arust iga noor omab õiguse juba kujundada ning panustada oma tulevikku. Samuti on valimisea lagetamine kooskõlas demokraatia alusprintriipidega. Demokraatia alusprintsiipide kohaselt peab olema hääleõigus maksimaalselt paljudel kodanikel ning iga piirang vajab sisulist põhjendust. Eesti rahvastik on demograafiliselt vananemas. Eesti keskmine valmisiga on 40 aastat. Langetades valmisiga 16 aastale, muutub keskmine valimisiga märgatavalt, ning ka tulemused oleksid teistsugused. Meie heaoluühiskond annab kõik võimalused noorte harimiseks ka poliitilisest küljest ning ma ei näe tõelist probleemi, miks kardetakse langetada valimisiga. Noored on küllaltki iseseisvad
(Õ) Riigikogus on 100 liiget. (V) Riigikogu fraktsioonid moodustatakse elualade järgi. (V) Riigikogu põhitööks on seaduste vastuvõtmine. (Õ) Märgi õiged vastused. Kasuta vastamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 103. Kes Eesti Vabariigis võib algatada seaduseelnõud? 1. Kõik Eesti Vabariigi kodanikud. 2. Riigikogu liikmed. + 3. Riigikogu komisjonid. + 4. Riigikogu fraktsioonid. + Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel? 1. Kõigil, kes on sündinud Eestis. 2. Teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi kodanikel. + 3. Teovõimelistel vähemalt 18-aastastel kodanikel ja alalistel elanikel. 4. Kõigil Eesti Vabariigi kodanikel. Selgitage mõisted. Teovõimelised kodanikud ehk 18. a teovõimelised Eesti Vabariigi kodanikud. Proportsionaalne ehk Võrdeline valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu
Eelised: 1) Madalad maksud 2) Stimuleerib aktiivset tööturgu Puudused: 1) Kõrge ebavõrdus 2) Madal teenuste tase vaestele Siirderiik üleminekuriik; riik kus minnakse diktatuurilt üle demokraatiale kuid demokraatia põhimõtted pole täielikult kinnistunud. Ohud: Demokraatia nägemine konfliktsena, kultuuriliste väärtuste langemine, masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi. Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
demokraatlikule). Algab uue põhiseaduse vastu võtmisega ja vabade valimistega. Probleemid- majanduskriis, rahva rahulolematus, korruptsioon, reformide ebaühtlane tempo. 4. Araabia kevad. 2011 algul alanud meeleavalduste ja protestide laine põhjaaafrikas ja ning lähisidas, araabiamaade ülestõus. Massiline revolutsioonide laine ühiskonnakorralduse vastu. 5. Demokraatia tunnused. Valitsemiskord mille puhul on täidetud konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitusioonide lahusus, kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 6. Mis on riik? (riig tunnused, riigivormid, riigi valitsemisvormid). Riik on võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal
· Otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus, ehk referendum. · Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18-aastaseks. Kandideerimisõiguse saamisel täiendavaks tingimuseks kodakondsus. Valimissüsteem ehk need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. · Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem.
sundkindlustusmakseid. *Igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse. *Võrdsus seaduse ees. *Õigus seaduse ja riigi kaitsele, õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. *Õigus elule. *Liikumisvabadus. *Usuvabadus. *Sõnavabadus. *Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. *Igaühel on õigus saada eestikeelset kooliharidust. *Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. *Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. *Vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida Vabariigi Presidendiks. 5.Eesti kohtusüsteem ja kohtuülesanne. *Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus.
Eesti, kui demokraatlik riik Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud märgatavalt kiire. Põhjuseks võib lugeda seda, et 50 aastat järjest autoritaarse reziimi all vaevelnud riik, soovis täieliku rahvavabadust, nii poliitiliselt, sõnas, kui muus vormis. See on ka tinginud selle, et näiteks USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on juba 2001. aastal uuringus märkinud Eesti poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi täielikult tagatuteks edastades meie naabreid Lätit ja Leedut. Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põh...
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal ...
ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud ÜRO Julgeoleku Nõukogu struktuur ja roll organisatsiooni juhtimises Koosneb 15 riigi esindajatest, 5 alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendad...
Koostajad: Juhendaja: Tartu 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................4 2. Rahvusvahelise Valuutafondi juhtimine .......................................................................5 3. Nõuded RVF-iga ühinevale riigile. ...............................................................................6 4. RVF kvoodid ja hääleõigus...........................................................................................7 5. Rahvusvahelise Valuutafondi tegevus ..........................................................................8 5.1. Majanduspoliitika seire ja konsultatsioonid...........................................................8 5.1.1. Liikmesriikide seire.........................................................................................8 5.1.2. Krediidiliinid ...........................
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad ini...
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
Mina aga arvasin enne, et seal islamimaades on naised alati olnud ainult orjad ja meeste lõbustajad. Kohalik kultuuripärand mängib religiooni kõrval siiski nii suurt rolli, et naised õpivad reeglina vaid oma lõbuks, kuid abielludes jäävad siiski koduseks. Mina arvasin, et naistel ei olegi seal üldse õigust tööl käia, vaid nad peavadki kogu aeg kodus istuma ja mehi teenima. Tänapäeval on üheks palju arutatud küsimuseks islamimaailmas just naiste hääleõigus. Paljudes riikides on see olemas, kuid nagu ma arvasingi on see paljudes siiski kas väga värske või olematu. Seda ma teadsin, et sellest hetkest, kui naine on abielus, on tal õigus oma abikaasapoolsele täielikule ülalpidamisele. Mees peab teda toitma, katma ja kõik tema majanduslikud vajadused rahuldama ka juhul, kui naine ise töötab. Seadus näeb ette, et naise raha on naise raha, kuid mehe raha on pere raha.
Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses on väga tähtsalt kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast oliulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Ühiskonna sotsiaalse jaotuse ning väärtushoiakute teisenemine on mõjutanud ka erakondade ülesehitust ja tegutsemist. Alates 20. saj keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massideg, sealt tulenevalt ka nimi massipartei. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid nimetatakse populistlikeks parteideks, kes väidavad end esindavat kogu rahva, aga mitte mõne klassi huve. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid
Põhiõigused Õigus elule ● Vabadusele ● Võrdsusele ● Isikupuutumatusele ● Korrakohasele õigusemõistmisele ● Õigus saaada kaitset julma ja alandava ● kohtlemise eest Õigus perekonnale ja eraelule. ● Poliitilised õigused ● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus, ● Sõnavabadus, ● liikumisvabadus, ● vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua, ● Hääleõigus. https://www.youtube.com/watch?v=UN-ZPk1Ilc4 https://www.youtube.com/wat Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ● õigus tööle, ● puhkusele, ● toidule, ● joogi-veele, ● inimväärsele elatustasemele, ● sotsiaalsele kindlustatusele, ● tervisekaitsele ja arstiabile ● Kultuurilised õigused ● õigus haridusele ja kultuurile, ● teabele, ● õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamisele.
majanduspoliitikat, mis aitab kaasa riigi rikkuse kasvule. Olulisemaks nõudeks on saanud just viimane, sest pärast kulla ja valuuta seose kadumist mõjutab iga valuuta kurssi kõige enam just riigi majanduslik tugevus ja stabiilsus. RVF ei saa oma liikmesriikidelt nende kohustuste täitmist nõuda, küll aga kasutada moraalset survet. RVF-iga vastuollu sattumine võib majandusraskustega riigile mõjuda üsna halvasti väheneb oluliselt lootus saada välislaene. RVF kvoodid ja hääleõigus Valuutafondiga ühinedes peab riik tasuma sisseastumismaksu, mida nimetatakse kvoodiks. Kvoodi suurus sõltub riigi majanduslikust võimsusest, mida hinnatakse rahvamajanduse kogutoodangu, maksebilansi, valuutareservide ja mitme teise majandusnäitaja alusel. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on tema kvoot RVF-is. Kvootide suurust korrigeeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul, võttes arvesse
revolutsioonid Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab lisaks riigi funktsioonidele( õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine tseviilkontroll relvajõudude üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
