................................................................ 6 1.3 Tagajärjed.............................................................................................. 8 1.3.1 Negatiivsed tagajärjed....................................................................8 1.3.2 Positiivsed tagajärjed....................................................................10 1.4 Inflatsiooni juhtimine...........................................................................11 EUROTSOONI INFLATSIOON..........................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................... 16 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.INFLATSIOON.......................................................
toetused kerkisid ja Kreekasse hakkasid valmima suured ehitised. Kreeka kasutas oma raha väga ebaotstarbekalt. Kreekast sai järsku riik, kes toetas väga Euroopa liitu. Kreeka kirjutas 1992 alla Maastrichti leppele, millele oli enamus Euroopat vastu, kuna see oli revolutsiooniline lepe. Kreeka oleks teinud, mida iganes, et saada ühisraha, Ateena oli sellest väga kaugel. 1996aastal toimunud kohtumisel nõudis ka Kreeka enda tähe märke ühisele rahale, kuigi nad ei olnud eurotsooni liikmedki. Saksamaa rahandusminister T.Waigel ütles, et Kreeka ei saa ka kunagi eurotsooni liikmeks, mis tegi Kreeka juhid kurjaks. Tippkohtumisel saavutas Kreeka jälle võidu tänu Prantsusmaale ja Kreeka tähemärgid trükitaksegi ühisrahale. 25.03.1998 näidatakse sajandi fotot eurodest, mille peale on ka trükitud Kreeka tähemärgid kuigi Kreeka polnud eurotsooni liige. Riigi juhtimine oli Kreekas väga halb, see andis soovida ja ta ei vastanud eurotsooni nõuetele
Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist olnud ka eksistentsiaalse küsimusega, kuna on seadnud ohtu kogu eurotsooni püsimajäämise. Seega üritab antud kirjatükk analüüsida ka poliitilist konteksti ning arutleda tuleviku üle. Ajalugu on näidanud, et tõusuperioodid vahelduvad langustega – seega pole mineviku seisukohalt vaadates kriisides midagi hullu, need on pigem paratamatu nähtus. Veelgi enam, sellega kaasnev avalik diskussioon ning meetmed lahendamiseks toovad kaasa tulevikule pigem rohkem kasu. Samamoodi on Euroopas juba pikemat aega käimas arutelu, mida ette võtta ning
piiranguid. Probleemid hakkasid idanema juba eoses, sest riigid liitusid eurotsooniga ettenähtud kriteeriume mitte täites. Suurimad murelapsed on olnud Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia. Eelmainitud riigid on normide ees silmad kinni pigistanud ning aina oma riigivõlga kasvatanud. Samuti on probleemiks olnud korruptsioon, maksudest hoidumine jms. Praeguseks on abipaketid neid veel vee peal hoidnud ning eurotsooni lagunemise tõenäosus on pigem väike. Eurotsooni lõhenemine on siiski mõiste, mis üha enam ekõlapinda 4 Ivar Raig. Sirp. Millist föderatsiooni luuakse Euroopas. 03.05.2013. [http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=18036:millist-foederatsiooni-luuakse- euroopas&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3440] Viimati sisenetud 13.05.2013. 5 Ibid. 6 Timo Vihavainen. Äratuskell Õhtumaadele. Tallinn 2010, lk. 176. 2
Kas euro teeb enam eurooplaseks? Eesti astus 2011. aasta 1. jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004 kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti Rahvas on vastu pidanud eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi see on endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori küsitlus 2010. aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%, mis näitab milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel
.. EL riikidel on võimalus taotleda rahalisi vahendiid ja toetusi ...... EL on käibel ühi ühisraha Euro (€) 1.jaan. 1999.a.- 11 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome; 2001- 2009.a. liitusid Kreeka, Sloveenia, Slovakkia, Küpros, Malta; Praegu (2014) kasutab europangatähti ~337 miljonit inimest 19 euroala riigis. Seni viimased euroalaga liitujad: Eesti (2011), Läti (2014), Leedu (2015) ██ Eurotsooni liikmesriigid (19) ██ EL riigid, kes ei ole eurotsoonis: Suurbritannia, Taani; ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot ametlikult (Monako, Vatikan, San Marino) ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot mitteametlikult (Andorra, Kosovo, Montenegro) ██ ELi riigid, mis Maastrichti lepinguga on lubanud ühineda eurotsooniga Milline Euroopa üks rikkamaid ja heaolu ühiskonnaga riik ei kuulu EL ega eurotsooni?
Millist mõju avaldab euro Eesti majandusele? Eesti astus 2011. Aasta 1. Jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004, kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti rahvas on pidanud vastu eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi on see endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori uuring 2010. Aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ning vastu oli 44% mis näitab, milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid millist mõju avaldab euro Eesti majandusele?
Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro on meile kasulik. See aitab parandada majandussuhteid teiste Eurotsooni liikmetega ning muuta kaubandust sujuvamaks. Samuti on välismaale reisides kergem hindu jälgida ja ei pea raha vahetama enne reisi.
Euroopa Liidu majanduspoliitikas Eesti roll suurenes seoses euro kasutuselevõtuga Eesti saab õiguse osaleda Euroopa Liidu rahapoliitiliste otsuste tegemisel. Eesti majanduspoliitikas euro kasutusele võtuga suuri ja olulisi muudatusi pole toimunud, kohustuseks on ja jääb ka edaspidi teha tasakaalustatud majanduspoliitikat. Euro kasutusele võtt on positiivselt mõjutanud tehingukulusid ja parema hindade võrdlemise. Kui vaadata ekspordi ja imporditehinguid siis eurotsooni sisene import suurenes juba 1999 aasta esimesel poolel võrreldes 1998 aasta sama perioodiga 5%, import väljas poolt eurotsooni vaid 3%. Kogu Euroopa Liidu import kasvas 4%, omavaheline kaubandus vaid 2%.(Eurostat 1999) See näitab pakkumise suurenemist ja konkurentsi tugevnemist. 4 Muutused tööjõu turul euro tsooniga liitumise järel on positiivsed. Eesti arengu võtmesõnaks
KÜSIMUSED ja ÜLESANDED TEEMAL ,,FISKAALPOLIITIKA JA STABIILSUSPAKT" ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5
Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. Ka sel aastal oli Eesti Vabariigile üks väga suur edasiastumine astusime eurotsooni. See tähendab seda, et 27. Euroopa liikmesriigist oleme me nüüd 17. Euroopa liikmesriik, kes on täitnud eurotingimused ja võtnud enda riigis kasutusele rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud euro valuuta. Eurotsooniga liitumine oli Eesti edaspidesesgi arengus väga oluline samm see meelitab Eestisse palju välismaa investoreid. Investoritel ja ka riikidel on tekkinud usaldus Eesti riigi vastu. Samuti on meil nüüd lihtsam reisida Euroopasse, sest seal võid sa maksa meie enda rahaga
liikmesriiki. Tänu EL-ga liitumisele on ettevõtjatele ühisturg äärmiselt oluline ja kaupade vabale liikumisele on Eesti ettevõtjal takistuseta juurdepääs ELi suurele turule. Tarbijatel on suuremad valikuvõimalused eri toodete vahel ja paranenud on ka tarbijakaitse. Eesti kodanikele on laienenud ka õigus viisavabalt reisida paljudesse teistesse riikidesse. 2007. aasta lõpus kadus piirikontroll eesti kodanikele. Eesti liitumisega eurotsooni tähendas seda, et Eesti peab hakkama tegelema teiste liikmetega, kes võtsid samuti vastu euro ja kellel on võla- ja rahanduskriisiga probleeme. Euro tulek on toonud Eestisse palju hinna tõuse ja paljudele inimestele väikest palka. Euroopa liiduga liitumine on minu arust parim otsus mis Eesti on vastu võtnud
o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja. Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.09.1991 Kulges veretult o Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaset ja valitsusvägede vahel. · Montenegro: o Kuulutas end iseseisvaks 03.06.2006 o Eurotsooni ei kuulu, kuid rahaühikuks on euro. · Kosovo: o 1998 algas sõda serblaste (Serbia väed) ja albaanlaste vahel (Kosovo Vabastusarmee) vahel o Serbia proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata o Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale o 1999 tehti relvarahu ja Kosovo võeti ÜRO hoolduse alla o 2008 kuulutas Kosovo end iseseisvaks
Alates oktoobrist 2010 hakkas kampaania koguda münte, mis igaühel on võimalus meelitada pankade ja panna see konto maksab senti teenuste kroonid ja münte. Kuni 30. juunini 2011 kauplejad peavad näitama hinda, nii kroonides ja eurodes. Mina arvan, et eurole üleminek on tehtud nii lihtsaks, et kõik peaks sellega hakkama saama. Mina arvan, et eurole üleminek on hea, kuna siis on Eestil kindlam valuuta. Me oleme jõudnud eurotsooni, me ei saa seal olla kõige vaesemad - pigem vastupidi, nüüd on Eestis üks eliit euroalaga. Meil on väga korralik panus oma rahanduspoliitikaga, oleme täiesti uus lähenemisviis. Ma olen harjunud krooniga ja mulle meeldis see, aga ma arvan, et Eestile on euro kasuks. Mina pooldan eurot.
Makromajandusliku ringkäigu skeemis käsitletakse leketena a. Tarbimiskulutuste suurenemist b. Investeeringute alanemist c. Säästmise suurenemist d. Valitsussektori kulude suurenemist Majandustsüklid on reeglina 10 aastat pikad. - Vale Majanduse elavdamise fiskaalpoliitilised meetmed eeldaksid a. Valitsussektori kulutuste vähendamist b. Rahapakkumise suurendamist c. Maksude alandamist d. Maksude tõstmist Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud a. Eurotsooni riikide majanduskasvust b. Välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust c. Eesti demograafilisest olukorrast d. Maksumääradest Klassikalise majandusteooria koolkond väidab, et a. Valuutakursi stabiilsus tagab majanduse toimimise potentsiaalse tootmismahu tasemel b. Stabiilne palgatase tagab majanduses täishõive c. Paindlikud hinnad tagavad pikaajaliselt majanduse toimimise täishõive tingimustes d
liikmesriiki. Tänu EL-ga liitumisele on ettevõtjatele ühisturg äärmiselt oluline ja kaupadevabale liikumisele on Eesti ettevõtjal takistuseta juurdepääs ELi suurele turule. Tarbijatel on suuremad valikuvõimalused eri toodete vahel ja paranenud on ka tarbijakaitse. Eesti kodanikele on laienenud ka õigus viisavabalt reisida paljudesse teistesse riikidesse. 2007. aasta lõpus kadus piirikontroll eesti kodanikele. Eesti liitumisega eurotsooni tähendas seda, et Eesti peab hakkama tegelema teiste liikmetega, kes võtsid samuti vastu euro ja kellel on võla- ja rahanduskriisiga probleeme. Euro tulek on toonud Eestisse palju hinna tõuse ja paljudele inimestele väikest palka. Võrreldes 2012. aastaga tõusis 2013. aastal registreeritud korruptsioonikuritegude arv kaks korda. Tõusu põhjustest rääkisin pikemalt Riigikogu ees kriminaalpoliitika arengusuundade ettekandes. Küll tuleb tunnustust jagada kõigile
● I ühinemine pidi ● Uut kuupäevalist toimuma 1.jaan 2007 eesmärki ei seatud – inflatsioon oli ● Euroga ühinemine lubatud piirist üle toimus 1.jaan 2011 ● Uueks eesmärgiks 1.jaan 2008- eelarve oli puudujäägis Ühisraha head omadused ● Jääb ära vahetuskulu ● Heaolu kasv- SKP suurenemine ● Tugevdab ELi positsiooni maailmas ● Aitab edendada Euroopa majandust Väljaspool eurotsooni ● Käibib ka Monacos ● Vatikanis ● San marinos ● Andorra ● Monaco, Vatikan ja San Marino annavad välja ka oma kujundusega münte Kasutatud materjal ● http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/inde x_et.htm ● www.eurohouse.ee/eu/presskit_est/Eesti%20ja %20Euroopa%20Liit.ppt ● muuseum.eestipank.ee/et/euroopa-liit-ja- uhisraha ● et.wikipedia
Eurokriisi põhjused ja tagajärjed Essee Euroopa on suure rahandusliku segaduseni jõudnud, Euroopa pangad jõudsid ainult mõne päevaga kriisi äärele. Oldi väga lähedal eurotsooni panganduse kokkuvarisemisele, mis omakorda viinuks majanduse hävingule ja deflatsioonile. Eurokriisil oli mitmeid põhjuseid, neist peamine oli see, et Euroopa riigid kuhjasid kokku tasumatul hulgal võlgu ja varjasid suurt osa neist. Tänu sellele kasvas tööpuudus, inimeste palku vähendati, avalikke kulusid kärbiti tohutult. Võlgadest pääsemsieks oli vaja elatustaset kahandada. Inimesed hakkasid laene võtma ja üle oma võimete elama. Osteti asju, mida ei saanud endale lubada.
Riigi võlakohustused kasvasid m Valitsemissektori võlakohustused kasvasid kolmandas kvartalis ligi 500 miljonit eurot ehk 1,8 miljardi euroni. Võlakohustused kasvasid eeskätt Euroopa Investeerimispangast võetud laenu tõttu. Sellega kavatsetakse kaasfinantseerida välisvahenditest rahastatavaid projekte. Eesti sai loa finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna häälteenamusega loa Eestil ja veel 10 eurotsooni riigil valmistuda finantstehingute maksu kehtestamiseks, kirjutab Reuters. Lisaks Eestile said loa finantstehingute maksu kehtestamiseks Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Austria, Portugal, Belgia, Kreeka, Slovakkia ja Sloveenia. Nädala tippsündmus Liviko juht nõuab õlleaktsiisi tõstmist Liviko juht Janek Kalvi soovitab võrdsustada kange ja lahja alkoholi aktsiis, et ettevõtteil oleks võrdsed konkurentsitingimused ning
Euroalaga ühinemine tõstaks aga oluliselt Eesti usaldusväärsust ning oleks lähiajal peamine majandust toetav tegur. Hiljuti tehtud küsitluse järgi toetab euro käibelevõtmist 40 protsenti Eesti elanikest. Toetajaid jätkus rohkem meeste, alla 51aastaste ning kõrgema sissetulekuga inimeste seas. Kuidas see eurole üleminek siis ikkagi tavainimesele kasulik on? Peamise plussina on välja toodud asjaolu, et eurode kasutuselevõtt lihtsustab reisimist eurotsooni riikides. Nii see tõepoolest on. Enam ei peaks reisi planeerides pead valuutavahetusega vaevama. Samuti ei peaks enam välisriikides oste tehes pidevalt kalkuleerima, palju üks või teine asi Eesti kroonides maksab. Täpselt samamoodi muutub lihtsamaks ka Eestisse puhkama tulnud turistide arveldamine. Tegelikult peaks Euro kasutuselevõtu kasulikkust pisut laiemas mõistes vaatlema. Praegu on Eestis käibel kroon, mis on ülemaailmselt vähetuntud valuuta. Kes
Euro Eestis Euroga liitriigi poole Jarmo Virmavirta, essee Postimees 11. jaanuar 2011 Eesti liitus euroga 1. jaanuaril 2011. aastal, mis tegi meie riigi veel rohkem läänelikumaks, kui kunagi varem. Võrreldes teiste Põhjala riikidega, on Eesti kõige rohkem läänestatud riik, kuna me oleme liitunud NATOga, kuulume eurotsooni ning oleme osa Euroopa Liidust. Euro on vajalik, sest see toob kaasa ühtse majanduspoliitika, olles seejuures ka EL ühisvaluuta. Eestile on olnud vajalik idast eemalduda juba aastakümneid. Nõukogude okupatsioon piiras meie riigi võimalusi ning takistas iseseisvust. Pole mõtet isegi rääkida kogu Eesti riigile tekitatud kahjust läbi sõdade ning suruvate seadustega, sest seda teab iga korralik Eesti kodanik. Seega, minu arvates euro toomine Eestisse päästab meie riiki mitut moodi
6. Millised Euroopa riigid on Briti krooni sõltkonnas? Man, Jersey, Guernsey 7. Nimeta vähemalt kolm tunnustamata Euroopa riiki. Abhaasia, Kosovo, Lõuna-Oseetia, Mägi-Karabahh, Põhja-Küpros ja Transnistria 8. Millised riigid liitusid Euroopa Liiduga aastal 2004? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 9. Millised Euroopa Liidu riigid ei kuulu rahaliitu? Rootsi, Taani, Ühendkuningriik. 10. Mis on eurogrupp? eurogrupp on eurotsooni liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 11. Nimeta vähemalt seitse Euroopa Liidu institutsiooni. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12. Mis on Lissaboni Leping? Lissaboni Leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 aastal Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel
puutumatud täitev-, kohtu-, haldus- või seadusandliku tegevuse raames toimuva läbiotsimise, arestimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise või muu kinnipidamise, ülevõtmise või sekkumise osas. 5. ESMi arhiivid ja kõik ESMile kuuluvad või tema valduses olevad dokumendid on puutumatud. ESMi asutamine oli väga aktuaalne teema selle loomisperioodil ning on siiani. Euroopa Liit sai tugevat kriitikat mitte ainult liidu siseselt, vaid ka väljaspoolt kuna ei suudetud midagi ettevõtta eurotsooni haaranud ja maailma majandust ohustava võlakriisiga. Lahenduseks loodigi ESM. Paljud eurotsooni riigid leidsid, et sõlmitav ESMi asutamisleping on vastuolus liikmesriikide põhiseadusega ning seetõttu töötasid lepingu allkirjastamise eel sellega mitte ainult liikmesriikide parlamendid vaid ka erinevates riikides tegutsevad kõrgemad kohtud. Eesti allkirjastas lepingu 23. veebruaril 2012 ning sama aasta kevadel
peegeldab meie juuri, saavutusi, rahva ajalugu ning elu. Tuleks tõsiselt mõelda enne, kui me sellistest väärtustest loobume. Siiski ei julge ma väita, et inimesed, kes pooldavad eurot, on vähemal määral rahvuslased, kui need, kes selle vastu on. Euro praktiline tähtsus ületab tihti krooni sümboolsuse. Tänu Euroopa Liidu ühtsele rahandussüsteemile toob see ettevõtetele ja eraisikutele selget kokkuhoidu, sest valuuta vahetamisega seonduvad kulud jäävad ära. Samuti on "eurotsooni" siseselt kaupade ja teenuste hindu praegusest märgatavalt kergem võrrelda. Kuna me elame maailmas, kus raha määrab reeglid ja piirid mille järgi elame, siis on paljude jaoks selline praktilisus esmatähtis. Krooni kasutuselevõtt märkis nõukogude majandussüsteemi maha jätmist ning iseseisva Eesti riigi algust. Samasuguse pilguga võiksime vaadata ka eurole üleminekut. Sellega oleks lõplikult kinnitatud midagi seesugust, mida me oleme kaua oodanud ja
Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil(Rwanda näite põhjal) Kaisa Kamenik Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks, tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20.sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja ...
sellega Euroopa Majandusühenduse (EEC/EMÜ) 1958 sai Hollandi põllumajandusministrist esimene Euroopa Komisjoni põllumajanduse volinik Juhtis ühise põllumajanduspoliitika välja töötamist Euroopa põllumajandsureformid on Hollandile olnud väga kasulikud Holland on suuruselt teine põllumajandussaaduste eksportija maailmas 2005 kukkus Hollandis läbi ELi konstitutsiooni referendum Euroga liitumine Eurotsooni liige alates 1999 aastast Ühines koos 11 teise riigiga, kes koheselt kvalifitseerusid 2002 aastal, kui tulid välja füüsilised euro rahatähed, lõppes Hollandis kahe valuuta ringlus ning eurost sai ainuke kasutusel olev valuuta Majanduse eripärad Avatud majandus, toetub suuresti ekspordile 1960 avastati Hollandis suured maagaasivarud Umbes 25% ELi maagaasi varudest asuvad Hollandi territooriumil
strateegiliselt tähtsaks. Riigi kaart Asukohakaart Arengutase Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku kohta 20,281 USD. Malta on kõrge arengutasemega riik.(Euroopa liidus) Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi? Malta 132dal kohal inimarengu indeksi järgi Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Malta kuulub: Euroopa liitu Eurotsooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige ÜROSSE Euroopa Nõukogusse Rahvusvahelisse Valuutafondi jt. *Lisaks taasühines Malta NATO Partnerlus Rahu Nimel (Partnership for Peace ) projektiga 2008ndal aastal Euroopa liidu lipp Rahvastik Rahvaarv: 408,333 tuhat Demograafilise ülemineku etapp: Rahvaarvu kasv e. iivepeaaegu puudub,nullilähedane Sündimus:10,71
Ajaloos on seda juhtunud varemgi: 1827.a., 1843.a., 1893.a. ja 1932. aastal. Üsnagi muljetavaldavalt on Kreeka viimase 200 aasta jooksul olnud neli korda pankrotis! Tundub, et on kaks võimalust: kas Kreekal on probleeme riigi majanduse haldamisega (samas, kui kreeklastel oma isikliku rahakotiga on lood vastupidised), või kulutatakse laene valesti. Võrreldes varasemate kordadega on praegu erinevus selles, et Kreeka on eurotsooni liige ja tema saatus ja otsused mõjutavad ka Euroopa majanduslikku stabiilsust. Kreeka majanduse probleemid on sellegipoolest fundamentaalsed. Globaalne majanduskriis ei pööranud asju pea peale, see lihtsalt kiirendas selle olukorra tekkimist, mis oleks niikuinii tekkinud, sõltumata sellest, mis maailmas toimub. Nüüd on aeg ulatuslikeks muudatusteks. Mõned ütlevad, et ka valitsussüsteemi tuleks põhimõtteliselt muuta. On vaieldamatu tõsiasi, et tegu on ühe ajastu
Euroopa tasandil. MIDA EUROOPA LIIT TEEB? Vähem piire rohkem võimalusi Peaaegu kogu Euroopa Liidu territooriumil reisida passi- ja piirikontrolli läbimata. Isiklikuks tarbimiseks võib ilma täiendavate maksudeta osta kaupa riigis, kus see on odavam. Kaheteistkümnes liikmesriigis on käibel ühine raha euro, mis võimaldab ostjal hindu lihtsamini võrrelda. Selle tulemusena on tootjad ja jaemüüjad põhjendamatult kõrgeid hindu alandanud. Ostu-, puhkuse- ja ärireisid ühest eurotsooni riigist teise on muutunud odavamaks, sest enam pole vaja valuutat vahetada ega komisjonitasusid maksta. Sisepiirideta ELi ühisturul toimiva konkurentsi tõttu tõuseb toodete kvaliteet ja langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja lennureisid. Elanikud võivad valida erinevate elektri- ja gaasitarnijate parimate pakkumiste vahel. ELi kodanik võib soovi korral elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada mõnes teises Euroopa Liidu riigis
Majanduspoliitika eesmrgid: 1) elustandardi kasv; 2) tisthive tealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. RAHA LIIGID- sularaha, elektrooniline raha SELLE LESANDED- maksevahend, arvestushik EESTI PANK *Eesti Vabariigi keskpank *teostab jrelvalvet *sularaharingluse korraldamine *kattevara KOMMERTSPANGAD- *Hoiustamine *Laenud *Pensionifondid Eestis niteks Swedbank, SEB jne. EURO- 1.01.1999 elektroonilisena 1.01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President- Ardo Hansson Euroopa panga president hetkel itaallane Mario Dragi. MAKSUD- Milleks? : hishuvede pakkumine : julgeolek, sotsiaalkaitse, infrastruktuur, haridus. Liigitamine: Otsesed(sissetuleku pealt nt tulumaks) ja kaudsed(tarbimiselt nt kinnisvaramaksud), riiklikud ja kohalikud maksud. Sotsiaalmaks: 33%, tandja, pensionikindlustus, tervisekindlustus. Kibemaks: 20, 9 vi 0%
Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 1,7% SKP- st. Alates 1992. a juunist oli Eestis käibel kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes (1 mark = 8 krooni). Euro kasutusele võtmise järel oli kroon seotud euroga (kurss 15,6466 krooni). 2011. aastast sai Eestist eurotsooni liige ja käibele tuli euro. Majanduse struktuur Umbes 71% Eesti toodangust (lisandväärtusest) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad 25% ja hankivad harud (sh põllumajandus ja mäetööstus) ligikaudu 4% toodangust. 1990. aastate alguses toimusid majanduse üldises struktuuris väga suured muutused, kuna paljusid teenindusvaldkondi polnud olemaski ning suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid sõjatööstusele ning Venemaale vajalikke kaupu, mida nüüd vaja polnud.
Luksemburg Lipp Riigihümn · http://www.youtube.com/watch?v=Fati6R8Osj4 · "Ons Hemecht" on Luksemburg hümn. · Selle autor oli Luksemburgi luuletaja nimega Michel Lentz Üldandmed I · ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1957) · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luksemburg · Üldpindala: 2 586 km² · Rahvaarv: 511,840 (2011) · Tihedus: 194.1 in/km 2 · Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) · Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja saksa Rahvastikupüramiid · Keskmine eluiga :78 a. (mehed), 83 a. (naised) Üldandmed II · Peaminister: Jean-Claude Juncker · Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) · SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli 15,300 USD)
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Kaitsta liidu ühiseid väärtusi ja julgeolekut Tugevdada ja toetada demokraatiat Säilitada rahu ja ennetada konflikte Toetada arengumaade arengut ja kaotada vaesus Abistada riike, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused Euro € Alates 2009. aastast on ühine raha käibel 18 riigis Kõiki euro pangatähti ja münte saab kasutada kõikides eurotsooni riikides. Pangatähed on kõikides riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg – tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. ELi liikmesriigid, kus on käibel euro: Belgias, Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Austrias, Euroopa Liidu sümbolid Euroopa lipp Euroopa hümn – meloodia Ludwig van Beethoveni 9. Sümfooniast. Helilooja Herbert von Karajan tegi sellest
Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL-i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Tähtsamad sündmused euro kehtestamise teel · 1957 ja ühisturg · Vahetuskursside kooskõlastamise katsed · Vahetuskursi mehhanism · EMI Euroopa Rahainstituut alates 94 · Werneri ettekanne jäi kõrvale · Delors´i ettekanne - mängis euroopas
10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Tähised · Vapp Majandus Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega) Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%.[2] SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse[2] sektoritesse[2] Sektor Osakaal Sektor Osakaal
2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahvaarv: 511,840 (2011) 2000a. seisuga) Tihedus: 194.1 in/km 2 HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) Jaguneb 3 ringkonnaks ja 12 kantoniks. Luksemburg on tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group). Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike riik, mis külgneb Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaaga, Luksemburg on peamiselt mägine metsaga kaetud maa. Luksemburgis on ookeaniline kliima, mida iseloomustab suur sademete hulk, eriti suve lõpus.
poolt antud soovitusi ning head tava. See tähendab, et seniste rahvusvaluutade kontod konverteeritakse eurodesse ümber tasuta ja vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu poolt fikseeritud vahetuskurssidele, mis on jällegi meeldiv asi. Tulude poolelt võib asja hetkel vaadata vaid pikemas perspektiivis. Ühisraha kasutuselevõtust oodatakse peamiselt seda, et see suurendab majanduslikku integratsiooni ning riikidevahelist kaubandust. Juhul, kui need lootused täituvad, annab eurotsooni pikaajalise majanduskasvu potentsiaal kindlasti täiendavat jõudu ka Eesti majandusele, sest suurem osa Eesti eksportpartnereid on just europiirkonnas. Lühidamalt öeldes on euro ülesanne aidata kaasa majanduse arengule ning selles suhtes võiks lugeda Eurot rikkuse mõõdupuuks. Jõudes teise küsimuseni, kas euro on vabadus, väljendub see vast selles, et liikmesriikidesse on kerge pääseda ning majanduse seisukohast vaadatuna puuduvad ka tollimaksud ja see omakorda soodustab kaubandust.
o Deposiit liikmesriigilt EL kasuks o Trahv liikmesriigile 23. Euroopa Keskpank (funktsioon, põhiülesanded) ja Euroopa keskpankade süsteem · Euroopa Keskpankade süsteem koosneb Euroopa Keskpangast ja liikmesriikide keskpankadest · Euroopa Keskpanga peamine ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Lisaks toetada üleüldisi majanduspoliitilisi eesmärke nagu kõrge tööhõive ning stabiilse euro loomine. 24. Eurotsooni ja mitte-eurotsooni riigid, eurotsooni riikide euroalaga ühinemise ajaline järjekord · Eurotsooni riigid: o 01.01.2002 Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome o 01.01.2007 Sloveenia o 01.01.2008 Malta, Küpros o 01.01.2009 Slovakkia o 01.01.2011 Eesti o 01.01.2014 Läti
Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond Valimised 1006. aasta Itaalia parlamendivalimised 1008. aasta Itaalia parlamendivalimised Rahvastik Religioon 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks.[2] Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Asulad Pikemalt artiklis Itaalia linnade loend Majandus Eurotsooni liikmed (tumesinisega) Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Tööstus 14,9% Teenindus 73,3% Tööjõu jaotumine sektoritesse Eksport
01.2011 üleminek eurole. Kurss 1 euro = 15,6466 krooni. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Euro. Alates 01.01.1999 võeti Euroopa Liidus kasutusele vääring euro. Lühend on EUR. Kõigepealt hakati eurodes arvestama mittesularahas tehtavaid tehinguid ning hoiuseid. Alates 2002. a. algusest võeti euro kasutusele ka sularahana. Euroga kaasnevad mõjud Eestile. Üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist: - kõrvaldatud on eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside kõikumisest tulenev risk - ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks - vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud - vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele - suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele - ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid
Riskide leevendamiseks on paljud kutsunud üles suuremale julgeolekualasele koostööle riikide vahel. Lisaks julgeolekuküsimusele on EL teelahkmel ka üleüldise juhtimisstiili mõistes. Nimelt on kritiseeritud tugeva eestvedaja rolli ning strateegilise nägemuse puudumist. Mõistagi on Brexitiga EL-s üks suurriik ja eestvedaja jällegi vähem. Kui saksamaa kantsler Angela Merkel on mänginud keskset rolli tegelemisel rände-, Ukraina ja ka eurotsooni kriisiga on talle ette heidetud otsustavuse puudumist. Mõned kriitikud on vastupidi etteheitnud EL-i muutumist liiga saksakeskseks. Suureks debateerimisteemaks võib tulevikus olla ka EL-i suund enda süvenemisel ehk edasisel integreerumisel või laienemisel uute liikmete vastuvõtmisega. Ka siinkohal on palju erinevaid arvamusi. Uute liikmete värbamine võib kahtlemata avardada võimalusi ning muuta EL-i võimsamaks
KRIITIKA Kõigile on teada, et nad viibivad pidevalt alaealisuse seisundis ning lasevad endale päevast päeva pähe istuda- teiste tahtmisi peale suruda. On ju rahvas piisavalt haritud, et seda tajuda. Miks siis ei hakata vastu- iseenda kasuks/heaolu nimel tegutseda? Nii on kõikjal meie ümber- saamatus. Eriti hästi on see probleem nähtav seadusandluses, sest ei suudeta vigast süsteemi parandada. Nii käiakse surnud ringi, samal ajal kui eurotsooni ähvardab kokku varisemine ja Kreeka vajab aina uusi abipakette. Rahvas ei viitsigi sellega tegeleda, loodetakse juhtide peale. Hea on see, et nurisetakse ja nähakse vigu. Siis on teada vähemalt, et inimesed ei ole passiivse käitumise peal ja täielikus alaealisuse seisundis. Mõistetakse, et elu paranemiseks on vaja tegutseda ja siis oodatakse seda päästjat, mitte ei võeta ise see roll. See on väga kurb,
de Hoop Scheffer. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, P ortugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani*1952: Kreeka ja Türgi *1955: Saksamaa LV *1982: Hispaania *1990: laienemine endise Saksa DV alale *1999: Poola, Tsehhi ja Ungari *2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia*2009 : Albaania ja Horvaatia Eurotsooni liikmesriigid on Soome, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Austria,Slovakkia, Sloveenia, Kreeka. Itaalia, Küpros ja Malta.
kokku erinevad ministrid. Kokku on 9 formatsioone, mille seoses saab kokku nõukogu. Kõige tähtsam formatsioon on GAERC, kus saavad kokku välisministrid. Nad vastutavad Euroopa Nõukogu institutsionaalsete ja administratiivsete küsimuste eest. Lisaks sellele, vasutavad kogu EL-i välispoliitika eest (välis kaubandus, humanitaarne abi, koostöö arendamine ja EL-i kaistepoliitika). On ka väga oluline Ecofin (rahandus-ja majandusnõukogu), mille kohtumised tavaliselt järgnevad Eurotsooni kohtumise pärast, ning on tunduvalt nendega mõjutatud. Teised nõukogud on juba spetsiifilisem, need on haridus-, keskonna- , põllumajanduse-, telekommunikatsiooni-, konkurentsi-, sotsiaal- ning koostöö,õigluse ja kohalike küsimuste nõukogu. Kuna formatsioone arv on piiratud, tihti riike esindavad mitu ministre korraga. Mõnikord tekkib probleem, sest riigid võivad saata erineva tasandi ministri või erinevatest ministeeriumitest.
2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland · Belgia · Luksemburg · Iirimaa · Prantsusmaa · Portugal · Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros · Malta 2.4. Schengeni viisaruumi riigid · Belgia · Holland · Luksemburg · Saksamaa · Prantsusmaa · Itaalia · Hispaania · Portugal · Kreeka · Austria · Island · Norra · Rootsi · Soome · Taani · Iirimaa · Suurbritannia · Eesti · Küpros · Leedu
põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised. Majanduse kokkuvõte (märtsi kuu seisuga) Joonis 1. Eesti majandus Allika s: Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet. Väliskeskkonnas nii USA, Euroopa Liidu kui ka Eurotsooni majandusolukord 2008. aasta neljandas kvartalis halvenes. Nafta hind püsis veebruaris vahemikus 40-50 dollarit barreli kohta. Majanduse kindlustunde indikaator Euroopas langes oma madalaima tasemeni alates 1985. aasta jaanuarist, mil näitaja kasutusele võeti. SKP-Eesti sisemajanduse koguprodukt vähenes 2008. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,7%. 2008. aasta kokkuvõttes vähenes SKP eelneva aastaga võrreldes 3,6%.
ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Euro ja sellega kaasnevad mõjud Eestile Euro kasutuselevõtu üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist. Olulisemad tulemused saab kokku võtta järgmiselt: kõrvaldatud on Eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside kõikumisest tulenev risk ; ühisrahale üleminek on üks olulisemaid samme ühisturu saavutamiseks; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud; suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib hüviste kvaliteedi paranemisele;
Euroopa omudsman. Uurib EU institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. Peamiselt korraldab uurimisi EU kodanike kaebuste põhjal, kuid võib seda teha ka omaalgatuslikult. Regioonide Komitee on nõuandev komitee, mille 317 liiget on liikmesriikide kohalike- ja regionaalvõimude esindajad. Euroopa Kontrollikoda kontrollib rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Euroopa Keskpank on EU institutsioon, mis vastutab eurotsooni rahapoliitika eest. Nõukogusse kuuluvad Keskpanga juhatuse kuus liiget ning eurotsooni riikide keskpankade presidendid, neid riike on 16. Euroopa Kohus. Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Mitte ajada segi Inimõiguste Kohtuga või Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on ÜRO kõrgeim kohtuorgan. Rahvusvaheline suhtlemine ja kaasaja maailma mitmepalgelisus
Eesmärk: panna EL 27+ toimima. Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi. 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla. Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi. Konstitutsioon prügikastis). Lissaboni lepe (2006 taaselustatakse protsess. 2007 II pool Portugali eesistumine (+Barroso). Kirjutatakse alla uus lepe, mis on suures osas sama, aga pole põhiseadus. Jõustub 2009) 2010+ muutused: Majandus (Täpsemad rahandusmeetmed, uued eurotsooni riigid). Laienemine (Türgi jätkab kõnelusi, Horvaatia ühineb, Island avaldab soovi, aga külmutab, Balkani laienemisplaanid). Poliitika (Palju omavahelist nagelemist. Prantsuse-Saksa telje tugev tõus (ja siis muutumine Saksa teljeks). Lissabonist loobumine, hägune tulevik). Majanduskriis: Probleemi olemus (Ülemaailmne majanduskriis, mõjutas erinevaid riike erinevalt- mõned riigid üle kulutanud, raha otsas (PIIGS). Euro ei luba riikidel kokku kukkuda, seega mis edasi?). Taktika ja
Eelläbirääkimistele kutsuti ka ülejäänud viis kandidaatriiki (Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Läti ja Leedu). 1. jaanuaril 1999 võeti käibele digitaalne raha euro (varem kandis see nime eküü) 1. mai 1999 toimus Amsderdami lepingu poliitiline jõustumine. Kõik EL inimesed on sotsiaalselt võrdsed. 28. sept 2000 kukkus Taanis läbi euro referendum. 7.-9. dets 2000 Nice`i tippkohtumine. Selle lepingu järgi jagati riikide vahel ametikohtade arv. 2. jaanuaril 2001 võeti Kreeka eurotsooni. 28. veebrauril 2002 sai eurost 12 liikmesriigi ühine raha. Seega on olukord hetkel selline: Euro on kasutusel: 1) Belgias; 2) Saksamaal; 3) Luksemburgis; 4) Prantsusmaal; 5) Itaalias; 6) Hollandis/Madalmaades; 7) Iirimaal; 8) Kreekas; 9) Hispaanias; 10) Portugalis; 11) Soomes; 12) Austrias; 13) Sloveenias (2007); 14) Maltal (2008) ja 15) Küprosel (2008) Euro ei ole kasutusel: Esiteks - vanadest olijatest: 1) Suurbritannias; 2) Taanis; 3) Rootsis.
annaabi.ee 
