Vabariigi aastapäevakõne (0)

Vabariigi 93. aastapäeva kõne
Austatud direktor , õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete.
Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul – meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda.
Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised , aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda.
Ka sel aastal oli Eesti Vabariigile üks väga suur edasiastumine – astusime eurotsooni. See tähendab seda, et 27. Euroopa liikmesriigist oleme me nüüd 17. Euroopa liikmesriik, kes on täitnud eurotingimused ja võtnud enda riigis kasutusele rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud euro valuuta . Eurotsooniga liitumine oli Eesti edaspidesesgi arengus väga oluline samm – see meelitab Eestisse palju välismaa investoreid. Investoritel ja ka riikidel on tekkinud usaldus Eesti riigi vastu. Samuti on meil nüüd lihtsam reisida Euroopasse, sest seal võid sa maksa meie enda rahaga . Ka teised Eurotsooni liikmesriikide kodanikud reisivad nüüd kindlasti Eestisse rohkem ja sagedamini.
Need kõiksugu erinevad liidud võivad aga inimestel tekitada mulje, et enam ei olegi olemas mingisugust Eesti riiki vaid kuulume teistele riikidele. See on aga väär arvamine , Eesti on endiselt Vabariik ja juhib oma riiki ise. Need kõiksugu liidud on meile aga ainult kasuks, nii julgeoleku kohapealt kui ka edaspide arengu jaoks. See on märk teistele riikidele, et me võime olla küll väikene aga sisult tugev ja hästi kaitstud riik. Euroopa liidult oleme saanud palju erinevaid toetusi ning saame ka edaspidi. ELi rahastamisperioodil 2007-2013 on kokku rohkem kui 53 miljardi suurune struktuuriabi Eestile, millest EASi rakendada on 13 miljardit krooni. Ka teil nii vanemad kui ka nooremad õpilased on tänu Euroopa liidule oluliselt lihtsam luua endale kunagi tulevikus näiteks oma firma. Teil kõigil on võimalus küsida EAS-ilt toetuseks rahasid.
Sel aastal on meie pealinn Tallinn Euroopa kultuuripealinn. See tähendab, et paljud olulised üritused on toimunud ja hakkavad toimume Tallinnas. Samuti toob see Eesti pinnale palju rohkem turiste, kui varem.
Eestimaa 93. aasta sünnipäeval on toimumas Eesti rahva jaoks veel kaks väga olulist sündmust. Sellel aastal valitakse uued inimesed meie riiki juhtima ja meie eest esindama. Me valime sellel aastal oma riiki esindama uue Riigikogu. Kõikidel 18 eluaastat vanadel kodanikel on väga suur vastutus, sest just nemad valivad meie riigis uued inimesed riiki juhtima. Ma paluks kõigil teil, kes te valite sellel aastal, mitte langeda “sinisilmselt” reklaamide ohvirks, vaid ikka ise oma peaaga valida enda jaoks parim esindaja. See, kui keegi annab teile enne valimisi suppi või kartuleid , võib küll olla tore, kuid see ei tähenda, et ta langetaks õigeid otsuseid Eesti jaoks Riigikogus. Ja kõik nooremad õpilased, kes te veel ei saa valida on ka teil võimalus, näiteks oma vanematega arutada, keda nemad võiksid valida. Valides endale esindaja riigikokku, valite te ka mõnes mõttes endale presidenti. Just riigikogu valib sellel aastal uue Presidendi meie riigile. Senised rahvaküsitlused on näidanud, et meie riiki võiks edasi juhtida meie praegune president . See, mis valiku teie sellel aastal teete, ei muuda meie riiki ainult järgneval 4 aastal vaid oluliselt pikemas perskpektiivis.
Head kaasmaalased,
Keerulisel ajal oleme hoidnud kokku ja arenenud jõudsalt mitmes valdkonnas. Oleme astunud raskete aegade kiuste korraliku põhjamaise ühiskonna poole. Liiklussurmade arv on vähenenud, kriisist hoolimata pole plahvatanud kuritegevus, elatustase on olnud stabiilne.
Mina soovin, et edaspidi hoiaksime me kõik veel rohkem kokku ning teeksime kõik, nii enda kui ka riigi jaoks tarku otsuseid. Vaatamata, kui kaugele oleme me juba jõudnud on meil veel palju asju mida me peame tegema ja muutma oma elus, sinna aga mitmekümneid aastaid, kuni elab siin uus põlvkond inimesi. Esimene tegu, mis meil kõigil siin, eriti õpilastel kellest kasvab peale meie riigi uus juhtiv põlvkond, on vähendada oluliselt meie alkoholi tarbimist. Meie riigi üheks suuremaks probleemiks on alkoholi liigne tarbimine, me oleme sellega euroopa tipus . Me võiksime selles edetabelis langeda pigem viimaste hulka ja mõnes teises tõusta tippu.
Mina õnnitlen teid kõiki kaasmaalasi meie oma riigi 92. aastapäeval ning soovin kõikidele indu – ja tarkust! Õnne Eestile, õnne igaühele meist!
Nils Joonas Põldme