Malta kohta riigi andmete kogumis töö (Põhjalik) (0)
Esitatud küsimused
- Millisesse arengugruppi kuulub?
- Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi?
Riigi andmete kogumine
(Malta)
Õpilane:
Klass:
Aine: Geograafia
Õpetaja:
Malta
Malta lipp
Malta riigivapp
Asukoht: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb
seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi(Gozo) saarest ja
Kemmuna(Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Saared asuvad
Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi
strateegiliselt tähtsaks.
Riigi kaart Asukohakaart
Arengutase
Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku
kohta 20,281 USD. Malta on kõrge arengutasemega riik.(Euroopa liidus)
Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi? Malta 132dal
kohal inimarengu indeksi järgi
Kuulumine rahvusvahelistesse
organisatsioonidesse
Malta kuulub:
Euroopa liitu
Eurotsooni
Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige
ÜROSSE
Euroopa Nõukogusse
Rahvusvahelisse Valuutafondi jt.
*Lisaks taasühines Malta NATO
Partnerlus Rahu Nimel
(Partnership for Peace )
projektiga 2008ndal aastal
Euroopa liidu lipp
Rahvastik
Rahvaarv: 408,333 tuhat
Demograafilise ülemineku etapp: Rahvaarvu
kasv e. iivepeaaegu puudub,nullilähedane
Sündimus:10,71
Suremus:10,7
Iive: 00,4%
Eeldatav keskmine eluiga: 80 a
Keskmine vanus: 79,6 a
Laste arv naise kohta: 1,5a
Malta Tööhõive eri sektorites (%)
Rahvastikupüramiid
Asustus
Asustustihedus:1317 in/km2
Linnastumise tase:? 2005 aastal tehtud
uurigust selgus, et 94% maltalastest
elab linnades .
Asustus
Suuremad linnad ja nende rahvaarv:
Birkirkara 25,858 tuhat elanikku
Qormi 20,178 tuhat elanikku
Mosta 19,018 tuhat elanikku Birkirkara
abbar 17,030 tuhat elanikku
Sliema 15,242 tuhat elanikku
Naxxar 13,678 tuhat elanikku
ejtun 13,410 tuhat elanikku
San wann 13,063 tuhat elanikku Qormi
ebbu 12,892 tuhat elanikku
Attard 10,186 tuhat elanikku
amrun 9,541 tuhat elanikku
Paola 8,822 tuhat elanikku
Mosta
Põllumajandus
Hõive põllumajanduses: Hõive põllumajanduses on alla 10ne
Põllu ja karjamaa osatähtsus: Põllumajandus mängib maltas
suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse
välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus
ja vaesed mullad. Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001.
aastal $39.6 miljonit ning imporditud põllusaakide peale kulus
samal aastal $233.1 miljonit.
Põllumajandus
Kasvatatavad kultuurid: Enamus farme on
väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja
põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks
kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli,
seemneid ja puuvilju.Põhilised
põllutoodangud, millega inimesed tegelevad,
on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. .
Kasvatatavad loomad: Kariloomade toodang
on Malta põllumajanduses suur tuluallikas.
Põhilised kariloomad on veised 17 940
isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374
kitse. Kanamunade saak on umbes 4500
tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni..
Kariloomade toodang moodustab Malta
põllumajandusest 65%.
Energiamajandus
Leiduvad kütuselised maavarad: Malta sõltub täielikult
sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest
kasvanud 43 %.
Elektrienergia tootmine, energialiigid: Üle 63% esmasest
energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks.
Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid
päikese ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja
kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks
Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele
energiale, tuuleenergiale ja püütakse energiat saada ka
biomassist.
Tööstus
Hõive tööstuses: Tööstussektoris töötab üle 24%
maltalastest
Maavarad: lubjakivi(paekivi),sool
Tähtsamad tööstusharud: Malta peamised tööstusharud
on laevaehitus ja parandus, toidu, elektroonika, tubaka ,
tekstiili ja riidetööstus
Malta lubjakivi(paekivi) kivimurd Malta soola paanid
Teenindus
Hõive teeninduses: Hõive teeninduses on maltas 75%
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Malta
http://en.wikipedia.org/wiki/Malta
http://www.census.gov/ipc/www/idb/glossary.php
http://www.census.gov/ipc/www/idb/informationGateway.php
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
http://www.nationsencyclopedia.com/
http://www.euromonitor.com/Travel_And_Tourism_in_Malta
http://www.eubusiness.com/europe/malta/econ
http://hdrstats.undp.org/en/countries/country_fact_sheets/cty_fs_MLT.html
http://www.atlapedia.com/online/countries/malta.htm
Väga põhjalik powerpoint esitlus Malta kohta(riigi andmete kogumine). Infot leitud paljudest kohtadest! (100p igati väärt). Vormistus on korralik ja kena! (ei puudu ka pildid)
Teemad:
*Malta asukoht
*Arengutase
*Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
*Rahvastik+ rahvastiku püramiid
*Asustus
*Põllumajandus
*Energiamajandus
*Tööstus
*Teenindus
Sarnased õppematerjalid
14
docx
Malta Vabariik
Klass:11A
Juhendaja: Ene Sokman
Jõhvi 2010
Sisukord
TURISM.....................................................................................................................................14
KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15
Malta Vabariik
Üldinfo
Pealinn Valletta
Pindala 316 km2
Riigikeel malta ja inglise
Rahvaarv 413 609 (2008)
Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2
tihedus
Riigikord parlamentaarne vabariik
President George Abela
Peaminister Lawrence Gonzi
Iseseisvus 21. september 1964
SKT 8,338 miljonit USD
2
5
docx
Malta majandus 2. osa
Tõrva Gümnaasium
Klaarika Ilisson
10a klass
Malta
Majandus
Referaat
Juhendaja Laine Tangsoo
Tõrva 2013
Sissejuhatus
Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni
SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate
majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest
referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses.
Malta arengutase
Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit
USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit).
Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba)
2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige kõrgemal. Riikide
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid