Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti elu aastal 2011 (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Eesti elu aastal 2011


Aasta 2011 on olnud Eestile suurte muutuste aasta. Eesti on omaks võtnud Euroopa ühisvaluuta – euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus .
Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad , et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro on meile kasulik. See aitab parandada majandussuhteid teiste Eurotsooni liikmetega ning muuta kaubandust sujuvamaks. Samuti on välismaale reisides kergem hindu jälgida ja ei pea raha vahetama enne reisi.
Uus liiklusseadud tõi kaasa vaid üksikud muudatused. Üldpilt jäi samaks. Juht ei tohi enam sõidu ajal kasutada mobiiltelefoni ja tegeleda muude juhtimistsegavate tegevustega. Igas autos peab olema olemas liiklusvest.
Augustis toimusid ka presidendi valimised. Suureks üllatuseks oli lisaks Toomas Hendrik Ilvesele kanditaadiks ka Eesti ja Euroopa poliitik ja riigimees Indrek Tarand . Valimised võitis kaalukat Ilves, kelle kandidaadiks registreerimist toetasid Reformierakonda, Isamaa ja Res Publica Liitu ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulunud 75 parlamendisaadikut. Tarand sai kõigest 26 Keskerakonna liikme toetuse.
Märtsis toimusid riigikogu valimised, millega teenis enam kohti riigikogus Reformierakond . Õhku loobiti ka palju tühje lubadusi, mis toob jällegi Eesti rahva seas kaasa pahameelt. Arvatavasti täidetakse väga vähe lubadusi ja neidki ainult poolenisti. Hääletada sai rahvas ka ID-kaardiga läbi Interneti. Paljud vanemad inimesed arvasid, et see võib kaasa tuua tulemuste võltsimise. Mina arvan, et e- valmised toovad Eestile vaid kuulsust ja Eesti võiks olla eeskujuks paljudele riikidele Euroopas.
Suur osa Eestlasi jälgis iga päev maailma uudiseid kuna 23. Märtsil toimus Liibanonis seitsme Eestist pärit jalgratturi röövimine ja pantvangi võtmine. Kokku saatsid röövijad eestlastest kodumaale 3 videot, milles näidati, et eestlased on elus ja küsiti nende eest lunaraha. Hiljem tuli välja, et röövijad olid teinud eksituse ja neil polnud üldse plaanis röövida eestlasi. Eesti välisministeerium pole küll lunaraha andmise kohta midagi kinnitanud ega kommenteerinud, aga Liibanoni meedia spekuleerib ligi 15 miljoni euro suurusest lunarahast. Eestlased lasti vabaks 14. juulil.
2011. aastat võib üldjuhul pidada õnnestunuks. Eesti on Euroopas tõusnud arvestatavale kohale ning ka pantvangid jäid ellu.
Eesti elu aastal 2011 #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor c00lbeatz Õppematerjali autor
Lühike esse ühiskonnaõpetuse tunnis kasutamiseks. Annab ülevaate Eestis 2011. aastal toimunud tähtsamatest sündmustes.

Sarnased õppematerjalid

Esiajalugu
37
odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed.

Ajalugu
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik

Ühiskonnaõpetus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas sellepärast, et politoloogid ei ole piisavalt targad? Võibolla. Tihti eksitakse aga ka seepärast, et maailm on tunduvalt komplekssem kui teooriad. Inimesed ei käitu tavaliselt nagu programmeeritud robotid ning seepärast jääb alati ruumi üllatusteks. Maailma komplekssus võib olla probleemiks riigiteadustele, seades ühtlasi piirid

Politoloogia
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused

Eesti uusima aja ajalugu
III kursuse materjal
29
odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast

Ühiskond
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust

20. sajandi euroopa ajalugu
Kodanikuõpetus III kursusele
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika. Kõik iseseisvad tööd on kohustuslikud (vt ÕPIJUHIS). Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra

Ühiskond
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun