istungeid Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon- 5 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon- 19 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- 10 liiget 3) Moodustatud komisjonid: Alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon Kadri Simson- rahanduskomisjon Mark Soosaar -keskkonnakomisjon Trivimi Velliste -riigikaitsekomisjon Mart Jüssi -keskkonnakomisjon Mati Raidma-riigikaitsekomisjon
Selle võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Rk liiget. Kõik Rk saadikud ei kuulu fraktsioonidesse. Koalitsioon on erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Rk täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Nende tegevuse eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele. Delegatsioonid on parlamendiliikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tööd osalemiseks. Ühendustesse kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt,
vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Tema üle seatakse eestkoste. RIIGIKOGU STRUKTUUR Riigikogu juhatus- riigikogu liikmete hulgast välja valitud parlamendi tööd korraldav organ. Fraktsioonid- erakondade saadikurühmad parlamendis Komisjonid- Alatised- valmisavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Erikomisjonid- moodust. Avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(prob.komisj.) Parlamendirühm- tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. Ühendustesse kuulumine Riigikogu kantselei- koosneb ametnikest, kelle peamine ül
1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; rahanduskomisjon, väliskomisjon, Riigikaitse-, majandus-,põhiseadus, maaelukomisjon, kultuurikomisjon). Erikomisjonid- moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, või olulise tähtsusega probleemi väljatöötamiseks. Erakondade parlamendiesindusi nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Fraktsioonid jagunevad koalitsiooniks (valitsusse kuuluvad erakonnad) ja opositsiooniks (valitsusse mittekuuluvad erakonnad). Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides
............................................................................................ 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6.Parlamendi ühe- ja kahekojalisus (sh kahekojalise parlamendi moodustamise võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide)...
· Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada 4. Mis on Riigikogu komisjonid ja fraktsioonid? ALATISED komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. ERIKOMISJONID moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Fraktsioonid-on erakondade saadikrühmad parlamendis. F. võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. 5. Mis on valitsus? Kellest valitsus koosneb? - Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Valitsust
FRAKTSIOONID erakondade saadikurühmad parlamendis -võivad moodustada ja peavad kuuluma väh 5 riigikoguliiget Koalitsioon – erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon – moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. KOMISJONID ALATISED valmisavad ette ERIKOMISJONID moodust. Avalikku huvi seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus pakkuva sündmuse asjaolude arutamiseks uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(probleemikomisj.) PARLAMENDIRÜHM tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele
Ühiskonna KT 1. Mõisted: fraktsioon – saadikurühm, mille moodustavad nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondade saadikud opositsioon – erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud (Eestis: Kesk-, Vaba-, Konservatiivne Rahvaerakond) koalitsioon – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse (Eestis: Reform, Sotsid, IRL) komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult
##SEADUSANDLIK VIMU ORGAN - EESTI VABARIIGI PARLAMENT## Eesti parlament on riigikogu, milles on 101 liiged. Parlamendi valmimised toimuvad iga 4 aasta tagant. Parlamendi struktuur jaguneb kaheks: 1)Formaaliguslik struktuur: 1.1 Riigikogu esimees (Ene Ergmaa) - Aseesimees (Keit Pentus) - Aseesimees (Jri Ratas) /riigikogu juhatus 1.2 Alatised komisjonid - valmistavad ette seaduse eelnusid, riigikogu tiskogus arutamiseks. /niteks vliskomisjon, euroopaliidu asjade komisjon/ 1.2.1 Erikomisjonid - 3 tkki on neid. Moodustatakse avaliku huvi pakkuva sndmuse asjaolude uurimiseks. /niteks riigieelarve kontrolli erikomisjon/ 1.3 Parlamendi rhmad - Luuakse, et thustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. 1.4 Telekatsioonid - on parlamedni liikmete lhetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tosalemiseks. /niteks NATO parlamentaarne assamblee/ 2)Poliitiline strukutuur - parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse (erakonde saadikurhmad parlamendis) 2.1
2. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad · peab kuuluma vähemalt viis liiget · ei pea kuuluma , võib olla ka sõltumatu 3. Kantselei ametnikud, kes tagavad Riigikogu töö laabumise 4. Opositsioon poliitiline vasturind ehk erakonnad, mis valitsusse ei kuulu 5. Koalitsioon erakonnad, mis moodustavad valitsuse 6. Komisjonid: alalised, mis haldavad mingid kindlat valdkonda (nt maaelu; välis-;kultuuri- jne) ja erikomisjonid, mis moodustatakse mingi probleemi lahendamiseks. 7. Parlamendirühmad-koostöö arendamine teiste riikide parlamentidega 8. Delegatsioonid- parlamendisaadikute lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide juures 9. Ühendused- väljendavad saadikute seisukohti erinevate valdkondade 4 küsimustes Seaduste algatamise õigus on: · Riigikogu liikmetel · Fraktsioonidel
Raidma, Reform) · Tööjaotus · Sotsiaal (U. Reinsalu, IRL) Alamkoja otsuste heakskiitmine · Välis (S. Mikser, SDE) Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL) Poliitiline distsipliin Erikomisjonid Ministrite varasem töökogemus parlamendis · Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (J. Rahumägi, Reform) · Korruptsioonivastase seaduse Seadusloome Riigikogus Seaduse algatamine kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi, Riigikogu juhatus
moodustamise põhimõtet ja ülesandeid, tooge näiteid) Riigikogu juhatus: rigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd juhtiv organ.(Esimess, I aseesimees, II aseesimees) Fraktsioonid:erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna kuuluda vähemalt viis Riigikogu liiget. Komisjonid:Alatised komisjonid(valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks) Erikomisjonid(moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks- uurimiskomisjon või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks-probleemkomisjon) 5. Millised on parlamendi peamised ülesanded (nimetada ja selgitada, näited)? Parlamendi ülesanded: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine - Parlament peab oma töös pidama silmas, et esindab erinevaid huvisid ja viib neid tasakaalstatult sisse ka seadustes. - Erinevate huvide tasakaalustamist,
Prantsusmaal, Itaalias, Norras ja Poolas. 21. Milline on parlamendi formaalõiguslik struktuur ja milline poliitiline struktruur ehk mida teevad komisjonid ja fraktsioonid? ( vana õpik lk 101-104) 1) Formaalõiguslik struktuur: Juhatus (esimees ja aseesimehed) Komisjonid 2) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid Koalitsioon ja opositsioon Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud. Fraktsioon on saadikurühm – ühe erakonna parlamendiesindus. Ühte erakonda kuuluvad parlamendisaadikud arutavad läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel. 22
Fraktsioonid erakondade saadikurühmad parlamendis. Riigikogu komisjon tegeleb kindla valitsemisalaga seotud seaduseelnõude ettevalmistamisega. · Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus. · Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. · Komisjonid jagunevad. 1)alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusd, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon 2)erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, riigieelarve kontrolli erikomisjon, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon. Jagunevad veel riigikogu liikmed parlamendirühmadeks. Parlamendi rühmi luuakse et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Delegatsioonid on parlamendi liikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks
Riigikogu komisjonid on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid Alatised - Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Nt: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; Erikomisjon Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; - Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. - Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord. - Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib Riigikogu panna mõnele alatisele komisjonile
• Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust • Väliskomisjon: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud • Õiguskomisjon: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud Erikomisjonid • Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS § 19 lg 1) • Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2) • Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon - Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi
Tarand) (Sub: Kallas) TRAN Transport and Tourism REGI Regional Development (Sub: Kelam, Paet) AGRI Agriculture and Rural Development PECH Fisheries CULT Culture and Education (Toom) JURI Legal Affairs LIBE Civil Liberties, Justice and Home Affairs AFCO Constitutional Affairs (Lauristin) FEMM Women's Rights and Gender Equality PETI Petitions (Toom) Lisaks: Erikomisjonid ja uurimiskomisjonid Europarlamendi pädevused: Sisuliselt üks koda parlamendist (Alumine koda). Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus (Resolutsioonid, pressi mõjutamine, välisabi tuleb parlamendist). Reaalsed õigused: peamiselt kinnitada või ümber lükata, konsulteerida, õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil. Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu valitsus. Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi. Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid
vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega. e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.
sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega. e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.
Riigikogus võib olla ka fraktsioonidesse mittekuuluvaid saadikuid. Koalitsiooniks ehk võimuliiduks nim erakondade fraktsioone, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositioon ehk poliitiline vastasrind on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. KOMISJONID Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) võ olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon). PARLAMENDIRÜHMI luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtumist teiste riikide parlamentidega Parlamendirühmade tegevuse eesmärk on aidata kaasa Eesti Vabariigi välispoliitika elluviimisele. DELEGATSIOONID on parlamendiliikmete lähetatud esindused mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.
10. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. ALATISED KOMISJONID - tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. KONTROLLIB VALDKONNA 3 PIIRES TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU TEOSTAMIST. nt. keskkonna, kultuuri maaelu majanduse, välis, õiguse, riigikaitse komisjonid ERIKOMISJONID - tegelevad spetsiifiliste ülesannetega UURIMISKOMISJONID - tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine PROBLEEMKOMISJONID poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 11. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides,
Valimiskomisjonide teenindamine+ rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 8. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. Alatised komisjonid: tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. Kontrollib valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist. Nt. keskkonna, kultuuri maaelu majandus-, välis-, õigus-, riigikaitse komisjonid. Erikomisjonid- tegelevad spetsiifiliste ülesannetega. Uurimiskomisjonid: tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine. Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid?
Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega. e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused
Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega. e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste
Aseesimeeste puhul seda ei rakendata · Spiikrite ülesanded: Panevad paika istungite päevakorrad. Päevakorra kinnitamiseks peavad kõik 3 juhatuse liiget olema ühel meelel. Esimehel on ka nö asepresidendi roll (pole kordagi juhtunud, et riigikogu esimees peab täitma presidendi rolli, sest ametlikult pole Eesti president kordagi puhkusel olnud, et keegi teda asendama oleks pidanud) Komisjonid · 11 alalist komisjoni ja erikomisjonid · Kuni 2007. aastani oli heaks tavaks anda 2 komisjoni juhtimist opositsioonile. Pärast 2007 aasta valimisi pole seda tehtud. Praegu on opositsioonile antud 1 komisjoni juhtimine (vahepeal polnud ühtegi) maaelukomisjon · Lisaks on riigikogus ka ühendused (30 tk), mis täidavad nö siluvat rolli RK siseselt Loeng VII ja VIII: Riigikogu II blokk Tegutsemine · Tavapäraseks riigikogu töövormiks on istungjärgud. Istungjärke on kahte liiki:
Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. Riigikogu struktuur: 1). Riigikogu juhatus (Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. Riigikogu juhatus on 3-liikmeline: Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees ning Riigikogu II aseesimees).; 2). Riigikogu komisjonid: a). Alatised komisjonid nt kultuurikomisjon; b). Erikomisjonid nt - Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid praegu ei ole ühtegi; d). Probleemkomisjonid esitab tegevuse lõppemisel Riigikogule aruande oma tegevusest; 3). Riigikogu fraktsioonid võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund:
Laieneb tegudele, mis on toime pandud väljaspool parlamenti. Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni lõppemiseni. Immuniteet laiemas mõttes §§62 ja 76. Riigikogu struktuur Riigikogu- täiskogu. Allorganid- riigikogu esimees ja aseesimehed §69, juhatus, komisjon §71 lg1 3. organi osad- riigikogu liige, fraktsioon §71 lg2, 3. Riigikogu komisjonid: Püsivad jagunevad alatised 11 (keskkonna- kultuurikomisjon jt), erikomisjonid 3 (korruptsioonivastane jt); ajutised on uurimiskomisjon (konkreetsed juhtumid), probleemkomisjon (suuremad ühiskondlikud probleemid, nt sooline võrdõiguslikkus ja HIV). Alatistesse komisjonidesse ja eri-, uurimis-, probleemkomisjoni kuuluvad 98 riigikogu liiget. PS §§67, 68 istungjärgud. 3 töönädalat moodustavad töötsükli, sellele järgneb istungivaba nädal. Tööpõhimõtted Täiskogu reservatsioon- riigikogu saab PS-e pädevusküsimusi ainult täiskoguga lahendada.
Riigikogu esimees omab volitust kutsuda kokku riigikogu erakorraline istungjärk, ta asendab ka vabariigi presidenti. Riigikogu komisjonid moodustatakse tööjaotuse sisseviimiseks ning täiskogu koormuse vähendamiseks. Komisjonis tehakse tihti ära riigikogu sisemine töö. On alatised(moodustatakse tööks eelnõudega: nt: EU asjade komisjon,põhiseaduskomisjon,rahanduskomisjon) ja erikomisjonid.(avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks ehk uurimiskomisjonid; mingi üksikküsimuse läbitöötamiseks ehk probleemikomisjonid ; täitmaks seadusest või välislepingust tulenevat alalist funktsiooni, mida ei soovitata anda alalistele komisjonidele: nt: korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon). Riigikogu fraktsioonid pole riigikogu organid, vaid riigikogu liikmete ühendused nign ei täida mingit ametlikku riigikogu funktsioone. Fraktsioon on ühe poliitilise vaate ühendus
Kritiseerib o Riigikogus on 11 alalist komisjoni, nt valitsuse ettepanekuid, ideid, keskkonna, kultuuri,sotsiaal,... muudatusi. Esitab teistsuguseid o Riigikogus on 3 erikomisjoni : lahendusi, alternatiivseid julgeoleku asutuste, järelvalve, ettepanekuid, seaduseelnõusid. korruptsioonivastase seaduse, 3) Koalitsioon - Erakondade rühmitus riigieelarvekontrolli erikomisjonid. parlamendis, kes on seotud valitsuse tegemisega ja kuulub sinna. Toetab valitsuse ideid ja ettepanekuid. Parlamendi kontroll valitsuse üle Otsene Kaudne o Parlamendi umbusaldusväärsus o Parlamendi juhtpoliitikud mõjutavad valitsuse vastu
sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3) organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade Erikomisjonid: - julgeolukuasutuste järelevalve, korruptsioonivastane, riigieelarve kontroll, Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks, Riigikogu probleemkomisjoni riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks Uurimiskomisjon Probleemkomisjon KOMISJON AJUTISED PÜSIVAD KOMISJONID KOMISJONID SEADUSLOO KONTROLL
(Järgmised valimised 2019), märtsi esimene pühapäev. Vabariigi valitsus valitakse samuti 4. aastaks Riigikogu juhatus valitakse üheks aastaks. Riigikogu juhatuse esimees on 2. inimene tähtsuselt pärast VP. Riigikogu liikme puutumatus võib ise lahkuda või tema suhtes on süüdimõistev kohtuotsus. Riigikogu põhitöö käib komisjonides, (liige peab olema vähemalt ühes komisjonis) o Alatised komisjonid - 11tk o Ajutised ja erikomisjonid konkreetsete ülesannete täitmiseks Vabariigi Valitsus ministrid ja peaminister, mitte üle 15 liikme (2016 on 15 liiget) Valitsuse liikmed annavad riigikogule aru. Vabariigi Valitsus on ametis 4 aastat. Vabariigi President esitab peaministri kandidaadi Riigikogule - kiidab heaks või mitte antakse volitus valitsuse moodustamiseks Vabariigi valitsus annab ametivande Riigikogu ees, peaminister allkirjastab.
igapäevatöös on päris suur. Eelnõud arutatakse ennem komisjonides läbi ja alles siis saalis hääletatakse, parlament ise koostab oma tööplaani ja saaliski istutakse töötavale parlamendile iseloomulikult foorumikujuliselt. Mida kujutavad endast parlamendi komisjonid - - liigid: 1) alalised (Eestis 10 - keskkonna, kultuuri, maaelu, majanduse, põhiseaduse, rahanduse, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus, EL) 2) ajutised või erikomisjonid (nt. Estonia hukku uuriv) 3) valitsuse tegevust kontrollivad 4) ühendkomisjonid (kui kahekojalised parlamendid, nt USA) - töö komisjonides: valmistab eelnõusid ette täiskogul arutamiseks; komisjonidel on esimees ja aseesimehed, liikmete arv 10- 30; kui parlament ise algatab eelnõu, siis töötavad välja komisjonid; komisjonid on kui sisuliste arutelude kohad, kus parteiline profiidilõikamine jääb kõrvale - Nt. USA - üsna tugevad, toetatud veel 3500 spetsialisti ja ametnikuga
eelnõusid ette nende arutamiseks täiskogus, kuid mis peale selle kontrollivad täitevvõimu teostamist (küsitlevad ministreid ja teisi täitevvõimu ametiisikuid); ii. komisjone, mille põhifunktsioon on kontrollida täitevvõimu teostamist ja teha täitevvõimu organitega koostööd Euroopa Liidu poliitika (Euroopa Liidu asjade komisjon) või välispoliitika (väliskomisjon) ajamisel. b. Erikomisjonid, mis täidavad spetsiifilisi, seadusest tulenevaid, valdavalt kontrolliga seotud ülesandeid. i. julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkust; ii. korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon täidab korruptsioonivastasest seadusest, erakonnaseadusest ja valimisseadustest tulenevaid ülesandeid, näiteks kogub, hoiab ja
Juhatuse volitused kestavad ühe aasta ning selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Alalised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolu uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon). Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamenditühmade tegevuse eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele. Delegatsioonid on parlamendiliikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.
•Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö-ja puhkeaega ning ravikindlustust •Väliskomisjon: välissuhtlusegaseotud küsimused ja eelnõud •Õiguskomisjon: tsiviil-ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud 3.11 Erikomisjonid •Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või Välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS §19 lg 1) •Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2) •Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon-Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi
komisjonid töötavad pidevalt: nad vaatavad läbi mitmesuguseid valdkondades esitatud eelnõusid ning otsustavad ühtlasi, kas esitada eelnõu suurele kogule menetlemiseks või mitte. Iga alakomisjon tegeleb mingi kindla poliitika valdkonnaga, mis kuulub laiema komisjoni pädevusse. Nii esindajatekojas kui ka senatis suureneb pidevalt alaliste komisjonide tähtsus. Kongressis on ka neli alalist ühiskomisjoni, millesse kuulub võrdne arv Senati ja Esindajatekoja liikmeid. Lisaks on veel erikomisjonid. Erikomisjonid on ajutised komisjonid, mida Esindajatekoda või Senat moodustab mingi kindla probleemi analüüsimiseks. Peale kolme eelmise on veel ajutised konverentsikomisjonid. Ajutised konverentsikomisjonid on loodud, et kooskõlastada Esindajatekojas ja Senatis vastuvõetud eelnõude versioone. Konverentsikomisjone moodustatakse mõlema koja liikmetest, sest presidendile võib saata ainult mõlemas kojas kinnitatud seaduse. Seega on
annaabi.ee 
