Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri Avatud nimekiri on ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. Suletud nimekiri on kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber. 7. riigikogu ülesanded, kuidas toimuvad valimised, kandidaadi tagasikutsumine
mitmekandidaadilistes valimisringkondades, kes on üles seatud erakondade valimisnimekirjades ning kohad jagunevad erakondade vahel vastavalt neile antud häältega. Nii nagu on majoritaarses valimissüsteemis oma plusse ja miinuseid, nii on seda ka proportsionaalses. Suurimaks miinuseks pean ma valimissüsteemi keerukust. Tavaline inimene, kes poliitikast suuremat ei tea, ei saa aru, miks näiteks enim hääli saanud kandidaat ei pääse kohale, sest hääl läheb erakonnale ja kohale pääseb erakonna nimekirja alusel. Inimesed valivad küll kandidaati, aga häälte ülekandmisega jagunevad hääled siiski erakonnas teisiti. Seega võivad paljud kandidaadid olla vaid häältepüüdjateks erakonnale ning see teeb tegelikult lõpliku valiku. Selline olukord võib olla ka põhjuseks, miks valimas käimine ei ole nii populaarne, kui võiks. Samas on meie valimissüsteemi plussiks see, et ringkonnast edasipääsevate kandidaatide arv
esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest ning konkreetse kandidaadi kohast erakonna valimisnimekirjas. Soodsatel asjaoludel võib valituks osutuda ka väga vähe hääli saanud kanditaat, näiteks juhul kui tema erakonnale antakse hääli suhteliselt palju, ning ta on oma erakonna nimekirja eesotsas. Kaudselt tähendab see, et Riigikogu liikme mandaat ei ole seotud kindla piirkonnaga ning valijate ja valitute vahel puudub personaalne side. Keerulise valimisüsteemi tõttu väheneb ka valimisaktiivsus.
Hääli ei lähe kaotsi nii palju kui Keerukus majoritaalsel – valijate tegelik tahe kajastub paremini Väiksematel parteidel on suurem Parlamenti võib pääseda suur arv võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond
1) Majoritaarne ehk enamus valimiste süsteem 2) Proportsionaalne ehk võrdeliste valimiste süsteem Majoritaarne süsteem Riik on jaotatud ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. (Mandaat koht esinduskogus) Vastavas ringkonnas saab võita ainult üks kanditaat. See kes on kogunud teistest rohkem hääli. Teiste kanditaatide poolt antud hääled lähevad lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi juures/tingimustel domineerivad kaks-kolm suurt erakonda. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse enamuse, mille abil nad saavad moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse. Proportsionaalne süsteem Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Nt Eestis moodustatakse riigikogu valimisteks 12 ringkonda, milles vastavalt valijate arvule jaotatakse 4-12 mandaati. Mandaate kogutakse vastavalt saadud häälte arvule. Proportsionaalne jaguneb kaheks: 1)nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava häälte meetod Nimekirja valimised jagunevad :
tihtipeale arusaamatuks, kuidas see süsteem toimib ja mis valijate häältest tegelikult saab. Samuti loob selline valimissüsteem eelduseks koalitsioonivalitsuse tekke, mille eluiga on reeglina lühem kui üheparteilise valitsuse oma. Veel on nõrkuseks saadiku vastutus oma piirkonna ees, sest see tihtipeale hajub. Proportsionaalne valimissüsteem soosib erakondasid, mitte aga üksikkandidaate. Samuti toimub n-ö topelthääletamine, sest üks hääl läheb kandidaadile ja teine sellele erakonnale, kus ta kandideerib. Esmatähtis on just erakond, kus kandideeritakse, teisejärguline on kandidaat ise ning hääli jagatakse kolmes astmes: isikumandaat, ringkonnamandaat ja kompensatsiooni-mandaat. Hübriidse valimissüsteemi põhimõte on see, et pool parlamendikohtadest valitakse proport- sionaalse valimissüsteemi alusel ja teine pool majoritaarse valimissüsteemisüsteemi alusel. Seega on valijal 2 häält, millest üks läheb antud ringkonna kandidaadile ja teine suletud
1) Et erakondadel oleks võimalus omi põhimõtteid, eesmärke ja lubadusi reklaamida. 2) Et kõikidel erakondadel oleksid võrdsed võimalused. 10. Miks ei rahastata erakondi riigi poolt võrdsustavalt? Kuna Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga, siis nii tagatakse see, et rahvalt enim hääli saanud erakond saaks parimad võimalused oma poliitika rakendamiseks. Teisisõnu tagatakse suurem võimalus just sellele erakonnale, kes rahvale enim meelepärasem on, et see erakond saaks oma lubadused rahva heaks täide viia. 11. Miks on riigil vaja kontrollida erakondade rahastamist ja raha kasutamist nende poolt? Raha kasutamist tuleb kontrollida, et erakond ei oleks lihtsalt niiöelda lihtsa raha teenimise võimalus. Tuleb tagada, et erakodade saadav raha läheks õigesse kohta ehk nende poliitika rakendamiseks. Teiseks tuleb olla kindel, et erakondade saadav raha ei oleks teenitud ebaausal
suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas. ( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel VALITSEMISSÜSTEEMID: majoritaarne, proportsionaalne, segasüsteem kahest eelnevast Avalik huvi- olulised on ühishüvised ehk hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Teovõimetus- Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu
sukeldumaks vastutusrikkasse eluperioodi. Paljud kannavad moetuid riideid, kuhu peale on suurelt kirjutatud tuntud brändi nimi, selleks, et näidata, et nad on suutelised ostma kallite firmade riideid. Täiskasvanud inimene sellele ei mõtle, vaid riietub nõnda mis jätab soliidse mulje, pööramata tähelepanu hinnale. Noor, kes ei loe ajalehti ega hoia muud moodi ennast kursis riigis toimuvaga ei saa õigeid valikuid langetada. Pole võimalik anda oma häält erakonnale õiglaselt kui tuginetakse sugulaste arvamuste või eelarvamustel. Täiskasvanule on omane omada enda vaatenurki ja otsustada nõnda, et see on kasulik endale kui ka teistele inimestele. Lapsest saab täiskasvanu kui ta on iseseisev, teadlik oma piirangutest, omab enda arvamust teistest sõltumatult ja oskab vajadusel abi küsida ning tunda õigustatud süütunnet. Kahjuks enamus tänapäeva 18-aastaseid ei suuda käituda enda eale omaselt.
kuidas asi talle tundub. Ajakirjandus saab olla tasakaalus, kui see on erapooletu, tõele vastav ja ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. Eesti ajakirjandust võib üldiselt pidada tasakaalustatuks, kuigi võrreldes Lääne-Euroopaga, on areneda meil veel palju. Samas 18 aastaga ei saagi midagi üleloomulikku tahta, kuna vabaajakirjanduse traditsioonid on lihtsalt napid. Näiteks poliitika valdkonnas olen tihti meie ajakirjanduses täehele pannud, kuidas mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, teisi aga kujutatakse enamasti negatiivselt või vähemalt üldjoontes üritatakse sellist muljet jätta. Sama on tihtilugu ka inimeste puhul. Paljude artiklite puhul olen tähele pannud, et juba liidist alates üritatakse lugejale vaid ühepoolselt mõista anda, kuidas artiklist aru saada tuleks. Lugejal ei jäägi lõpuks muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, kuna väljatoodud argumendid toetavad vaid
Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele: Peakapsa partei sai 45000 (häält) : 15000 (lihtkvoot) = 3 mandaadi kohta. Rooskapsa partei sai 30000
parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul, rassil Kuidas saab kandideerida? Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud Eesti kodanikud,kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks vähemalt 21aastased.
reklaami. Ime, et jätkub aeg veel spordisündmuste kajastamiseks või rääkimiseks, mis toimub majanduses või maailmas. Tarmu Tammerk ütles kunagi: Valimised on ajakirjaniku jaoks nagu olümpiamängud sportlastele." Valijatest rääkides, õnneks on meie rahvas hakanud ka valimiste sisust aru saama, kuid siiski liiga tihti leidub neid, kes arvavadki, et antud hääl läheb rahvasaadikule, kelle poolt ta hääletas, mitte aga erakonnale, kuigi see nii aga on. Kahju kuulda kui tänaval näiteks 2 vanemat daami vestlevad omavahel, et mida mingi poliitik seal erakonnas kandideerib kui ise on öelnud et Riigikokku ei lähe. Kohati ongi need riigikoguvalimised üks tore absurdikomöödia teisalt aga lihtrahva lollitamine, et saada võimule, hakata poliitikat tegema ja käske jagama. Siinkohal saab tuua ka demokraatia üldistatud
Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik? Kui palju on praeguses Eesti ja ka maailmapoliitkas ausust? Kas me võime poliitikute juttu uskuda? Üks väga tähtis osa poliitikas on valimislubadustel. Tänu neile valib inimene talle parimaid elutingimusi lubava erakonna. Valimislubadused võivad aga ka olla ainult vale, sest poliitikud, kes soovivad oma erakonnale võitu ning Riigikokku saamist. Mina usun, et neid poliitikuid, kes peamiselt raha pärast Riigikokku tahavad, on päris suur hulk. Kes siis ei tahaks kõrget palka ja head elu. Kuid kindlasti on ka selliseid, kel südamesoov parandada rahva elutingimusi ja seista oma valijate huvide eest. Need ongi ausa poliitiku tunnused. Kui aga lubadusi ei täideta, siis võib erakond kindel olla, et neid järgmistel valimistel ei valita. Seega langeb poliitikutele ja erakondadele suur vastutus
· ajalehe- ja ajakirjareklaamile 3 miljonit krooni · raadioreklaamile ligi miljon krooni · muudeks reklaamikuludeks (valdavalt tööjõukuludeks ja reklaamkingitusteks 8 miljonit krooni · suhtekorralduseks ligi pool miljonit krooni · avalikeks üritusteks 2,5 miljonit krooni · postikuludeks 2,5 miljonit krooni Kandidaadid kulutasid lisaks ligi kaks miljonit krooni. Erakonna liikmemaksudest, annetustest ja riigieelarve eraldistest laekus erakonnale 2007. aasta esimeses kvartalis 29,9 miljonit krooni. Suurimad annetajad olid Urmas Sõõrumaa (2 miljonit krooni) ja Arti Arakas (1,6 miljonit krooni). Erakond jäi võlgu 2,5 miljonit krooni. Valimistulemused Reformierakond sai 153 044 häält ning 31 kohta Riigikogus. See oli erakonna ajaloo parim valimistulemus. Andrus Ansip sai võimaluse moodustada uue valitsuse.
vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast.
Ühiskond 1) Nimeta ja iseloomusta peamisi valimissüsteeme! Miks neid peetakse heaks/halvaks? V: Majoritaalne valimissüsteem - kogu võim on ühe partei käes, valitav isik peab saama absoluutse või suhtelise häälteenamuse ning sõjaväelastele kehtib valimiskeeld./ kõige rohkem hääli saanu võidab; kanditaat ei pruugi esindada kõigi valijate huve Propotsionaalne valimissüsteem - hääled antakse erakonnale, kes omakorda jagab liikmeid mandaatideks ning võimule saavad ainult nimekirjas eespool olevad inimesed./ orienteeritud erakondadel, hääled jagunevad proportsionaalselt, saavad nii palju kohti kui suur on nende toetus(näiteks kui saavad 30% häältest siis saavad ka 30% kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4
Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta demokraatlikult ning rahvale arusaadavalt. Riigikogu valimistes annab rahvas hääle individuaalselt eraisikule kuid arvestatakse erakonnale laekunud hääli ning riigikogusse pääsetakse erakonna valimisnimekirja alusel, mis paljudel juhtudel tähendab rahva poolt palju hääli pälvinud kandidaatide väljajäämist ning ehk vaid paari toetajaga kandidaatide riigikokku pääsemist. Sellise süsteemi alusel läheb palju hääli kaotsi ning lihtrahvale arusaamatuks jääv on see, miks ei pääse riigis nende eest otsuseid tegema inimesed, keda nad seda tegemas näha tahaksid
häältesaagile ümber. Ringkonnamandaadi puhul saab mandaadi tingimusel, et kandidaat nimekirjas korjab vähemalt 10% kvoodi jagu hääli. Kui niimoodi peaks juhtuma mitu võrdse häältehulga kandidaati, siis on eespool kandidaat, kes on üleriiklikus nimekirjas eespool. Kompentsatsioonimandaat: Kompensatsioonimandaatide jaotamisel kehtib 5% künnis. Järgnevalt arvutatakse välja igale kandidaadile võrdlusarvud kasutades modifitseeritud D'Hondti meetodit. võrdlusarv = üleriigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / (kandidaadi positioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9). Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. Võrdlusarvud reastatakse suuremast alustades. Kohtade jaotusel jäetakse vahele need kandidaadid, kes said ringkonnas sisse. Kandidaat peab korjama ringkonnas vähemalt 5% kvoodist ringkonnas, kus ta kandideeris.
Riigivõimu tasandid Opositsioon – koosneb ühest või enamast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad ennast valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. Koalitsioon – erakondade ajutime liit. Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade
teemas käsitlust leiavad, ei saa võrselt sõna. Ajakirjandus saab tasakaalus olla vaid siis kui see on erapooletu, tõele vastav ning ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. See tähendab aga seda, et asjaga seotud osapooled võiksid võrdselt meedias oma arvamust avaldada ning lugejad ise saaksid nautraalselt otsustada. Eriti palju olen seda täheldanud just poliitika valdkonnas, kus mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, vastaseid kujutatakse aga hoopis negatiivselt. Seega ei jäägi lugejal muud üle, kui nõustuda autori seisukohtadega, sest väljatoodud argumendid toetavad, vaid üht osapoolt ning tihtilugu lugejal võib puududa teise osapoole osas vajalik informatsioon. Olenemata nendest kõikidest kõneainet tekitavatest asjaoludest pean ma meie ajakirjandust siiski pädevaks oma töös. Avaldatakse glamuurse ja seltskondliku kõrval ka
See on erakond kelle jutt on tuhat korda ilusam, kui nende teod. Oleks neil vaid tegusid ka nii palju kui neil juttu on. Küll lubatakse selle eest rohkem raha ja seda maksu vähendatakse, aga kust otsast. Kui nad nii võimekad poliitikud on, miks siis paljud inimesed vaevlevad hetkel tööta ja rahahädade käes. Kas nüüd ei ole siis õige aeg oma geniaalsete ideedega välja tulla ja kord natukenegi majja luua. Siis kui nende lubadusi ja tegutsemist vaja on pole neid ja kui vaja enda erakonnale populaarsust koguda, on neid iga nurga peal. Ma arvan, et kui sellest erakonnast ja tema "kuulsusest" rääkida, siis ei saa mainimata jätta K-Kohukest. Ei ole ju võimalik leida inimest, kes arvaks, et see tõsimeeli ei olnud antud erakonna konkreetne reklaam. Mina kui väga kergesti reklaamiohvriks langev inimene, ei ole lausa siiamaani seda kohukest proovinud ja absoluutselt ei ole midagi kahetseda. Ei anna ju
Kuna inimestel on eri arvamused, siis jagunevad hääled parteide vahel, kes peaksid neid arvamusi toetama. Enne valimisi virvendavad meie ees uhked reklaamid lubadustega, mis ülistavad üht või teist erakonda. Kahjuks ei pruugi kõik lubadused reaalselt täidetavad ja mõistlikud olla. Nagu on öelnud Otto von Bismarck, saksa keisririigi kantsler: "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi." Hääletamas käies, andes oma poolehoiu mingile erakonnale, müüksime justkui oma hinge kõrgeimale pakkujale (parimale lubajale). Peale seda pole meil enam midagi teha. Jääb loota vaid, et läheb hästi ja meie riiki valitsetakse hästi. Kodanikel pole muud teha, kui ise riigikogusse kandideerida (ja sellega ohjad enda kätesse võtta) või jätkata netikommentaaride kirjutamisega, mis tegelikuses ei muuda eriti midagi (ehk teha palju kisa ja saada sellest vähe villa).
Ta riietub nõnda nagu temale kõige mugavam on ja mis jätab temast soliidse mulje, pööramata suuremad tähelepanu hinnale. Poliitika puudutab meid kõiki ja seaduse ees kohustatud peavad käima valimas. Kuid inimene, kes on saanud valimisõiguse, puudub terviklik ülevaade valitsuse tegevusest ning erakondade kavatsustest. Noor kes ei loe ajalehti ega hoia muud moodi ennast kursis riigis toimuvaga, ei saagi õigeid valikuid langetada. Pole võimalik anda oma häält erakonnale vaid eelarvamuste või sugulaste arvamuste põhjal. Tuleb omada ise enda vaatenurki ja otsustada nõnda, et see oleks kasulik nii sulle, kui ka kogu rahvale.
Suurbritannias, USA-s, Austraalias. Ühemandaadilised valimisringkonnad. Vastavas ringkonnas saab valimised võita ehk saadikukoha omandada ainult üks konkureerivatest kandidaatidest see, kes saab teistest rohkem hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus 2-3 suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib sarnaste eesmärkidega erakondi ühinema. Tavaliselt tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Proportsionaalne valimissüsteem rakendatakse mitmepartei süsteemiga riikides, näiteks Eestis. Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kusjuures kehtib ka valimiskünnis. Rakendatakse avatud (rohkem hääli kogunud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole ning seega on suurem
seaduse § 51 põhiõigust, mis on sätestatud põhiseaduse § 45. Keelu eesmärgiks on vähendada poliitilise reklaami mõju valijatele valimisteperioodil. Riigikogu on lootnud, et antud normiga on valimised ausamad. Eeldati, et erakonnad, mis kulutavad rohkem raha reklaami peale valimiste eel, pälvivad ka suurema eelise valijate häälte saamises. Kodanikul on värskelt meeles just see partei, kelle reklaame on ta lähiajal kõige rohkem näinud. Vaieldav on, kas valija just sellele erakonnale ka hääle annab, kuid oht on sellegipoolest olemas, et otsus võib tulla lähtuvalt hiljuti nähtud reklaamist. Erakondi peab valimistel kohtlema võrdväärsetena. Seega on lubamatu, kui ühel parteil on raha tõttu eelis teise ees eeldades, et rohkem reklaami investeerinud erakonnal on suurem võimalus hääli saada. Iseenesest eesmärk on vägagi põhjendatud, sest ideeliselt aitaks see tagada valimiste ausamad ning vähem mõjutatud tulemused
meelepärane on. Kui samas valdkonnas tegutseb aga mitu tootjat, siis peavad osapooled arvestama sellega, mis hinnaga müüavad sarnast toodet teised osapooled ning selle järgi oma tootele hinna määrama. Minujaoks tähendab see odavamaid hindasid ning see omakorda tähendab rohkem vaba raha. Mööda ei saa vaadata ka konkurentsist poliitikas. Poliitilise konkurentsi eesmärgiks on või peaks olema ühiskonnaliikmete maksimaalse heaolu tagamine. Minu hääl valimistel läheb just sellele erakonnale, kes minu jaoks antud hetkel kõige sümpaatsem on ning keda ma antud hetkel kõige rohkem usaldan. Sümpaatiat ja usaldust tahavad rahva seas saavutada kõik erakonnad ning seega tuleb erakondadel omavahel konkureerida. Poliitiliste parteide konkurents väljendub tänapäeval kahjuks enamasti teiste erakondade laimamisel ning sellega enda maine tõstmisel. Vähem on märgata tõsist konkurentsi, kus mõlemad osapooled üritavad
siiski on olemas ka mitmeid probleeme, mis rahvale muret teevad. Ühtedeks suurimateks probleemideks on poliitika ja majandus. Nimelt on päevakohaseks teemaks erakondade omavahelised ja sisesed suhted. Kohtu alla on sattunud mitmed poliitikud nii maksupettuste, altkäemaksu ja ka riigi reetmise ehk salastatud info lekitamise pärast. Tuntumaks skandaaliks on osutunud Reformierakonna rahastamisskandaal, kus poliitikud tegid salapäraselt suurte summade kaupa erakonnale annetusi. Eelnevalt nimetatud juhtumi pärast on Eesti rahvas küllaltki umbusklik ning ebakindel oma valikus varsti toimuval kohalikel valimistel. Veel tekitab probleeme ka majanduse aeglane kasv, mis panevad suure löögi inimeste rahakotile ja ka kaupade hindadele. Kuigi on peale euro tulekut toimunud palgatõus tõusid sellega koos ka hinnad. Selline kehv rahaline seis toob paljudele Eesti perele vaesuse majja.
koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium
või üksikisikute omavaheliste kokkulepete tulemusel tehtud otsustest ja seejärel nende täideviimisest, ent pigem olen seisukohal, et tavalisel tädi Maalil või onu Peedul ei ole sõnaõigust juba valla tasandil, sest ka siin on erakondlik poliitika esikohal. Iseasi kui seesama Maali või Peedu ühinevad ja suudavad veel mõttekaaslasi leida, et siis eneste ehk rahva võimu läbi valitud esindajate teostada. Aga reeglina seistakse nende soovide eest vaid siis kui see mõnele erakonnale mingis mõttes kasuks võib tulla või kui ühinenud isikute grupp on mõjukalt suur. Sarnane olukord on minu arust ka riigi tasandil, ainult et siin pole üksikisikut üldse nagu olemas ja minu pereliikmete arust pole isegi rahvast mitte, sest nad mul kodus aeg-ajalt ikka imestavad, et kes selle Eesti riigi küll moodustavad- rahvast, kes oma esindajad riiki valitsema on kutsunud, küll millekski ei peeta. Võimalik. Aga see pole enam päris minu "teema". Minu teadmised ja
Aasta 2006 algul (03.01.2006 kirjutati alla ühinemisleppele) plaaniti rahvuslike erakondade ühendamist, nendeks olid Demokraadid - Eesti Demokraatlik Parti (EDP), Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ühinemine aga ebaõnnestus, seda eelkõige Põllumeeste Kogu loobumise tõttu. 18. Märts 2006 otsustab EDP oma kongressil ühineda Isamaaliiduga. Ühinemine Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) aga ei õnnestu. 11.02.2008 teeb Harju maakohtu registriosakond erakonnale sundlõpetamise hoiatuse, kuna erakonna esitatud nimekirjas oli vajaliku tuhande asemel vaid 920 liiget. Aega oma liikmete arvu seadusega vastavusse viimiseks antakse kuni 15.04.2008. 2008 aasta alguses plaanitakse taas rahvuslike erakondade ühinemist, kaasategevad taas Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ka seegi ühinemine jookseb 06.05.2008 ummikusse. Iseseisvuspartei soovis uue partei
Asutajate seas olid Venekeelse Elanikkonna Esindusassamblee, Eesti Vene Demokraatlik Liikumine, Eesti-Vene Ettevõtjate Koda ja Eesti Tsernobõli Komitee. Aastal 2000 eraldus osa liikmeid, kes 18.06.2000 moodustasid Vene Balti Erakonna Eestis. Aastal 2004 pidi toimuma ka ühinemine Vene Erakonnaga Eestis, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei aga loobus, kuna Vene Erakond Eestis polnud nõus loobuma oma nimest. 27.03.2006 registreeriti nime muutus Konstitustsioonierakonnaks. Oktoobris 2007 tegi erakonnale ühinemisettepaneku Eesti Vasakerakond, samas peeti läbirääkimisi Vene Erakonnaga Eestis. 01.11.2007 kiitis erakonna volikogu põhimõtteliselt heaks ühinemist Vene Erakonnaga Eestis, ent otsustamine lükati kongressile. 08.12.2007 pidi toimuma Konstitutsioonierakonna ja Vene Erakonna Eestis ühinemine. Eelnevalt oli kõik ühinemisdokumendid heaks kiitnud Vene Erakond Eestis, Konstitustioonierakond aga lükkas otsustamise detsembris toimuvale kongressile. 01.12.2007 kiitis erakonna
Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga olema umbes sama arv hääli. · Igal valijal on üks hääl. Igal valijal peab olema võrdne arv hääli. · Hääletamine on salajane. Keegi ei tohi su valimist mõjutada. Salajasuse põhimõtte on ohtu seadnud elektroonilised valimised ning seetõttu on lubatud kuni valimiste päevani oma häät muuta. · Valimised peavad olema otsesed. Hääl peab minema otse mingile erakonnale või kandidaadile. Ameerika presidendi valimiste puhul absoluutse hääleõiguse printsiip ei kehti. Süsteem toimib läbi valijameeste. VALIMISTE ETAPID: · Ettevalmistus: o Moodustatakse valimiskomisjonid o Moodustatakse valimisringkonnad. Gerrymandering - valimisseaduse ja- ringkondadega manipuleerimine. Näiteks Tallinna linnvolikogu suurendamine 50-lt kohalt 79-le. · Valimiskampaania:
ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla./---/ Erakond: Keskerakond Põhjendused: 1) sest keskerakond võitleb astmelise tulumaksu eest. 2) soovib sotsiaalset turumajandust ehk heaolumajandust. 9. Kas oma programmi sidumine kindla ideoloogiaga on erakonnale pigem kasuks või kahjuks? Põhjendage oma seisukohta. 2p 10. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1 p Eesti kodakondsust soovival välismaalasel, kes vastab kodakondsuse seadusega sätestatud tingimustele, on võimalik esitada Eesti kodakondsuse saamiseks taotlus ning saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Taotlus esitatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel
ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla./---/ Erakond: Keskerakond Põhjendused: 1) sest keskerakond võitleb astmelise tulumaksu eest. 2) soovib sotsiaalset turumajandust ehk heaolumajandust. 9. Kas oma programmi sidumine kindla ideoloogiaga on erakonnale pigem kasuks või kahjuks? Põhjendage oma seisukohta. 2p 10. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1 p Eesti kodakondsust soovival välismaalasel, kes vastab kodakondsuse seadusega sätestatud tingimustele, on võimalik esitada Eesti kodakondsuse saamiseks taotlus ning saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Taotlus esitatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel
Otsuste tegemine võtab suurel hulgal inimestel kaua aega, samas üks isik suudaks selle kiiremini teha.Sama olukord oli ka esimese Eesti Vabariigi päevil, kui valitsused ei püsinud ja otsuseid ei suudetud langetada. Nendel aastatel vabadussõdalaste poolt ettevalmistatud põhiseaduse muutmiskava oleks muutnud riigi presidentaalseks. Rahvas oleks saanud sellega suurema võimu, valides endale kõige soblikuma esindaja. Praegu saab inimene samuti valida, kuid hääl läheb erakonnale, kus jagatakse vastavalt kohad, kes lähevad riigikokku ning kes valitsusse.Üksikisik,kelle käes oleks võim, suudaks teha vajalikke kiireid otsuseid. Sellega kaasneks majanduskasv ja elu kvaliteet muutuks paremaks. Maailma majandus on madalseisus,nii ka Eestis. Igapäevaga pankrotistub ettevõtteid ning sellega kaasneb tööpuudus.Inimestel on vaja tööd, et toime tulla endale võetud kohustustega nagu laenude ja maksude maksmine, pere ülalpidamine-rahata ei saa seda teha
puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai seega väga intelligentne ja iseseisev naine. See kujunes ajapikku nii tema tugevuseks kui nõrkuseks. Helmer on armastav pereisa, kes on astunud poliitikasse ning on ustav oma erakonnale. See on pinnuks silmas Siiri isale, kes üritab igasugusest poliitikast võõranduda ning paneb pahaks, et Helmer ülikooli poliitika tõttu lõpetamata jättis. Isiklikes suhetes üritab Helmer vaadata kõigele läbi huumoriprisma ning raskest oluorrast naljaga võitu saada. Sisu Lehte Hainsalu ´´Kolmkõla´´ räägib ema-isa-tütre suhetest pärast abielu lahutamist iga tegelase vaatepunktist
maad elamislubadevabrikust ID-kaarte saanud vene ärimeestele, jätkab valetamist, et temal pole sellega mingit seost. Samas ka peaminister ei teinud sellega tegemist ja teeskles , et pole mingit probleemi. Reformierakonna suurim skandaal sel aastal on olnud rahastamisskandaal Silvergate. See on 2012. aasta mais puhkenud Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid variisikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha. Meikar annetas erakonna toetuseks võõrast raha. Teised erakonnad ei võtnud selle kohta sõna, kuna see puudutab ka nende erakondade rahastamist, mis on salastatud. Tänapäeva demokraatia on väga hästi korraldatud, kuid siiski sellel on omad vead ja probleemid. Igal kodanikul on oma õigused ja vabadused, millega kaasnevad kohustused. Eesti kodanikul on õigus valida oma esindaja, õigus kandideerida ja õigus oma arvamusele.
tingimuslikud kohustused, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 4.3.4. Audiitori järeldusotsus Suuremate ettevõtete majandusaasta aruanded peavad olema auditeeritud (kinnitatud audiitori poolt). Raamatupidamise aastaaruande audit on olenemata finantsnäitajatest kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale. Vastavalt audiitortegevuse seadusele on auditeerimiskohustus näitajate alusel § 91. Auditi kohustus (1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
18) Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus? V: Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustunud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Koalitsiooon on erakondade ajutine liit. 19) Mida tähendab mõiste opositsioon? V: Opositsioon (vastasseis) koosneb ühest või rohkemast erakonnast , isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile , kes omab võimu.Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene. Opositsiooni määr varieerub suuresti sõltuvalt poliitilistest oludest.süsteemides on opositsioon tavaliselt alla surutud, samas kui demokraatlikes süsteemides on tegemist tervitatava nähtusega. Mis on Eesti Vabariigi kodaniku tähtsaim kohus? Kaitsta oma riiki agressiooni korral (sõjaväekohustus)
6. hääletamine valmistel; 7. osalemine valimiskampaanias, kohtumine saadikukandidaatidega, erakonna või kandidaadi heaks töötamine; 8. osalemine erakonnasisestes aruteludes ja üritustel; 9. kontakteerumine saadiku või ametnikuga. Esindusdemokraatliku tähtsaimaks osalemise vormiks on valimised. Kui valijad pole valitsejate senise poliitikaga rahul, võivad nad loobuda hääletamast. Sagedamini tuleb aga ette, et hääl antakse hoopis mõne uuele erakonnale mida võib nimetada protestihääletuseks. USA -s kasutatakse ka väljendit ,,jalgadega hääletama", mis tähendab seda, et valijad kolivad piirkonnast, mille juhtimine neile ei meeldi ehk siis vahetavad näiteks osariiki. Osaluse vormid jagunevad rahumeelseteks ja vägivaldseteks. Rahumeelseteks osaluse vormideks on: 10. allkirja andmine avalikele kirjadele ja pöördumistele; 11. osalemine demonstratsioonidel, miitingutel või marssidel; 12. streikimine; 13
levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus
täitmist Kes juhib selle Riigikogu esimees Peaminister Riigikohtu esimees tööd Henn Põlluaas Jüri Ratas Vilu Kõve (ametinimetus+nimi) 9. Seleta mõiste ja nimeta erakonnad, mis kuuluvad praegu opositsiooni ja koalitsiooni Opositsioon- vastasseis. Valitsuses- erakond, mis vastandab end võimul olevale erakonnale. Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene. Praeguses valitsuses: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond Koalitsioon- erakonnad, mis moodustavad valitsuse Praeguses valitsuses: Keskerakond, EKRE, Isamaa 10. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimeta need ja selgita, milles need piirangud seisnevad.
ainuvõimu. Fašistliku, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku õpetuse põhisisu ja Saksamaa,Itaalia ja Nõukogude Liidu (välispoliitilised) eesmärgid Fašistid:Ideoloogia põhines Mussolini artiklil „Encyklopedia Italianas”, kuhu oli sõnastatud fašismi alused; kõrgeimaks väärtuseks oli armastus riigi vastu ehk üksikisiku huvid olid allutatud riigi huvidele; poliitiline elu oli riigis allutatud fašistlikule erakonnale ja selle juhile(Mussolinile); eesmärgiks oli poliitilise süsteemi muutmine ja täidesaatva võimu suurendamine; majandus oli allutatud riigi kontrollile; ajakirjandus ja haridus allutati riigi kontrolli alla. Agressiivne välispoliitika, mille eesmärgiks oli Vana-Rooma impeeriumi taastamine Natsid:Ideoloogia põhines Hitleri raamatul „Mein Kampf”(„Minu võitlus”); kõrgeimaks väärtuseks oli aaria rassi kultus; ovriteks pidid
nimekirjakaaslastele. See rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Valimiskünnis e % (Eestis 5%) mis erakond peab saama, et Riigikokku pääseda. See aitab vältida liigset killustatust. Riigikogu valimistel avatud ja suletud, europarlamendi ja kohalike volikogude valimisel ainult avatud nimekiri. Hübriidsed valimissüsteemid Majoritaarne + proportsionaalne = hübriidne Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal 2 häält: ühe annab isikule, teise erakonnale. Nt Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari. + erakondlikud ja piirkondlikud huvid on paremini tasakaalus Riigi ül valimiste läbiviimisel: 1. parlament võib täiendada v muuta valimisseadust ja kampaania rahastamisreegleid 2. keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri 3. valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad
reguleerimist, kuid peab samal ajal vajalikuks majanduslikku tegevust seaduste abil määratleda ning toetada konkurentsi. See rõhutab isiksuse vabadust, kuid peab seda lahutamatuks tema kohustustest. See peab vajalikuks ühiskonna vastutust oma nõrgemate liikmete käekäigu eest, kuid rõhutab vajadust seda teha eeskätt inimesele võimalusteSel taustal on loomulik, et Jaan Tõnisson sai ühendavaks nimeks 1991.aastal mitmele väiksemale Eesti erakonnale, kes Jaan Tõnissoni Instituudi luues endale edasiseks tegevuseks sellega tugeva baasi. 1992.aastal võimule tulnud "Isamaa" valitsuse radikaalsed uuendused tuginesid seega paljuski J.Tõnissoni omaaegsetele ideedele, mis moodsalt esitatuna ja läbi viiduna viisid Eesti edukamate riikide hulka Ida- ja Kesk-Euroopas. loomise kaudu ise end aidata. Kasutatud kirjandus: 1. Internet - http://www.jti.ee/et/jt/ 2
referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel. Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; Korraline valimine- teatud ajavahemiku möödudes; Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. 2.2.Valimisõigus Eestis (kohalikud omavalitsused, Riigikogu, president, Euroopa Parlament) Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane
2)parlament - otsesed valimised. 3)komisjon -nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. 4)kohus - nimetatakse vastava maa valitsuse poolt 11. Spiiker- Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja. Opositsioon- Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. B 1.Selgita, mis on põhiseaduslik valitsemine? -Demokraatlik valitsemiskord,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Miks kasutatakse kahekojalisi parlamente? -Rahva soovid on rohkem esindatud, demokraatlikum riigikord 3.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest.
ise kandidaadid nimekirjas reastanud. Valija saab hääletada terviku nimekirja poolt, mitte üksikute kandidaatide poolt. Avatud nimekirjaga on tegemist siis, kui valija saab nimekirjast ise valida endale sobiva kandidaadi. 6) Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus. Eestis on kasutusel poolsuletud erakonnanimekirjadega proportsionaalne valimissüsteem – valija annab hääle küll kindlale kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest. Eesti valimissüsteemis toimub häälte jagamine kolmes etapis: Isikumandaat – saavad kandidaadid, kes ületavad ringkonna kvoodi. Enamasti väga tuntud ja populaarsed poliitikud, kellele antud häälte arv ulatub tuhandetesse. Ringkonnamandaat – selle saamiseks peab partei ületama 5%-lise üleriigilise valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda
võimude lahusus ning jätkata kolmikliidu valitsuse koostööd, tõi see samm jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise. 2002-2003 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti erakonna juhid alla kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis pandi nii alus rahvuspiire ületavale erakonnale, mille liikmed ja toetajad peavad rahvusest olulisemaks maailmavaadet ja programmi. 2002.aasta oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai kohalike volikogude valimiste järel võimule 54 omavalitsuses,
annaabi.ee 
