Rahva hääl, jumala hääl. (0)

Rahva hääl, jumala hääl
Juta Vinni XI A klass
Juba aegade algusest on hõimude kokkukuuluvus ja karja heakskiit oluline olnud. See mis ütleb rahvas, on väga tähtis. Masside arvamus omab suurt võimu. Siiski oma jumala loob iga inimene endale ise, olgu see siis pilve peal istuv habemik, mõjuvõimas aadlik, raha või hoopis inimene, kelle mõttelaad on sarnane. Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: „Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda“.
Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest. Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum . Inimesed kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani) poomist ning kividega surnuks pildumist või mõnda muud samalaadset tegevust väga meelelahtuslikuks. Kui rahvas tahtis tsirkust , pidi ta seda saama. See võib tänasele lääneühiskonna inimesele tunduda toores ja jõhker meelelahutus , kuid tegelikult on niisugune käitumine ka praegu sagedasti äratuntav. Tihti vastatakse teiste abipalvetele iroonia ning mõnitamisega. Kõige suurem õnn on teise inimese õnnetus. Siinkohal on ilmselt paslik meelde tuletada eestlaste vanasõna „Eestlase lemmik toit on teine eestlane“. See kuidas inimesed üksteist sõnadega tapavad on sama jõhker ning julm kui gladiaatorite heitlus mõõgavõitluses.
Ma arvan, et kõige mõjuvõimsam jumal on tänapäeval meedia. Seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Ajakirjandus mõistab inimeste üle kohut ja pressi „kohtuotsus“ on tihti mõjuvõimsam, kui mistahes õigusorgan. Olgu tegemist Madonna või Edgar Savisaarega, templi süüdi või süütu lööb meedia arvamus. Nagu päris kohtus, võib vahel juhtuda, et ajakirjanduse poolt kujunadtud rahva arvamus mõistab hukka ka süütuid. Süüdlase märk jääb asjaosalisele aga terveks eluks külge. Sageli hävitatakse selle käigus inimese maine kuid on ka olukordi, kus inimesest luuakse kangelase kuvand. Näiteks popp-diiva Britney Spearsi elu sõltus viimase kahe aasta vältel täielikult meediast . See kujundas inimeste arvamust ning hoiakut otsustamaks, kas lauljanna on parajasti hea või halb tegelane, on ta narkosõltlane või vaevab teda sootuks mõni raske haigus?
Dmokraatlikes riikides vahendab rahva häält parlament. Rahvas annab valimistel oma hääle, mis peaks kostma riigi valitsemisel. Kuna inimestel on eri arvamused, siis jagunevad hääled parteide vahel, kes peaksid neid arvamusi toetama. Enne valimisi virvendavad meie ees uhked reklaamid lubadustega, mis ülistavad üht või teist erakonda. Kahjuks ei pruugi kõik lubadused reaalselt täidetavad ja mõistlikud olla. Nagu on öelnud Otto von Bismarck , saksa keisririigi kantsler: "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi." Hääletamas käies, andes oma poolehoiu mingile erakonnale, müüksime justkui oma hinge kõrgeimale pakkujale (parimale lubajale). Peale seda pole meil enam midagi teha. Jääb loota vaid, et läheb hästi ja meie riiki valitsetakse hästi. Kodanikel pole muud teha, kui ise riigikogusse kandideerida (ja sellega ohjad enda kätesse võtta) või jätkata netikommentaaride kirjutamisega, mis tegelikuses ei muuda eriti midagi (ehk teha palju kisa ja saada sellest vähe villa).
Inimene üksi ei saa üldiselt midagi muuta, kuid kaks või kolm inimest suudavad koos juba palju enam. Eelkõige tänu meediale on nüüdisajal nii kujunenud, et kambavaim ja ühtekuuluvus on kõige mõjuvõimsam jõud, mis suudab oma arvamuse maksma panna nagu tegemist oleks jumala sõnaga. Rahva hääl on jumala hääl.
2