50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadri Luik
Õppematerjali autor
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem.
tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse
Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline.
Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatale suurparteidele ningdiskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Se peaks tähendama, et paretei. Mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista,
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine
2) Erakonna organisatsioon ja rahastamine. Erakonnaorganisatsioonis võib eristada kolme kihti: Erakonna juhtkond – tegeleb sisulise juhtimisega. Erakonna juht, otsustab kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid – erakonna liikmed, kes juhtkonda ei kuulu, kuid löövad parteis aktiivselt kaasa Lihtliikmed – enamasti passiivsed, osalevad mõnel parteiüritusel ning maksavad liikmemaksu Parteid saavad raha kolmest allikast: Liikmemaksud – eestis moodustab erakondade tuludest umbes 1-2% Annetused – eestis on lubatud vaid eraisikute annetused, mujal ka äriühingute annetused. Riigieelarve – eestis saavad erakonnad umbes 80-90% oma tuludest maksumaksjalt e riigieelarvest. 3) Tähtsamad erakonnasüsteemid. Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse
Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub valimisringkonnas see kandidaat, kes kogus teistest kõige enam hääli. Kas see ,,kõige rohkem" tähendab ka valijate enamiku toetust, pole enam oluline
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid