Ehk USA keskpanganduse süsteem Asutati 1913. aastal. Koosneb 12st föderaalpangast, igaühel omad õigused omal alal. Föderaalreservi juhatus Washingtonis Föderaalreservi pangad Föderaalreservi ülesanded 1) Juhtida riigi raha pakkumist läbi rahapoliitika 1.1) eesmärgigamaksimaalne tööhõive 1.2) stabiilsed hinnad 2) Stabiilsuse säilitamine finantssüsteemis 3) Tugevdada USA postisiooni maailmamajanduses 4) Finantsteenuste pakkumine 5) Tasakaalustada pankade erahuve ja valitsuse tsentraliseeritud kohustusi Investeerimisinstitutsioonid Ise väärtpabereid ei emiteeri, kuid vahendab neid Üle 5000 firma (Goldman Sachs, Morgan Stanley ja Merrill Lynch) Mõjutavad terve maailma majandust Näiteks Lehman Brothersi pankrot, millest jäi võlgasid enam kui 600 miljardi USA dollari väärtuses. Loetakse ülemaailmse finantskriisi alguspunktiks. Kindlustusfirmad Suurim kindlustusturg on USAs Kõik kindlustuse tüübid on reguleeritud osariigi poolt 1999
Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks. Karl Marx Kapitalism – tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass – töölised ehk proletariaat on vaba õiguslikult, mitte majanduslikult Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont – toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
Hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: Legitiimsus -> Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad, seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva. Autoriteeddi, sümboolse liidri vajdus. Isa-armastuse idée. Demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishuve tagamine vs fraktsioonid. Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta. Tocqueville: enamuse türannia. 7 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideal (monarhia või aristokraatia). Filosoofid omavad tõelist teadmist, näevad asjade olemust, teised näevad varje. Kas filosoofid haaravad võimu või kunn hakkab filosoofiks.
Mõnikord eristatakse lisaks eraõigusele ja avalikule õigusele ka karistusõigust, ilmselt selletõttu, et karistusõigus on avalikult reguleeritud, aga selles on olulisel kohal eraisiku huvid2. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3. Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, ning samas võib eraõiguse norm lähtuda avalikest huvidest. Kaasajal on kahe peavaldkonna eristamiseks enam levinud nn subjektiteooria, mille kohaselt on eraõiguses õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted, avalikus õiguses on õiguse subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsioonisuhted4.
loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine liigesed. Rikkus tugevus. Karistus närvid. Nõunikud mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe jne. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab
õnnetusuudistes ning majandusuudistes. Keerukad ja vastuolulised olukorrad. Võib juhtuda, et uudisväärtused või muud uudise valimise objektiivsed kriteeriumid ning eetika lähevad vastuollu. Keerukad olukorrad, kus on raske leida eetikaprobleemidele kõiki rahuldavat lahendust. Peab hoolikalt kaaluma, milliseid fakte või mil moel avaldada. 1. Tuleb uurida,kas mingi fakti avalikkuse ette toomine teenib avalikkuse huve või fakti allika erahuve. Õigustatud on ainult avalikkuse huve teenivad paljastused. 2. Peab säilitama keerukas konfliktis tasakaalu ja objektiivsuse. Mingi osa infot jääb ikka kandma tema subjektiivseid eelistusi. Peab mõtlema, kelle huve ta ikkagi kaitsev ja kelle arvel. Oluline on nende huvide kaitsmine, kes ei saa enese eest ise seista ning maksimaalne kannatuste vältimine. 3. Kui eetika ja uudisväärtus vms objektiivsed mõjurid lähevad vastuollu, peab
kuulekus riigile, mitte valitseja isikule Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam inimeste võimete ja hariduse erinevused autoriteedi, sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon filosoofide valitsuse ideaal demokraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada filosoofid omavad tõelist teadmist ja näevad asjade olemust kaks teed 1) Filosoofid haaravad võimu 2) Valitseja hakkab filosoofiks türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest, demagoogid haaravad võimu, valitsus on vägivaldne Aristoteles
Puutumatuse min-d: riigid võivad oma seadusega laiendada; kitsendada ei tohi (määratud rahvusvahelise õigusega). Kunagi peeti absoluutseks (riigid, diplomaadid, konsulid) tekkis survet, nüüd kõik riigid absoluutsest puutumatusest loobunud (1950ndate alguses). Alates 1970test piiratud puutumatuse seadus. 19. saj puutumatuse absoluutsus oli reegel. 14 Peale I MS suur areng paljudel riikidel omanduses erahuve; küsimus absoluutse puutumatuse doktriinist; 4 konverentsi; viimane Brüsseli konverents Brüsseli konventsioon absoluutse puutumatuse doktriin hakkas tagasi tõmbuma. Seotud eelkõige tavadega. Äriettevõtetes kasutatakse puutumatuse reeglid ei kehti enam. 1934 a konventsioon tegemist eralaevaga, on puutumatud (ka Eesti). Oleks vaja piiratud puutumatuse doktriini kui pole seotud riigi poliitikaga. .
vms tõttu avalikustamiseks sobivad või otstarbekad, kuid on tegelikkuses järgitavad -- · sõltumatud ehk indiferentsed (aga seda sageli vaid teatud piirini!). nt võimu enda kätte koondamine (täheldatav nii ettevõtte kui ka indiviidi tasandil), Enim põhjustavad probleeme viimased ja ka eelviimased, kuna teatud organisatsiooni kasutamine isiklike huvide realiseerimiseks jmt. Tavaliselt peegeldavad varjatud eesmärgid teatud kitsaid erahuve. saavutustasemest alates võivad viimased muutuda antinoomseteks! Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 13 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 14
1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest 2 Aristoteles: head vormid: monarhia (üks valitseja), aristokraatia (vähesed), politeia
hiskonnast vlja juurida ka korruptsiooni ennast. Korruptsioon tekib aga valitsejate erahuvide ja hiskonna huvide lahknemisest. Kui aga vimu teostajad nhtava maailma mjutuste pingevljas asudes siiski ei saavuta Platoni teadmis-eetikale vastavat isiklikku tiuslikkust, nnestuks valitsejate korrumpeerumist radikaalseimalt vltida sellega, et loodaks tingimused, kus valitsejate isiklikud huvid ei saaks lahkneda hiskonna kui terviku huvidest. Platon leiab et hiskonna huvidest lahknevaid erahuve tekitavad eelkige kaks asja: eraomand ja perekond. Mlemad on inimesele tiesti isiklikud asjad, millest otseselt pole samal mral temaga huvitatud mitte keegi teine. Mlemad on allikaks isiklikule rahulolule, mille saavutamine ei pea endaga vahetult kaasa tooma rahulolu kasvu hiskonnas tervikuna. Siit radikaalne lahendus: valitsejatel ei peaks olema eraomandit, nad peaksid olema riigi lalpidamisel, ja neil ei peaks olema ka perekonda, vaid nende jaoks peaks kehtima naiste ja laste hisus
• Vormivabaduse ja eesmä rgipä rasuse põ himõ te – oluline on tulemus, mida saavtutatakse kõ ige efektiivsemal ja eesmä rgipä rasemal viisil, ei ole seotud konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba) • ON iguskaitse põ himõ te 4.Mis on korruptsiooni sisusus? Kuidas väljendub korruptsioon Eestis, mis on selle süü ja kuidas seda parandada? on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil Korruptsioon tekib, kui hakatakse realiseerima erahuve avalikus sektoris. Altkäemaksud, näiteks. Tallinna Sadama kaasus. Korruptsioon on positsioonist ära kasutamisest ebaseaduslike hüvede ehk korruptiivse tulu saamine. Korruptsiooniks loetakse seaduse mõistes tegusid, millel on ühiskondlik tähtsus. Eristatakse: 1. ametnike korruptsioon (Eestis põ hiline kõ neobjekt) 2. Poliitikute korruptsioon (hä ä lte ostmine, tasu eest teenete osutamine, erakondade rahastamine pole selge jne). 3
kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 45 Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid. Teooria rakendamise muudab raskeks asjaolu, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest. Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on
selle kuningatele). Argumente: - inimeste võimed ja haridus erinevad (Platoni laeva metafoor, peaks juhtima targemad kes seda oskavad) - sümboolne autoriteetne liider on vajalik, ühendab -paternalism (peremudel, riik on nagu pere, mida valitseb heatahtlik perepea-monarh) - vooruste probleem, demokraatia toidab ambitsioone, igaüks tahab võimu -monarhial (valitseb üksikisik, kelle võin kas piiramatu, piiratud või sümboolne), aga ei ole erahuve, huvi on riigi huvi 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon -valitsema peaksid filosoofid. Filossofid paremad valitsejad sest omavad tõelisi teadmisi, kui teised näevad vaid varje(koopamüüt). Demokraatlik kord halb sest inimene hakkab tahtma oma vabadustkuritarvitada. Hea monarhia, aristokraatia. Aristoteles arvas et parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest ja voorustest. Üks ülivooruslik=monarhia eristuvad parimad= aristokraatia klassierinevusteta-politeia
kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 45 Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid. Teooria rakendamise muudab raskeks asjaolu, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest. Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on
Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA Valitsusvormid e kes peaks valitsema? Üks (monarhia), vähesed (aristokraatia), paljud (demokraatia) Valitsusviisid e milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Absoluutne, piiratud 1) Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne 2) legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument: kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad; ajalooline argument: kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad) Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari. 2) Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon:
võimu pärijad; ajalooline argument kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad); 2) efektiivsus: demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Ideaalne oleks filosoofide valitsus, seega monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoovidel on tõelised teadmised, nad näevad asjade olemust. Selle saavutamiseks kaks viisi: 1) filosoofid haarvad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks
Kohtunikud ja õigusemõistmine kunstlikud liigesed. Isikute jõukus ja rikkus tugevus. Hüvitus ja karistus närvid, inimeste turvalisus selle eesmärk. Nõunikud on mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mass on haigus, kodusõda surm. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest.
- ärakuulamine: § 40 lg 1, enne tuleb küsida isiku käest arvamus, siis alles koostada ekspertiis. võttis teadmiseks võimaluse esitada seisukohti, kuid ei teinud seda. - vorminõuded: koormav haldusakt, § 56, tegemist kaalutlusotsusega, otsuses märkida kaalutlus, millest otsuse tegemisel lähtuti. teatud osas on rikutud ärakuulamisõigust, kuid see pole kaalukas, § 58 põhjendamiskohustusega võib minna vaidlema, ei selgu mis oli kaalumise aluseks, milles seisnes avalik huvi, miks erahuve silmas ei peetud? Muinsuskaitseseadus (MuKS) § 2. Mälestise mõiste Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks. § 11. Ajutine kaitse
· avaliku õiguse esemeks riik kui kõrgema võimu kandja; eesmärk piiritleda riigivõimuorganite pädevust ja suhteid üksikisikutega. · Eraõiguses üksikisiku privaatautonoomia; ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast kohtlemist ja huvikonflikte. Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust? 3 ülddoktriini eristamiseks: · Huviteooria lähtub õn huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huve, eraõ erahuve. Rooma juristi Ulpianuse tsitaat av õ lähtub Rooma riigi huvist, eraõ teenib üksikisiku kasu. Paljud õn lähtuvad nii era- kui ka avalikust huvist. Seetõttu see teooria ei saa olla ainsaks aluseks era- ja avaliku õ eristamisel. · Subordinatsiooni teooria av õ reguleerib subord. Ehk alluvussuhteid ja eraõ suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Av õigusele on iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine. Eraõ iseloomulikud lepingud
· Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Kui tahetakse, et inimesed käituksid ühiskonnas vooruslikult, ei teeks pattu, oleksid ausad ja õilsad, siis selle saavutamiseks ongi monarhia parem, sest kui igal inimesel on võimalus võimule pääseda, siis tulevad esile madalad tungid ja ambitsioonid, inimesed käituvad võimuihast lähtudes. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Monarhile on kõik antud ja järelikult ei ole tema valitsemise eesmärk oma võimuambitsioone ja erahuve realiseerida, seega saab tema oma staatust tõsta ainult siis, kui parandab riigi kui terviku olukorda (seda argumenti kaitses Hobbes). Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Kas erakonnad tänapäeval esindavad oma huve, valijate huve, mingite gruppide huve või erahuve? Dilemma.
sõjaline jõud, mida nad võisid valitsejatele mitte-alludes kasutada enda erahuvides. Kui aga võimu teostajad, asudes “nähtava maailma” mõjutuste pingeväljas, ei saavuta Platoni teadmis-eetikale vastavat isiklikku täiuslikkust, õnnestuks tema sõnul valitsejate korrumpeerumist radikaalseimalt vältida sellega, kui loodaks tingimused, kus valitsejate isiklikud huvid ei saaks lahkneda ühiskonna kui terviku huvidest. Platon leidis, et ühiskonna huvidest lahknevaid erahuve tekitavad eelkõige kaks asja: eraomand ja perekond. Mõlemad on inimesele täiesti isiklikud asjad, millest otseselt pole samal määral temaga huvitatud mitte keegi teine. Mõlemad on allikaks isiklikule rahulolule, mille saavutamine ei pea endaga vahetult kaasa tooma rahulolu kasvu ühiskonnas tervikuna. Siit radikaalne lahendus: valitsejatel ei peaks olema eraomandit, nad peaksid olema riigi ülalpidamisel, ja neil ei peaks olema ka
b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Argumente demokraatia vastu: A. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? B. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip C. Paternalismi (isa-armastuse) idee D. Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed E. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid F. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 14 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada
kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõiguse mõiste negatiivne määratlus: haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. 2. §2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus
oskusi, võimeid ja haridust. Monarhia on parem , sest inimesed vajavad autoriteetset ja moraalset juhti, ürgne vajadus liidri järgi. Paternalismi (isa-armastuse) idee isa-kuju vajadus, et ühiskonnas on mingi isik, kes kõiki alamaid kui om alapsi armastab, ühiskond kui ,,suur perekond". Vooruste probleem- kõigil on teoreetiliselt võimalus pääseda valitsema ning see asjaolu muudab inimesed ambitsioonikaks ja kadedaks. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvedest. Tema edu ongi riigi edu. Demokraatia on masside valitsemine ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist,
Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada
Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus
rahvusvahelise õigusega). Kunagi vanasti peeti puutumatust absoluutseks (riigid, diplomaadid, konsulid) tekkis surve, et piirata absoluutset puutumatust kuni peaaegu kõik riigid sellest loobusid. Nüüd kõik riigid absoluutsest puutumatusest loobunud (1950ndate alguses). Alates 1970test piiratud puutumatuse seadus. 19. saj puutumatuse absoluutsus oli absoluutse puutumatuse doktriin reegliks. Peale I MS suur areng paljudel riikidel omanduses erahuve; küsimus absoluutse puutumatuse doktriinist; 4 konverentsi; viimane Brüsseli konverents viis Brüsseli konventsiooni allakirjutamiseni absoluutse puutumatuse doktriin hakkas tagasi tõmbuma. Seotud eelkõige tavadega. Äriettevõtetes kasutatakse puutumatuse reeglid ei kehti enam. 1934 a konventsioon tegemist eralaevaga, on puutumatud (ka Eesti). Oleks vaja piiratud puutumatuse doktriini kui pole seotud riigi poliitikaga. Diplomaatiline puutumatus
pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 1 Argumente demokraatia vastu: Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Bodin, Hobbes. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville 19. sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsus ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist
Ennetav enesekaitse? Paternalismi (isa-armastuse) idee Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL, ICC) alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve – monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia Kes peaks valitsema? (Tocqueville)
Era ja avaliku õiguse eristamine viiakse tagasi sageli juba rooma õigusesse kus räägiti isiku huvist ja riigi huvist, kuid tegelikult ei ole kuni 19. saj. Alguseni era ning avaliku õiguse eristamine aktuaalne. Vahetegu ei olnud aktuaalne ka sotsialistlikus õiguses, sest see sarnanes oma olemuselt absolutistlikule õigusele ning oli oma olemuselt avalik õigus milles eksisteerisid ainult mõned üksikud eraõiguslikud killud. Kaasajal on selge, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve ning mitmed eraõigusnormid võivad lähtuda avaliku õiguse huvidest. Põhiliseks teooriaks on subjektiteooria kus toimub diferentseerimine teineteisega suhtlevate subjektidega, kui subjektid on omavahel võrdsetes sidemetes (koordinatsiooni sidemed) siis valitseb nende vahel eraõigus, aga kui üks objekt on teisele allutatud on tegemist avaliku õigusega. Kuigi võib subordinatsioonisuhted olla olemas ka eraõiguses.
võimalikult vooruslikult, siis selle saavutamiseks on monarhia parem, sest demokraatias, kus igal inimesel on võimalus võimule pääseda, pääsevad maksma ambitsioonid ja madalad tungid. Inimesed hakkavad ome tungidest ja võimuihadest lähtuvalt käituma. Monarhias on üks kõigist kõrgemale seatud ja kõik ülejäänud alamad on võrdsed, neil ei saagi olla mingeid ambitsioone, sest neid ei ole võimalik teostada. · Monarhial ei ole erahuve, monarhil ei ole isiklikku ambitsiooni, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvidest. Tema edu ongi riigi edu, seega ta tagabki ühishuve. Demokraatias tekivad aga võistlevad fraktsioonid, kes üritavad oma eesmärke teostada ning seega teostavad nad oma huve, mitte riigi omasid. · Demokraatia viib kõige suurema tõenäosusega seadusteta valitsemise juurde ja tekib nö enamuse türannia
eraisikutevahelisi aktuaalseid või potentsiaalseid huvide konflikte. Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise kriteeriumid Dispositiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Pretseptiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nim. avalikuks õiguseks. huviteooria – õigusnormide huvi suundumusest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid,
Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine - kas era- või avalik õigus? - omandireform lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus
ning riikides struktuursete küsimustega. Sotsiaalsete huvide vahel strukuurpoliitikas erinevad liikmed juhtimise ja stiili meetmetelt ning nende kooslus on erinev, kolmandate riikide riikidest saadud. Need võivad olla: 1.riigi institutsioonide haldus-või valitseva iseloomuga; 2.era-ja avalik-õiguslikud asutused; 3.ametiühingud; 4.valdkonna rühmad (põllumajandus, turism);5.kultuuriseltsid; 6.erakonnad; 7, sotsiaalse liikumise organisatsioonid. Need viimased mõnikord esindavad vaid erahuve ning on eriotstarbelised organisatsioonid. Nad ei väida, alati esindada suurt osa elanikonnast nind nad ei ole tegelikult püüdnud selgitada, harida ja „tõsta teadvust“ elanikonna struktuurilistele probleemidele. Kõige rohkem hoiavad nad oma liikmeid informeerituna, kui nad proovivad esindada oma funktsioone, valdkondlike või teemapõhiseid väärtusi, ideid ja huve. Kuna inimesed ei
Inimesed teevad heategusid jne. Tegelikult toimib reaalne turg veelgi ebatäislikumalt, kui kinnitavad eeltoodud näited. Firmad, mis lõikavad kasu subsiidiumidest ja suunavad oma kulud firmast väljapoole (vältides läbipaistvust ja monopoliseerides turge), kalduvad turureaalsust eirama ja teevad lobitööd uute reeglite kehtestamiseks (või vanadele läbi sõrmede vaatamiseks), mis rahulda- vad paremini nende erahuve. Inimesed on selleks liiga keerulised olendid, et tegutseda täiuslikult ratsionaalsete tulude ja kulude suhte maksimeerijatena. Sageli käitutakse väga ebaratsionaalselt, mõnikord eksitakse ja lastakse ennast mõjutada hinna kõrval paljudest muudest asjaoludest. Turg ei suuda hinnamehhanismi kaudu garanteerida kõigi ühiskonnale ja tema liikmetele vajalike hüviste tootmist piisavas koguses. Samuti ei suuda turg vältida mitmesuguste
annaabi.ee 
