Taimed - spikker (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed ­ pole juhtsooni 2. soontaimed ­ on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus ­ kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku

Bioloogia

10

doc

Botaanika eksam

Taimedel sekundaarne ainevahetus ­ modifitseerimine ­ alkaloidid, fenoolsed ühendid, teatud määral terpenoidid. Jääkainete kasulik ära kasutamine taimedele iseloomulik. TAIMERAKU ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Elusad rakud nagu terve taimgi, toituvad, hingavad, kasvavad ja paljunevad. Toitumise ja hingamise tulemusena raku koostisained pidevalt muutuvad ja uuenevad. Rakud kasvavad ja paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna. Rakud paljunevad jagunemise teel. 2. Taime keemiline koostis: taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited. (TEADA VÄGA ÜLDISELT!) 1. Vesi - On elukeskkond. Vesi keskkond, kus toimuvad elureaktsioonid. Nt. Ilma veekeskkonnata ei tõmbu lihasvalgud kokku, ei toimu suhkru oksüdeerumine (hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2

Botaanika

21

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organismis toimuv keerulisemate ainete lagunemine lihtsamateks, mille juures vabaneb neis sisalduv keemiline energia. Taimefusioloogias sageli samastatav hingamisprotsessiga. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused. Taimed Loomad Raku ehitus rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad Ainevahetus autotroofsed heterotroofsed Varuaine tärklis rasvad Keha pindala suur valispind liigestatud sisepind

Eesti taimestik ja selle kaitse

32

docx

Taimefüsioloogia konspekt

TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED:  Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees).  Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees.  Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi.  Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus).  Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid  Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel.  Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel

Bioloogia

19

doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

peritsüklist saab alguse · Juurekael Juurte muudendid: säilitusjuured, tõmbejuured e. kontraktiiljuured, õhujuured, assimileerivad juured- kloroplastidega rakud, hingamisjuured, ronijuured, tugijuured, kurgjuured, plankjuured. Juure primaarne ehitus: noored Imavvööde! paljasseemne ning õistaimedest noored kaheidulehelised taimed. Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. Üheidulehelised õistaimed- juure steeli osasse ei teki kambiumi rakke.  Juure sekundaarne ehitus: esineb paljasseemne ning kaheiduleheliste õistaimede juures. Tekitajaks on kambium. Põhjustab juure jämenemist. Juuremügarad on iseloomulikud liblikõielistele. Moodustub mügar mille sees on bakteroidkude

Põllumajandus taimed

32

doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD * - Iseseisev õppimine kirjanduse põhjal, nt raamatust: H. Miidla. Taimefüsioloogia. Tallinn 1984 (sulgudes märgitud paragrahvid sellest raamatust) # - Moodles ,,Materjal testiks" (s.t et loengutes seda teemat põhjalikult ei käsitleta, lisaks #- märgiga tähistatud teemadele, on samas kohas täiendmaterjali ka teiste teemade kohta) 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid ehk ta on ptorotroof Taimed on autotroofid, loomadheterotroofid Taimedel ei ole närvisüsteemi ja hormonaalseid organeid. Taimes on tselluloosne rakukest. Kasvu iseärasused ­ mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel. Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga

Taime- ja loomafüsioloogia

42

doc

Üldbioloogia, Bioloogia

ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia. Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile.  Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia.

Üldbioloogia

15

doc

Üldbiloogia

süsivesikuid, need tuleb organismil endal sünteesida. · Väliskeskkonnast saadavad ained Anorgaanilised (taimed), orgaanilised (loomad toiduga) · Väliskeskkonda eritatavad jääkained Jääkained tekivad lagundamis ­ ja sünteesiprotsesside käigus. · Elutegevuseks vajalik energia Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja annavad ka väliskeskkonda tagasi (n soojusenergiana). Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat, salvestades seda orgaanilistesse ainetesse, kust oksüdatsiooni käigus energia uuesti vabaneb. Orgaanilisi ühendeid sünteesivad taimed endale ise. Loomad saavad eluks vajaliku energia toidus olevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. 3. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Biological growth and development Arengu käigus muutub organismide sise ­ ja välisehitus ning nad kohanevad ümbritseva keskkonnaga. · Otsene areng

Üldbioloogia

Kommentaarid (0)