Happesademed Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kerlin Sepp Mis on happesademed? sademed mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. o vihmad, lumi, udu o maapinnale sadestunud õhus olevad tahked ja gaasilised ühendid Kuidas tekivad happesademed? Happevihmad tekivad peamiselt vääveldioksiidi (SO2) ja erinevate lämmastikoksiidide (NOx) reageerimisel vee, hapniku ja muude ühenditega. Tulemuseks väävel- ja lämmastikhape. Mis põhjustab happesademeid? Fossiilsete kütuste põletamine Vulkaanid Äike Põlengud Mõju loodusele Taimede kahjustumine Loomade hävimine Veekogude ja mulla hapestumine Mõju inimestele Hingamisteede kahjustused Ajukahjustused Probleemid neerudega Mõju arhidektuurile Kahjustab skulptuure (nö. rõugearmilised skulptuurid) Kahjustab ajaloolisi ehitisi Lagundab lubjakivi Metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendus probeelmile Ökonoomsemad sõidukid
mitmest mineraalist.(Graniit, lubjakivi,tsement) Selgita,kuidas saadakse a)tsementi b( betooni ja c)savitelliseid. V:paas+savi=tsement, tsement+kruus+vesi = betoon, savi= savitellised Kasutades reaktsioonivõrrandeid ja selgitusi, kirjelda, kuidas saadakse paekivist lupja. V:Paekivi kuumutamisel Nimeta kolm looduslikku ja kolm tehislikku ehitusmaterjali. V:ehituslikud: klaas, betoon, tellised, looduslikud: lubjakivi, graniit, liiv ja savi. Mis põhjustavad happesademeid? Miks ei põhjusta süsihappegaas happesademeid? V:lämmastikoksiid oksudeerub ja siis muudab viham ja lume happevihmadeks. Millest tekivad osooniaugud ja miks on need ohtlikud? V:saastegaasid lagundavad ossonikihti ja kui osooniagud kaitsevad meid suurema päikeste kiirguse eest. Milles seisneb kasvuhooneefekt ja mis on selle põhjuseks? V: et soe tuleb aga ära ei lähe, CO2 ja vesi metaaniga neelavad palju soojust aga välja ei anna soojust.
Olemus - Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks
ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis juhtub? Mullaosakestest Click to edit Master text styles tõrjutakse vajalikud Second level Third level toitained välja,
metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nüüd on neid alasid vähemaks jäääänud:(:( kohvi läheb kallimaks inimesele: jäävad ellu paljud mürgised putukad, kasvavad suuremaks jms joogiveepuudus õhukvaliteet eestis on suur co2 osakaal, sest (85% on co2te kasvuhoonegaasidest) OSOONIAUGUD neelab ultraviolettkiirgust inimene toodab freooone-kloro,floro oraanilised ühendid.KINDLASTI TEADA ja ka lämmstiku oksiiidid happesademeid põhjustavad: lämmastiku ja väävlioksiidid tekivad fossiilsete kütuste põletamisel (nafta,kivisüsi,põlevkivi) ka vulkaande lähedalt happesademed: hävitavad metsi,eriti okaspuid, kiireneb keemiline murenemine--ehitised,skultuurid, ,raudesemd roostetavad must ja vest muutuvad vied happelisemaks järelikult nende taime,looma,kala liikide mitmekesisus vähenb kamõjutavad inimese tervist: hingamisteedel, põlevkivipiirkonnas ntks bronhiit astma ja mõnikord ka kopsuvähk:O
Keskkonnaprobleem - Happesademed Martin.Kristerson Happesademeid on väga erinevaid - happelumesajud,-vihmad,-rahed,-udud jne.Mägisematel aladel on ka happekaste. Happesademed on sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega(norm.pH 5,5) madalam ehk siis väiksem kui pH5. Happevihmad on happelise reaktsiooniga sellepärast,et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe tekitabki vette vesinikioone,mis muudavad sademed happelisemaks.
lähedale on vaja ka linnu (tööjõud) ning tuleb arvestada ka keskkonna nõuetega. Vanametalli osatähtsus on suurenenud. Kunstmaterjali, uute metallide kasutuselevõtt. Suured söekaevandused suletakse, hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega. Jaapani autode kere on õhuke ja roostetab ruttu. Metallurgia mõju keskkonnale metallimaagi sulatamisel paiskub atmosfääri gaase, mis koos veega põhjustavad happesademeid. Saastamisraadius on kuni 500km. Must metallurgia Tooraineks on rauamaak. Sai alguse 15. Sajand Euroopast. Maagi rikastamine/töötlemine toimub maardlates. Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias, LAV, Venemaal. Enamik toodangust eksporditakse. Terase tooraine on rauamaak, korrosiooni kindluse tugevuse saamiseks lisatakse mangaani ja niklit. Suurimad tootjad on Hiina, Jaapan ja USA Värviline metallurgia Tootmise maht on väiksem, töödeldakse üle 70 metalli: vask, plii, tsink, tina.
Saastatud õhk võib väga halvasti mõjuda inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele just kõige ohtlikumad. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhu saastumine on ka tänapäeval väga suur globaalprobleem. Happesademed Happesademed on ka üks osa õhu saastumisest ehk nad saastavad ka õhku. Happesademeid põhjustab inimene oma tegevusega. Allpool on seletatud kuidas inimene põhjustab happesademeid: · Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega · Maapõuest kaevandatud kütuse ja ka puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase( sealhulgas ka vääveloksiide ja lämmastikoksiide ) · Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. · Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale,
tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Ida-Virumaal on happevihmade kahjustused Eestis kõige suuremad, suurte tehaste läheduses. Õhu saastatuse vähendamine Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist Uute autode tootmisel on hakatud nõudma neile heitgaaside puhastajate paigaldamist. Linnatänavaid tuleks pidevalt puhastada, sest autokummide kulumisest tekkiv tolm ärritavad silmi ja hingamisteid. Inimene põhjustab happesademeid Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine. Kütuste ja puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase. Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi. Happesademed mõjuvad taimedele Kui happevihm sajab maapinnale, siis muld hapestub. Seejärel kahjustub juurestik.
S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->…………….. süsihape P2O5+H2O->…………………fosforhape N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid)
S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->................. süsihape P2O5+H2O->.....................fosforhape N2O5+H2O->....................lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid)
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule
PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 20% keemiatööstuses. PÕLEVKIVI Eesti Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama. Seal on ka tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi Kohtla-Nõmme aherainemägi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre Aheraine saadab.
V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt. rauamaagi vajadus väheneb Kunstmaterjali kasutuselevõtt Uute metallide kasutuselevõtt (tantaal, plaatina metallid) Suured söebasseinid suletakse Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid Saastamisraadius kuni 500km Happevihmast kahjustunud mets Tsehhis Must metallurgia Tooraineks on rauamaak ja legeerivad metallid (nt. kroom, nikkel, mangaan) Alguses sai 15 saj. Euroopast I-sed kõrgahjud XIX saj.II pool Rauamaak (Fe maakoores 6%) Maagi rikastamine / esmane töötlemine toimub maardlates Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias LAV-is, Venemaal Enamik toodangust eksporditakse Terase tootmine Terase tooraine on rauamaak Korrosiooni kindluse
· Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada inimese kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happesademetega mõjutatud loomade ja taimede söömisega on seostatud aju kahjustusi, neeru probleeme ja Alzheimeri tõbe. · Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed Joonis põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise happesademete
kaldale. Linnarahvas korraldab aga proteste, sest mürgised kemikaalid, mis läbi maa Emajõkke jõuavad, hävitavad paljud olulised taime- ja loomaliigid. Mõte riigi majandust ja arengut tõsta on positiivne, kuid hoolikalt tuleb valida selliste projektide asukoht, et võimalikult vähe meie puhast ja kaunist loodust kahjustada. Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivist, mille tagajärjel lekivad keskkonda mürgised kemikaalid. Põlemisel eraldub mitmeid happesademeid ja kasvuhoonegaase, mis tekitavad osooniauke. Põlevkivi tootmine toimub ulatuslikult Kirde-Eestis, kus asuvad kaks suuremat soojuselektrijaama. Elektrienergia on inimestele väga tähtis, sest tänapäeva digiajastul toimib meie elu tänu elektrile: majapidamiste ülalpidamine, valgusfooride reguleerimine, tehaste töö ja palju muud. Et meie riik ikka produktiivselt edasi toimiks, tuleks põlevkivi asemel kasutada alternatiivseid meetodeid. Näiteks on kasvav trend rajada
Hiinas. Suurimad alumiiniumi tootjad on: Venemaa, Hiina, Kanada, USA, Austraalia. Suurimad autotootjad on: USA, Jaapan ja Saksamaa. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnas: · suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjaveekihte ning halvendab joogi vee kvaliteeti; · võivad põhjustada langutus lehtreid (sisselangemine); · metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku suurtes kogustes aineid, mis põhjustavad happesademeid ja soodustavad kasvuhooneefekti; · keskkonna saastamist saab vähendada ainult tehnoloogia uuendamisega. Metallurgia ja masinatööstuse paigutustegurid ja arengusuunad: Maagi rikastamine toimub kaevanduskohas, sest raske maavara läheks kalliks. Viimastel aastatel on sulatustehased ehitatud sadamalinnadesse või nende lähedusse, kuhu tuuakse tooraine meretsi ja vana metalli sisemaalt. Metallide mahukate toodete tehnoloogias on hakatud metalli säästlikumalt kasutama või
soojenemisega - see läheb päris kulukaks, vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Happesademed · Probleemi olemus Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. · Põhjus Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO 2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. · Tagajärg Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks
Jaotub 4ks: erosioon, deflatsioon, füüsikal ja keemil degradatsioon. Erosioon- pinnase ärakanne vooluvee poolt(tugev vihmasadu, lumesulavesi) kui vesi ei suuda maapinda imbuda, kallakpindadel, hõreda taimestikuga aladel. Deflatsioon e tuulekanne- stepi-ja kõrbevööndis mulla ärakanne tuule poolt, tasasel kuival, hõreda taimestikuga maal, tuul kannab ära huumusrikka ülaosa. Keemil degradatsioon- tööstuses tekkivad kahjul ained saastavad mulda(väävliheitmed, mis põhj happesademeid, muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine ning kahjuritõrje mürkidega halvendab mulla omadusi. Füüsikaline- tööstuskomplekside rajamisega on hävit muldi(tehiskate suureneb), kaevanduste rajamisega, rasked põllumasinad, maavarade kaevandamine, niisutus. Kõrbestumine- kõrbete pealetung, toim kuivas kliimas nii loodusl kui inimtegevuse tagajärjel(põldude ülekasutus)
Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid Raskemetallid Orgaanilised ained Aerosoolid Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Mullaosakestest tõrjutakse vajalikud toitained välja, muutused liigilistes koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele Orulinnades saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kontsentratsioonide kiiret langust. Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia). Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 Kasvuhooneefekt
Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Üha suurem fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate maavarade ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jm. mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida inimene ei suuda kontrollida. Vee ja energia säästmine on põhimõtte ja harjumuste küsimus, mitte puhtusest loobumine, vaid
kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Happesademeid absorbeerivad (imavad) nii timed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000
Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid või koguni päris uusi otsida ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega. Suureks probleemiks on ka rahvastiku arvu tõus. Probleemiks on paljudes maades näljahäda. 4 Happesademed Happesademeid imavad nii taimed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades korrosiooni
Kõige rohkem nendel inimestel, kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Happesademed kahjustavad ka taimi, mida võivad süüa loomad ja kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi - need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega sõita, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid 3. Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu.
!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid, samuti põhjustavad happesademeid metsatulekahjud, metallisulatamine, vulkaaniline tegevus ning äike. Mõju keskkonnale: 1) kahjustab okaspuid; 2) kiireneb keemiline murenemine; 3) veekogude vesi muutub happelisemaks; 4) mullad muutuvad happelisemaks; 5) mõjutavad ka inimeste tervist. Sudu - Tekib, kui õhku sattunud põlemisproduktid (tahm ja suits) segunevad uduga. See kahjustab inimeste ja loomade tervist. HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal 97,2% maailma veest asub maailmameres. Ülejäänud 2,8% on magevesi
..... 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 punakaspruun mürgine gaas · N2O naerugaas · CO2 tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 vesinikperoksiid, haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks · SO2 mürgine teravalõhnaline gaas, happesademete põhjustaja · ... 7. KESKKONNAST... · Happesademeid põhjustavad: happelised oksiidid, peamiselt SO2, NOx, ... · Kasvuhooneefekti põhjustavad: peamiselt CO2, CH4 · Mittemetalliühenditest põhjustavad veekogude kinnikasvamist (eutrofeerumist) lämmastikuühendeid sisaldavad väetised ÜLESANDED · Määra reaktsioonides oksüdatsiooniastmed, kirjuta elektronvõrrandid ja tuvasta oksüdeerija, redutseerija. 2 Al + 3 Br2 2 AlBr3 2 Mg + O2 2 MgO 3 Ca + 2 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2
Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase. Selle tulemusena on Eesti üheks suurimaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Selline reostus mõjutab negatiivselt mitte ainult eestlasi, vaid tervet maailma. Niisamuti jäävad põlevkivi kaevandamise tõttu ümbruskonda kõrged aheraine mäed ning segipööratud pinnas. Maastiku rikkumine on ühtlasi ka taimestiku ja loomastiku rikkumine. Mitmete liikide elupaigad hävivad, mis on
Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happesademeid absorbeerivad (imavad) nii taimed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks.
terava lõhnaga, värvuseta, gaas, õhust 2 korda kergem, vees väga hästi lahustuv, veeldub 33 kraadi juures NO * värvusetu, mürgine gaas, tekib õhus äikese ajal (N2 + O2 äike---> 2NO (neutr oks) * Saamine - Tööstuslikult saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel · 2NO + O2 2NO2 NO2 * Punakaspruun, terava lõhnaga, mürgine gaas, põhjustab happesademeid * Saamine - tööstsuses/looduses 2NO + O2 2NO2. kaaliumnitraat ehk salpeeter, india salpeeter on valge ja lõhnatu, tahke kristalliline Aine ei pôle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega vôib pôhjustada pôlengut. Pôlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Suletud konteinerid vôivad kuumenemisel puruneda. Ärritava toimega
Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest.Happesademeid absorbeerivad nii timed kui ka loomad (toiduga või ka 5 sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda Happevihmadega kaasneb rida tüüpilisi keskkonnakahjustusi. See regionaalseks peetav saaste levib tuhandete kilomeetrite kaugusele. Taimkatte, sealhulgas
Samuti on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal tekitavad probleeme üleujutused. Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Fossiilkütuste põletamisel eraldub atmosfääri hulk gaase, mida nimetatakse kasvuhoonegaasideks ja millest üldsusele tuntuimad on süsihappegaas (süsinikdioksiid) 3
kohandada vanu tehnoloogiaid või koguni päris uusi otsida ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Happesademeid imavad nii taimed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt
atraktiivseks turistidele, kuid juba praegu üritatakse kuurortlinnad muuta säästlikumaks, näiteks vee, elektri ja materjalide kasutuses. Puhas vesi on üks väärtuslikumaid loodusressursse, mis jääb igapäevaga aina kriitilisemasse seisundisse. Turismisektoris kasutatakse seda meeletult hotellides, basseinides ja golfi väljakutel. Turist kasutab puhkusel palju rohkem vett, kui ta teeb seda tavaelus (The impact of..., i.a). Õhureostamine toob kaasa kliima soojenemise ja happesademeid. Soojas või külmas kliimas väljendub see niimoodi, et kui turistid lähevad ekskursioonile, jätavad bussijuhid mootori käima, et bussis oleks paras temperatuur. Tõsiseks probleemiks peetakse ka reostamist. Inimesed viskavad prügi maha ning nad ei mõtle sellel hetkel keskkonna peale, kus me kõik elame. Kruiisilaevad võivad toota rohkem kui 70 000 tonni prügi aastas. Matkaradadel või metsas on koheselt näha, et inimesed on siin puhanud, kuid nad ei kavatsenud enda järelt koristada
1) 2 ainet, mis atmosfääri sattudes põhjustavad aluselisi sademeid; _______ 2) 2 ainet, mis atmosfääri sattudes põhjustavad nn happesademeid (happevihma). _______ Ained: H2, NO2, H2O, NH3, N2, SiO2 tolm, SO2, CO, CO2, freoonid, CH4, CaO tolm, O3. ÜLESANNE 4 (6 punkti)
70. 0 50,22 50,69 43,64 51,54 49,10 49,8 50,2 71. 0 51,31 51,63 46,88 53,45 49,50 48,7 51,3 72. 0 52,46 52,88 46,63 54,14 51,03 47,5 52,5 73. 0 52,19 52,77 44,14 54,66 50,09 47,8 52,2 23. Kaardile on märgitud piirkonnad, kus esineb happesademeid. (osaülesanne 74) Selgitage, kuidas tekivad happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel satuvad atmosfääri happelised oksiidid (väävli- ja lämmastikuoksiidid), mis ühinevad veeauruga, tekitades happesademeid. Happeliste oksiidide (väävli- ja
" (Keskkonnaõpetus. Kalju Eerme. Õppematerjalid). 2.2.2. Mõjutused inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Happesademeid absorbeerivad nii taimed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. 2.2.3. Mõjutused arhitektuurile Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed võivad
ja 30. paralleeli vahel. Sademete jaotus maakeral Maakerale jõuab aastas umbes 511 000 km3 vett, sellest 81% sajab alla merede kohal. Sademed jaotuvad maakeral ebaühtlaselt, see sõltub merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Inimtegevuse mõju atmosfäärile Inimtegevuse tagajärjel paisatakse atmosfääri saasteaineid, tähtsamad neist on lämmastiku, fosfori ja väävliühendid. Õhuniiskusega reageerimisel tekitavad need happevihmu ehk happesademeid. Suits ja tahm segunevad tuulevaiksete ilmadega uduga ja nii tekib sudu, mis on kahjulik inimese tervisele. Õhku paisatud fluori ja kloororgaanilised ained tekitavad osoonikihi õhenemist. Tööstus ja transport paiskab õhku lämmastikdioksiidi. Aerosoolid sisaldavad samuti aineid, mis lagundavad osoonikihti ja lõpuks tekivad osooniaugud. Suurimad osooniaugud asuvad Antarktika ja Austraalia kohal. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt (ka kasvuhoonenähtus) on õhutemperatuuri ja niiskuse
Õhk voogab laine tagasi tõmbudes kambrisse tagasi. Energiaprobleemid Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Veelgi enam, järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised
sool + hape (HCl nt.). H2S on väga mürgine gaas , värvusetu (põleb sinisena) ja õhust raskem. Tal on iseloomulik mädamuna hais. H2S vette juhtimisel tekib väga nõrk ja ebapüsiv hape H2S(vedel!). Dissotsieerub kahes astmes, HSmiinusega ja Skahemiinusega. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on tugevad redutseerijad. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas, vääveldioksiid SO2. Ta on kergem kui õhk ja seetõttu tekitab happesademeid oksüdeerudes SO3-ks ja edasi kokkupuutel veega H2SO4- ks. Seda kasutatakse keldrite, ladude jt. hoidlate desinfitseerimiseks (ta hävitab mikroorganisme. Happeline oksiid, lahustub hästi moodustades väävlishappe H2SO3. Väävlishape on keskmise tugevusega, ebapüsiv , laguneb kergesti veeks ja SO2. Astmeline Dissotsiatsioon. Saadakse sool+hape, samuti särdamisel, kasutatakse palju väävelhappe tootmiseks, samuti pleegitamisel (tekstiili-paberitööstuses) ja fotograafias. Väävelhape
ÜLESANNE 9. (4 punkti) Eestis põhineb elektrienergia tootmine peamiselt põlevkivi põletamisel. Peale orgaaniliste (põlevate) ainete sisaldab põlevkivi lisandina ka mitmeid mineraalseid aineid (lubjakivi, silikaate jt). Põlevkivi põletamisel elektrijaamades paisatakse õhku väga suures koguses oksiidseid saasteaineid. Osa oksiide kandub kaugemale, s.h ka Skandinaaviamaadesse, põhjustades happesademeid. Teine osa sadestub elektrijaamade lähipiirkondadesse, põhjustades Põhja-Eesti rabajärvedes jt veekogudes pH tõusu. A. Täitke alltoodud lausetes lüngad, valides järgmiste ainete hulgast õige aine. Ained: CO, SiO2 (tolm), SO2, CaO (tolm), Al2O3 (tolm), CO2, N2, CaCO3 (tolm). Happesademete teket Skandinaavias põhjustab _____________ , pH tõusu Põhja-Eesti veekogudes põhjustab _____________ . B
Energiaprobleemid Põhiline osa Eesti energiast toodetakse Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama - Eesti SEJ ja Balti SEJ. Seal on ka meil tõsisemad keskkonnaprobleemid. Meie energiajaamades peamise kütusena kasutatav põlevkivi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi iidsetest taime- ja loomajäänustest. Eestis võeti see kasutusele 1918. aastal ja teadlaste väiteil ammendatakse see lähema sajandi jooksul. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Põletamisel lenduv tuhk tasakaalustab hapet, nii et selles piirkonnas on kõne all koguni aluselised sademed. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80% veereostusest, mida Eesti Läänemerre saadab. Ammendatud kaevanduste tagastamine loodusele on omaette probleemiks
Energiaprobleemid Põhiline osa Eesti energiast toodetakse Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama - Eesti SEJ ja Balti SEJ. Seal on ka meil tõsisemad keskkonnaprobleemid. Meie energiajaamades peamise kütusena kasutatav põlevkivi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi iidsetest taime- ja loomajäänustest. Eestis võeti see kasutusele 1918. aastal ja teadlaste väiteil ammendatakse see lähema sajandi jooksul. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Põletamisel lenduv tuhk tasakaalustab hapet, nii et selles piirkonnas on kõne all koguni aluselised sademed. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80% veereostusest, mida Eesti Läänemerre saadab. Ammendatud kaevanduste tagastamine loodusele on omaette probleemiks
a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb ·Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine ·Ootamatud mineraalid toitainetes, põhjustavad haigusi ·Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved · Happel joogivesi reageerib torustikuga - reaktsiooni saadused vabanevad vette. Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega kärutada, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid 3. Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks välja paisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu. Autode heitgaaside kahjulikkus
a. b. oht inimestele toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus Kokkuvõttes kahju inimesele: ·Hingamisteed - sudu ·Metsade hävimine ·Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud saak väheneb ·Kunstiväärtuste (skulptuurid, ehitised) hävimine ·Ootamatud mineraalid toitainetes, põhjustavad haigusi ·Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved · Happel joogivesi reageerib torustikuga - reaktsiooni saadused vabanevad vette. Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega kärutada, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid 3. Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks välja paisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu. Autode heitgaaside kahjulikkus
taime koosluste hävinemise. Muldi hävitatakse ka kaevanduste rajamisel. Muldade keemiline degradatsioon on seotud töötusest pärit ainete sattumisega mulda. Enamasti saastub sellise tööstusettevõtte lähiümbrus, kui osaliselt kanduvad saasteained õhu ja veega ka kaugemale. Juba pikka aega on Põhja- ja Lääne-Euroopas suureks probleemiks ulatuslikd väävliheited. Õhku sattunud väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid, mis maapeale jõudes rikuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad muldi happelisemaks. Selle tagajärjel intensiivistub toitainete väljakanne. Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes, poolkõrbes, stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugevnev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta. Mulla kaitse on keskkonna- ja looduskaitse osa, mille eesmärk on mulda kui loodusvara
veesisaldus vähenevad. Muldade keemiline degratsioon on suuresti seotud tööstuses tekkivate kahjulike ainete satumisel mulda. Enamasti saastub sellise tööstuse ettevõtte lähiümbrus. Kuid osaliselt kanduvad saaste ained õhu ja veega ka kaugemale. Juba pikka aega on põhja ja lääne euroopas suureks probleemiks ulatuslikud väävliehited. Õhku satuvad väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid. Mis maapeale jõudes rikkuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad ka muldi hapelisemaks selle tahgajärjel intensiivistub toiteainete väljakanne. Ulatuslike maid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes pool kõrbes stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugenev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta mulla kaitse on keskkonna ja looduskaitse osa mille
annaabi.ee 
