, 1990), hoopis tunduvalt hiljem ja mingist bakterite (Bacteria sensu Woese) harust (Cavalier-Smith, 2002) või hoopis kahe prokarüoodi ühinemisel (nt. Rivera & Lake, 2004), pole veel päris kindlaks tehtud. Vanimad eukarüootide kivistised on 1,5 (võibolla isegi 1,7-1,9) miljardit aastat vanad, kuid neid ei ole võimalik kindlalt paigutada ühessegi tänapäeval elavasse rühma (Javaux et al., 2003; Katz et al., 2004). Eukarüootide evolutsioonis on olulist rolli mänginud endosümbioos. Kahte tüüpi organellid plastiidid (kloroplastid) ja mitokondrid pärinevad kunagi eukarüoodi poolt fagotsütoosi teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb -proteobakterist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e.
Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. 2. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks. Nt: mardikas elab
mõjutas? Hapnik tekkis fotosünteesi tulemusel alguses vees. Hapnik reageeris atmosfääris olnud mürgiste gaaside metaani ja ammoniaagiga, mille järel hakkas atmosfääri koostis muutuma tänapäevaseks. Peale hapniku teket pidid algelised organismid valima , kas kohaneda uue keskkonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. Paljud algelised organismid ei suutnud kohaneda ja surid välja (esimene suur väljasuremine). 10. Mis on endosümbioos ja milline on selle tähtsus päristuumsete rakkude evolutsioonis. Endosümbioos – vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. Rakuhingamiseks mitokondrid ja fotosünteesiks vajalikud kloroplastid. 11. Selgita radiaalsümmeetria mõistet ja too näide radiaalsümmeetrilisest organismist. Radiaalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi võib jagada sümmeetrilisteks osadeks. Nt meritäht 12. Selgita bilateraalsümmeetria mõistet ja too näide
Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a. Kliima soojus Luukalad; dinosaurused; lindude, õistaimede mesosoikum areng Uusaegkond 65,5 mln a
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab t...
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
Elu algus maal Eeldused elu tekkeks ● Eeldatakse et universum tekkis 12-15 miljardit aastat tagasi ● Päikesesüsteem 5 miljardit ● Maa 4,6 miljardit ● Algselt oli Maa hõõguvkuum taevakeha ● Jahtudes tekkis maakoor, mida ümbritses gaaside segu ● Maa jahtudes kondenseerus gaasis olev veeaur veeks ● Vihm pesi maakoort ja maakoorest leiduvaid mineraale ning tekkisid ookeanid Eeldused elu tekkeks ● Elu teke jaguneb kolmeks etapiks: ● Kõigepealt tekkisid orgaanilised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks ● Teises etapis org. ühendid liitusid ja tekkisid suured makromolekulid(nukleiinhapped,valgud) ● Valke vajatakse raku ülesehituseks ● Nukleiinhappeid raku elutegevuse juhtimiseks ● Hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt valgud või nukleiinhapped ● Kolmandaks etapiks:koondusid makroelemendid lipiidse membraani sisse ● ...
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg? Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus. Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine, kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud, mulla teke Geograafiline isolatsioon
9. Kuidas mõjutas algelisi elusolendeid hapniku kogunemine atmosfääri ? Hapniku kogumine : mürgiste gaaside kadumine; osoonikihi tekkimine 10. Kuidas võis tekkida eukarüootne rakk ? Eukarüootne rakk tekis, kui bakterite DNA hulk kasvas suureks ja selle umber moodustud tuumamembraan 11. Kuidas tekkisid mitokondrid ja kloroplastid ? Mitokondrid ja kloroplastid tekkisid bakterite kaudu, kead eukarüootid ära sõid või asusid muul põhjusel rakku elama 12. Mis on endosümbioos ? Mis tähtsus on sellel evolutsiooni seisukohast ? Endosümbioos – vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks elab teise sees. Aitas kaasa rakuorganellide tekkele. 13. Kes olid esimesed hulkraksed loomad planeedil Maa ? Käsnad – 7000 milj aastat tagasi 14. Mida tähendab radiaalsümmeetriline ja bilateraaösümmeetriline kehaehitus ? +näited loomade näol. Kumb on evolutsiooniliselt vanem
1) Lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas ; nt karu) 2) Kitsas ökoloogiline amplituud (kindel toit ; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. Biootilised tegurid : Sümbioos (+ +) : Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. (Mükokriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.) Eksosümbioos: nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos: üks organism elab teise kehas, nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Kommensalism (+ 0) : Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Näiteks: Samblik ja puu, orhidee ja puu, takjas ja imetaja. Parasitism (+ -): Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik (parasiit), kuid teisele kahjulik (peremees). Ektaparasiidid : Sääsed, kirbud, täid. Endoparasiidid : Maksalutikad,
Eluslooduse süstemaatika Vajalik orienteerumiseks elusolendite mitmekesisuses. Aristoteles jagas eluslooduse loomadeks (verega ja veretud) ja taimedeks. Loomad on liikumisvõimelised ja neil on ,,aistiv hing", ülejäänud on taimed. Selline jaotus püsis 19. sajandini. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil. John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased. Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte t...
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
uurimisel), seente ja tsüanobakterite sümbionte pole õnnestunud kunstlikult tekitada küll aga toimub see looduses ühe seenliigi puhul Geosiphon pyriforme Seene–tsüanobakteri ühenduse puhul paljuneb kumbki partner eraldi ja isoleeritult üksteisest: seene eosed idanevad hüüfideks, hüüfid peavad haarama jälle mõne Nostoc koloonia mullast, ühinema nendega kasvavas seenerakus, et luua uuesti sümbioosne ühendus primaarne ja sekundaarne endosümbioos, Primaarne endosümbioos - kõik kloroplastid pärinevad ühest eellasest – kloroplastid on monofüleetiline rühm........ kõigi plastiidide ühine eellane on olnud vabalt elav tsüanobakter sekundaarne endosümbioos - hiljem on heterotroofne päristuumne organism mitmeid kordi üherakulise fotoautotroofi alla neelatud heterotroofne päristuumne (seene)rakk kui oletatav roheliste taimede ja samuti ka seente evolutsiooni stardipunkt. Eksosümbioos (foto- ja mükobiont);
Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom - Asub loomaraku tuuma läheduses, üksik organell. Koosneb kahest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. · Osaleb kääviniitide moodustumises, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel Tsentriool Loomaraku tsentrosoomi osa, mis kooseb 27-st valgulisest mikrotuubulist.
Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITI...
Bioloogia KT 2 Mõisted Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves. Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõ...
Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad ...
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) P...
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
genoomide võrdlustest bioomides vaid geenidest, mis on bioomides evolutsioonis fikseerunud, Suurim metagenoomide projekt Global Ocean Sampling Expedition on tuvastanud 6,12 mln. erinevat valku kodeerivat geeni! Metagenoomide geenikeskne analüüs: Võrreldes eri bioomide baktereid võib kindlaks teha spetsialiseerunud geeniperekonnad kindlas elupaigas eksisteerimiseks ning "kodukorra" geenid. 26. Organellide päritolu. Mitokondriaalse genoomi päritolu: Proto-eukarüoodi ja prokarüoodi endosümbioos, geeniülekanne. Eukarüootse raku päritolu teooriad: Seeriaviisilise endosümbioosi idee, synthropic hypothesis, (kaks endosümbioosi juhust arhe + G- bakter, seejärel mt eellane), Vesiniku hüpotees, hydrogen hypothesis, (üks endosümbioosi juhus arhe + mt eellane). Plastiidide teke endosümbioosi käigus: tsüanobakteri ja eukarüoodi primaarne endosümbioos, seejärel puna-, rohe- ja liitvetikad, siis sekundaarne endosümbioos eukarüoodiga,
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile.
1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. ...
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
atmosfääri koostis vähehaaval muutuma selliseks nagu tänapäeval. Teine oluline muutus oli see, kui atmosfääri kõrgemates kihtides moodustus hapniku molekulidest osoonikiht, mis kaitses ultraviolettkiirguse eest. Kõik algelised organismid olid anaeroobid(ei vaja elutegevuseks hapniku hapnik oli neile lausa mürgine). Kui tekkis vaba hapnik, pidid algelised organismid valima, kas kohaneda uue keskonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. 8.) Endosümbioos vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. 9.) Perm'i lõpul leidis aset Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine, mille tulemusena hävis üle 80% perekondadest ja 50% sugukondadest. Massiline väljasuremise põhjused pole täpselt teada, kuid mõned teooriad põhendavad seda vulkaanilise aktiivsuse järsu suurenemine või komeetide ja meteoriitide Maaga kokkupõrkega. Kriidiajastu lõpuks suri väga palju liike välja. Kadusid ka dinosaurused
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
· Ökoloogia uurib oranismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. · Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. · Ökoloogilised tegurid jagunevad: o Abiootilised ökoloogilised tegurid- tulenevad eluta loodusest, nt valgus, õhk, temp o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vaja...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
levitavad kärbsed * perekond tuletael parasiidid ja mädandavad puitu Viburseened. * mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega * ainsana seente hulgas esinevad viburseentel liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid (zoospoorid, planogameedid) * hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised inimene ning bakterid ja algloomad Milles seisneb organismidevaheline konkurents? o Konurents viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. o Konkurents tekib siis, kui ühte liiki organismid vajavad arenguks ja
Kasulik oli ära tunda enda sarnaseid organisme ja siis vahetada toitevakuoole. (Meioos oli vanem.) Mitte toidu vaid informatsioonivaru. Rakutuum tõenäoliselt enne kui H2O fs teke. Ainuke miinus oli see, et ta ei osanud hapniku kasutada. Tekkis hapnikutaluvus, aga kasutada ei osanud à neelas alla aeroobse bakteri àmitokondri omandamine, sises¸biondina. Tänapäeval pole ühtegi organismi millel pole mitokondrit olnud, mõndadel on see kadunud, jäljed mitokondri olemasolust on olemas. (1) Endosümbioos. (2) Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus à erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = Mandriline maakoor kergem ja muutus selleks mandilise triiviga. O2 hulga kiire tõus Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi. h) Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambiumi plahvatus Kujunesid välja enamus looma hõimkondi, settesse jäänud
Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas)
(1) Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) e. Esmaste fotosünteesijate teke kaitse valguse eest (elu heidikud!) (1) Energia. (2) Fotoheterotroofid, fotosünteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus f. H2O-fotosünteesi teke hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a. (1) Endosümbioos (2) ?Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d
omavahelise ühinemise teel. Eoslavaseed (Agaricomycotina) - Hüüfe moodustavad seened. Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg. 8. Samblkikud Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid. Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos. Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud: Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku Samblike ehitus ja paljunemine: Ristlõikes eristatakse 4 kihti: ülemine koorikkiht (seeneniidid); vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud);
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Oblikatoorsed ja fakultatiivsed parasiidid. Herbivoore nim taimtoiduliste looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet. Omnivoorid. Ökosüsteemid
aretamine inimeste poolt tõendab samuti evolutsiooni olemasolu. Elu areng maal * Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest. Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid. * Endosümbioosi hüpotees ehk sümbiogenees evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. * Endosümbioos eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt. * Milliseid eeliseid andis eukarüootne ehitustüüp? Eukarüootsetel bakteritel on kaks DNA molekuli, prokarüootsetel üks. * 900-700 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed. Tähtsus: hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organismideks. Hulkraksus tagas väliskeskkonnast paremini eraldunud ja püsivama sisekeskkonna. Koos kudede
rijäätumised lõuna- Juura aegkonnas poolkeral kuiv tekkisid kliima dinosaurused · Muutused erinevate allikatega võrreldes o Terminid on muutunud ja ajad läinud varasemaks (aegkond =eoon) Muutused 1. prokarüootse raku teke 2. eukarüootse raku teke a. endosümbioos ehk bakterite kolimine teise rakku elama - mitokondrid ja kloroplastid b. invaginatsioon ehk membraanide teke 3. hulkraksuse teke a. eluea pikenemine 4. a) taimeriigis o maismaale kolimine kinnitumisvahendid kutiikula ehk vahakiht, mis kataks taime ja takistaks vee aurumist · said tekkida sõnajalgtaimed o juht- ja tugikude o seemnetega paljunemine!!
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
On isegi leitud, et klonaalselt paljunevatel seentel on raku tuumagenoomi muutumisele kaasnenud mtGenoomi rekombinantne (retikulaarne) muutumine (Anderson, 2001). Teadaolevalt paljunevad mitokondrid inimesel jt. imetajatel klonaalselt ning nende järgi on võimalik määrata päritolu ‘mitokondriaalsest Evast’. On esitatud küll ka vastupidiseid seisukohi (Awadalla, 1999), mis aga on osutunud ekslikeks andmete tõlgenduseks (Kivisild & Villems, 2000). Arvatakse, et HGT ja endosümbioos on mänginud rolli nii valkude kui DNA mosaiiksuse tekkel (Nara et al., 2000). Tõenäoliselt on HGT toimunud bakterite eellaste ja eukarüootide eellaste vahel väga varasest organismide arengust alates mõlemas suunas ning võib toimuda mõnedes organismides tänapäevalgi. On andmeid, et on toimunud HGT bakterite eellastelt seente eellastele (Brinkmann et al., 2001). Varakult pärast
(laiuss) ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Antibioos organismide (pms) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. (Ektosümbioos puiduüraskid ja ambroosia sümbioos. Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab
ja mesilane;lehetäi ja sipelgas). o Sümbioos ja mutualism, Mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + - - Ektosümbioospuiduüraskid ja ambroosia sümbioos Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Mükoriisa e. seenjuurkõrgemate taimede ja seente kooseluseen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. o neutralism. koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. · Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse.
1. Kui liposoomid segada lahustuvate biopolümeeridega 2. See kuivatada moodustub mitmekihiline ,,võileib" 3. Siis vee lisamine lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda sees biopolümeeri molekule. · · Arvatakse et esimeseks pärilikkuse kandjaks oli RNA. · Panspermia- elu kandumine Maale kosmosest. · Esimesed Eukarüoodid ilmusid Maale ~ 1,7 miljardit aastat tagasi tuuma membraan võis moodustuda rakumembraani sissesopistusest. · · Endosümbioos: 1. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1
koduloomi - laseb neil mõnda aega oma kehas elada ja tarvitab nende toodetud suhkruid. Mõne nädala möödudes seedib ta vetikad ära ja hangib endale uued. Ta võib neelata nii punavetikaid kui rohevetikaid, sellest sõltub tema värvus. Teised sama perekonna liigid söövad vetikarakud kohe ära või jätavad need püsivalt enda kehasse elama. See loom pakub bioloogidele võimalust uurida, kuidas endosümbioos võis tekkida loom alles õpib, kuidas enda kehas elutsevate kasulike majulistega püsivalt koos elada. Juurjalgsed Juurjalgsed... ... liiguvad ja haaravad toitu kulendite ehk pseudopoodide abil. Jagunevad amööbloomadeks (Amoebozoa), radiolaarideks (Radiolaria) ja päikeloomadeks (Heliozoa) Radiolaarid on eranditult mereorganismid, riimvees ei ela! Neil on mineraalne skelett strontsiumsulfaadist või ränioksiidist, viimasest võib sügavikes moodustuda radiolaarmuda.
näha olemasolevaid järjestusi, on maksimaalne. Tõenäosus (andmed | puu). Hindab järjestuste, mitte puu tõenäosust! Hindab järjestuste vastavust etteantud puule. Ei hinda tuletatud puu vastavust tegelikule puule. Meetod nõuab: järjestusi, järjestuse evolutsiooni mudelit, puud (kuju ja harude pikkused). 2. Nimeta vähemalt neli megaevolutisoonilist sündmust, soovitavalt erinevatest ajastutest. Eukarüootsuse teke (ca 2,5 Gat). Tekkis arhebakteri ja eubakteri vahel, endosümbioos. Omastasid nii mitokondri, mis võimaldas neil ellu jääda siis, kui tsüanobakterid aktiivselt hapnikku tootsid oma elutegevuse käigus. Paljudele prokarüootidele oli see saatuslik. Hilisdevonis tetrapoodide teke, kui tulid maismaale. Esimesed kahepaiksed kujunesid vihtuimsetest kaladest (struktuur sama, funktsioon erinev). Triiases dinosauruste väljakujunemine, tekkisid archosaurustest dinosauruste liinid. Tekkisid saurischia või ornitischia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
