Viljastumise käik (0)

Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt sugu�he, mille k�igus totipotentsed haploidsed isasgameedid ( spermatosoidid ehk seemnerakud ) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel eluj �ulistena p� sida . Spermatosoidid on naise kehas v�imelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud , millel on selline v�ime. Need haploidsed (�he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. �he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk � hineb �he seemnerakuga, moodustades viljastatud s� goodi , millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt �ks munarakk . Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha l�pus olevad narmad �le munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe �laosast l�bi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku m��tmetega v�rreldes suur vahemaa . P�rale j� udnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning iga�ks neist p��ab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ens��mid, mille abil ta tungib l�bi munaraku v� liskihi , et munarakuga �hineda. K�igepealt tuleb spermatosoidil l�bi tungida munarakku �mbritsevast k�vast membraanist (l�bipaistvast v��tmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta m�jutama �ht ens��miretseptorit munaraku pinnal. See v�tab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on �he seemnerakuga � hinenud , siis tema membraan muutub, nii et ta teise ssemnerakuga enam �hineda ei saa. Seemne- ja munaraku tuumade liitumine, mille tulemusel, moodustub diploidne rakk (loote esimene rakk ), l� petab raseduse esimese staadiumi. Viljatuse puhul ning �ksikute naiste ja lesbiliste paaride puhul kasutatakse ka alternatiivseid viljastamismeetodeid, sealhulgas tehisseemendust ja katseklaasis viljastamist. Rakkude pooldumine munajuhas Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud �ksainus totipotentne diploidne rakk (s� goot ), millest saab v�lja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks v�iksemat rakku ( blastomeeri ). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina v� iksemad . P�rast nelja pooldumists�klit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar , mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakav�line rasedus M�nikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk v� ljaspool emakat. Seda nimetatakse emakav�liseks raseduseks . Emakav�line rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht v�ib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk v�ib j�uda (enam-v�hem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakav�lise raseduse korral tavalised t� sistused , kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul v�ib emakav�line rasedus katkeda, tuues kaasa t�sise verekaotuse. Seega v�ib emakav�line rasedus olla naisele eluohtlik. Emakav�list rasedust ei ole v� imalik l� puni kanda ja loode on m��ratud hukkumisele. Tavaliselt p��takse emakav�lise raseduse korral ema elu p��stmiseks teha abort . P�rast munajuhast v�ljumist Rakkude jagunemine j�tkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad n��d blastots��li ehk p�isloote��ne. Blastots��l on v�ike ��s rakkude keskel, mille � mber rakud kasvavad. Selle �� nest v�ljapoole tekib lame rakukiht . L�bipaistev v��de s�ilitab esialgse suuruse. Sellep �rast on uued rakud aina v�iksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on ��s, koos selle �mber kasvavate rakkudega nimetatakse blastots�stiks ehk lootep�iekeseks. N��d moodustub kahte t��pi rakke: �hed kasvavad blastots��li sisse ning teised sellest v�ljapoole. L�bipaistev v��de l�heneb 24 v�i 48 tunni p�rast. Blastots��list v�ljaspool asuvad rakud hakkavad n�ritama ens��mi, mis n�rgendab emaka sisepinna epiteelkude ning tekitab koha, kuhu loode kinnitub (implanteerub). Blastots�st n�ritab ka hormooni (inimese koorioni gonadotroopne hormoon), mis stimuleerib progesterooni j�tkuvat moodustumist ema kollakehas. Progesteroon tagab toitainete juurdep ��su lootele emaka seina kaudu. Reaktsioonina blastots�stile n�� rmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid . See v�imaldab blastots� stil saada emalt elut �htsaid toitaineid, mis on raseduse j�tkumiseks vajalik. Rasedustestid n�itavad inimese koorioni gonadotroopne hormooni olemasolu. Blastots�sti �mbritsevad rakud h�vitavad n��d emaka limaskesta rakke, tekitades v� ikesi verevalumeid, mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastots�sti sisekihi rakud jagunevad kiiresti, moodustades kaks kihti. �lemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnioni��nes. Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis, v�ib tekkida ka emakav�line rasedus). M�ne p�eva p�rast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka k�lge. N��d areneb kujuneva platsenta k� ljes implantatsioonikoha l�hedal vere- ja veresoonte s� steem . Paunake blastots�sti sees hakkab produtseerima punaliblesid. J� rgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabav��t. Seej �rel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon , mille k�igus arenevad kolm lootelehte: ektoderm , mesoderm ja endoderm . Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad k�ik organismi koed . Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti , kopsude, kusep �ie ja mitmete n��rmete v�limised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja l�mfikude ning kopsude, s�dame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka p�rn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, k��ned, karvad , silmade sarvkestad, sise- ja v�lisk�rva v�limised osad, nina, siinused, suu, p�rak, hambad, ajuripats , piiman��rmed, silmad ja kogu n� rvis �steem. Umbes 18 p�eva p�rast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote n�rvis�steem on �ks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama n�gusas piirkonnas, mida nimetatakse n�rvivaoks. J�tkub verev �rgustiku moodustumine, mis v�imaldab verel voolata �mber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad l�bi nende arenevate v�rgustike. Platsenta �mber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned , et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks. Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub s�da. Umbes 24 p�eva p�rast viljastumist hakkab l��ma algeline S-kujuline torujas s�da. Siis algab vedeliku voolamine l�bi loote