Kompositsioon musta punasega Abstraktne (1968) 1971-1980.a. kunstiteosed. Evald Okas (1915-2011) o Evald Okas oli eesti maalikunstnik ja graafik. o Hariduse omandas Nõmme Linna 1. Algkoolis, Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, astus 1939.a. Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. o Ta töötas maali- ja siis aastakümneid graafikakateedris, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor ja Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessor. Oli ENSV Ülemnõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu liige. 1981-1990.a. kunstiteosed. Valdemar Väli (1909-2007) o Valdemar Väli oli eesti maalikunstnik, kes sai tuntuks eelkõige portree- ja maastikumaalidega. o Lõpetas Silla algkooli, asus 1938. aastal õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallase Tartus. o Aastast 1945 oli Eesti Kunstnike Liidu liige ja aastast 2002 auliige, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud, maalikunsti osakonna professor ja emeriitprofessor.
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 1 Tehniline joonis ja kinemaatikaskeem Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 ÜLEKANDETEGURITE ARVUTUSED Mootori pöörlemissagedus n1 = 2000 p/min. Leian esimese hammasrattapaari ülekandeteguri. Valin Z1 = 19, Z2 = 57. i1,2 = Z2 / Z1 i1,2 = 57 / 19 = 3 Leian teise hammasrattapaari ülekandeteguri. Z3 = 18, Z4 = 81. i3,4 = Z4 / Z3 i3,4 = 81 / 18 = 4,5 Leian reduktori ülekandeteguri. ireduktor = 3 x 4,5 = 13,5 Leian reduktori väljundvõlli pöörlemissageduse.
Patricia Benner Egne Juudas, Ingrid Reemets, Margo Kalamägi, Henet Kobak Biograafia Sündis 1942 a USA-s Virginia osariigis Otsustas saada õeks töötades haigla vastuvõtu osakonnas Kirjutanud 9 raamatut, arvukalt artikleid Emeriitprofessor California ülikoolis Õendusalane teooria Pädevuse arendamist alustatakse põhitõdede kinnistamisest Kliiniline praktika + väga tugev teoreetiline baasõpe Praktiliste kogemuste käigus välja kujunenud intuitsioon Oluline on teha vahet kogenud õel ja algajal Tervis Õele prioriteet Kvaliteetne ravi Professionaalsed oskused Oskustasemed Keskkond Teooriatundide kaudu tutvuda töö iseloomuga Mõista patsiendi seisundit puudutavaid parameetreid Algajatel õdedel juhendajad
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 2 Sisejõudude süsteem ja epüürid Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita).
taskutelefoni omanik. «Olen tähele pannud, et kui ööseks olen sisselülitatud mobiiltelefoni jätnud öökapile, mis on üsna pea lähedal, ärkan hommikul peavaluga. See ei saa olla juhus, olen seda mitu korda täheldanud. Kui telefon on välja lülitatud, siis pea ei valuta,» lisab ta. Kiirguse mõju on teadmata «Teame, et elektromagnetlainetel on inimorganismile mõju, aga milline, ei osata veel öelda,» nendib Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Hiie Hinrikus. Sarnaselt mobiilidega kiirgavad ka mikrolaineahjud, raadiosaatjad, telerid ja arvutiekraanid. «Meie oleme testinud inimaju käitumist mobiiltelefoniga lähedasel sagedusel töötavat generaatorit peale lähedale asetades ja saame öelda, et muutused on olemas. Soomes on kontrollitud valkude reageerimist elektromagnetlainetele. Neistki testidest on selgunud, et kiirgus mõjutab stressivalke. Samas ei saa ju öelda, et seesugune mõju oleks igal juhul halb.»
Kose Gümnaasium Naermine kui positiivne emotsioon 2009 Uuritakse naeru mõju tervisele Vereproovid, mikrokiibid ja kaks koomikut peavad tooma selgust tervise ja naeru vahelisse seosesse. Jaapanis asuva Tsukuba Ülikooli biokeemikust emeriitprofessor Kyazuo Murakami soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi. Mõlemat geenide rühma arvatakse mõjutavat stress. Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA- mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust. Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset
1966.a suunati Maie-Ann Raun Moskva Tööstuskunsti Kõrgkooli, kus pidi temast saama klaasiõppejõud. 1969.aastast on Raun õpetanud ERKI-s ja EKA-s klaasikunsti ning klaasiajalugu. 3 aastat hiljem sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1984.-1993. aastatel oli ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 2002-2004. aastani töötas Tallinna klaasivabrikus Skankristall As-is peakunstnikuna. 2003-st aastast on Maie-Ann Raun olnud Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 2006.a asutas koos K. ja E. Vaikrega Järvakandis Klaasistuudio OÜ. Kõigi nende aastate jooksul on ta teinud palju klaasitöid nagu Liivakellad, Flöödid, Õhtu, Öö ja päev, Sõsarad, Sõõrid, Veesilm, Jääsilm, Hetk, Õis, Victoria, Johann Kunckel, Tervist!, Rubiin, Sulps, Keeris, Johannes, Roheline Jõemaa, Lained, Voolav Klaasijõgi. Enim meeldis mulle Järvakandi Klaasimuuseumis eksponeeritud töödest 1979.a valminud pokaalid Sõsarad
3) liitsõnades: plekkkatus 4) nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Lühendusviisid: *algustähtlühend võtta sõna esimene täht: a aasta, l leht *katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, em-prof emeriitprofessor *valiktähtlühend võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, stj saatja Keelekorraldajad: Peeter Päll, Maire Raadik, Tiina Leemets
oktoobril 1909, Kullamaal savitööstuse meistri peres. Tema vanemad surid noorelt, ning teda kasvatasid vanavanemad. Ta on õppinud Silla koolis, Tallinna õhtukoolides ning 1938.aastal asus õppima Pallase kunstikooli Tartus, selle lõpetas aastal 1943. Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ning aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor. Aastal 1999 autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastal 2002 valmis Rein Raamatul temast portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. Kuid on maetud Kullamaale, kust kunstik on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel.
Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM). Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein. Eesti kunsti Grand Old Man emeriitprofessor Evald Okas on tunnistanud, et just seal Jaroslavlis arenes kõige rohkem tema kompositsioonimeel. Loomulikult oli see keeruline ja vastuoluline loominguperiood. Huvitav fakt on ka see, et kui Eesti esimesed jazz orkestrid loodi vahetult enne Nõukogude okupatsiooni, siis Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Aga Jaroslavlis moodustati eestlaste jazz orkester Rostislav Merkulovi juhatusel, mis peale sõda 1948. aastal keelati siis juba Nõukogude võimu poolt
teiste kunstiliikidega võrdväärseks. Kuulsaimad tööd: (Paremal) ,,Jutlustaja" (1932), (all vasakul) "Põrgu" (1930-1932) ja (all paremal) ,,Kabaree" (1931). Olev Soans (1925-1995). Eesti graafik. Lõpetas 1941 Pärnu kaubanduskeskkooli. Oli 1943-1944 mobiliseeritud Saksa sõjaväkke. Astus 1946 Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, lõpetas ERKI 1951. Seejärel tegutses vabakunstnikuna. Alates 1961 ERKI õppejõud (al. 1979 dotsent, al. 1987 professor) ning aastast 1994 emeriitprofessor. Aastast 1951 Eesti Kunstnike Liidu liige.. Ta järgis ideed, et kunstil ja teadusel on palju rohkem ühist, kui on tavaks arvata. Ka temas endas olid ühel ajal peidus nii kunstnik kui ka teadlane. Toetudes senisele teadmistepagasile ning seda edasi täiendades oskas ta selle ühendada oma kunstnikuandega. Valmistas kokku 38 Eesti paljusid eluvaldkondi hõlmavat kaarti, millest suur osa on hoiul Harjumaa muuseumis Keilas. (üleval) ,,Eesti Purjesõidu Ajalugu" (1976), söövitus.
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 4 Detaili- ja koostejoonis Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kodutöö nr 4 Detaili- ja koostejoonise põhinõuded Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed.
Francis Fukuyama Francis Fukuyama (sündinud 27. oktoobril 1952 Chicagos) on ameerika politoloog. Fukuyama on kõige enam tuntud oma teose "Ajaloo lõpp ja viimane inimene" poolest, milles ta väidab, et ajalugu kui ideoloogiate võitlus on maailma jõudmisega liberaalse demokraatiani pärast Berliini müüri langemist ja külma sõja lõppu suuremalt jaolt lõppenud. Daniel Bell Daniel Bell (10. mai 1919 - 25. jaanuar 2011) oli Ameerika sotsioloog, kirjanik, toimetaja ja Harvardi Ülikooli emeriitprofessor, tuntud oma panuse poolest post-industrialism uurimisse. Robert Dahl Robert Alan Dahl (17. detsember 1915 - 5. veebruar 2014) oli politoloogia emeriitprofessor Yale Ülikoolis, kus ta sai oma doktorikraadi politoloogias 1940.
Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Edgar Savisaar-on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 , Keskerakonna esimees. Mihhail Gorbatsov-Oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, 1990-1991 Nõukogude Liidu president. Marju Lauristin-on eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik, Ta on Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Boriss Jeltsin Tiit Made Gennadi Janajev Boriss Jeltsin-oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991-1999. Tiit Made- on Eesti majandusteadlane ja poliitik. Gennadi Janajev- oli Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 1990-1991. Lennart Meri Vaino Väljas Lagle Parek Tiit Madisson Lennart Meri- oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Eesti president 1992-2001
Hiljem õppis ta stsenaristiks Praha Muusika ja Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1956. Praha kevade ajal 1968. aastal oli ta Pariisis oma esimese USA filmi läbirääkimistel. Tsehhi kinostuudio, kus Forman töötas, vallandas ta süüdistatuna ebaseaduslikus maalt lahkumises. Forman emigreerus samal aastal USAsse ning sai 1977. aastal USA kodakondsuse. Lisaks filmitegemisele õpetas ta alates 1978. aastast Columbia ülikooli filmiteaduskonnas (praegu emeriitprofessor). Filmidest Milos Formani esimene lavastatud täispikk film oli ,,Must Peeter", millele järgnes ,,Blondiini armastus", mõlemad said häid arvustusi kriitikutelt ja tunnustust ka Prantsuse filmi akadeemialt. Ta stiil oli oluline Tsehhi ,,uue laine" väljakujunemisel. Tihtipeale on fiktsioon ja realism põimitud. Liikumises olid lavastajad, kes kasutasid riigi poolt kontrollitud filmitehast ära, et kajastada totalitaarses süsteemis elamise probleeme.
näitusega „... on vaataja silmades“. 2 Kriitikust Arthur C. Danto sündis Ann Arboris, Michiganis aastal 1924 ning kasvas üles Detroidis. Pärast kaheaastast teenistust USA armees, läks Danto Wayne´i Osariigi Ülikooli ja pärast seda Kolumbia Ülikooli. Aastast 1949 kuni 1950 õppis ta Pariisis Fulbright stipendiumiga ja aastal 1951 naases Kolumbiasse, et õpetada. Seal on ta hetkel ka emeriitprofessor filosoofia alal. Alates aastast 1984 on Danto olnud ajakirja The Nation kunstikriitik ning lisaks kõigile tema kirjutatud filosoofia raamatutele, on ta ka avaldanud mitmeid kunstikriitika esseesid. Arthur Coleman Danto on Ameerika kunstikriitik ja filosoofia professor, Üheks Danto keskseks eesmärgiks tema esimese 30-karjääriaasta jooksul oli muuta kasutuskõlblikuks Hegeli, Nietszche ja Sartre ideed. Tema kirjutised neist on selgepiirilised ning sageli kriitilised
Rannap ise kirjutab heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Enamus lood on tal siiski kirjutatud klaverile, kuid on kirjutanud levilaule ja kammermuusikat. Orkestriteosed: ,,Papagoid", ,,Eleegia", ,,Umbrellas", ,,Sümfoonia". Klaveriteosed ja tsüklid: ,,Naiivsed ja süütud palad", ,,Cruise Control", ,,Six-pack piano". HELJO SEPP ( sündinud 15. oktoobril 1922) on eesti pianist, pedagoog ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor. Õpingud Ta alustas enda õpinguid Valga muusikakoolis. Seejärel õppis ta klaverit Heino Elleri abikaasa Anna Elleri juures. Peale seda läks ta õppima Londoni Kuninglikku Muusikaakadeemiasse. Inglismaalt tagasipöördudes jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning peale seda Moskva Riiklikus Konservatooriumis. Heino Sepp õppis ka Heino Elleri kompositsiooniklassis. Kurb saatus
liigsõna väikse tähega. 1. Kui täna räägitakse kõige rohkem «Leviatanist», siis ikka sellepärast, et sel on ette näidata Kuldse Gloobuse Auhind. Õige: Kuldse Gloobuse auhind Allikas: Postimees 02/15 2. Iseseisvuspäeva eel saavad Valgetähe Medali mitmed kultuuritegelased: Eesti sisearhitektuuri ja tootedisaini elav klassik, kunstiakadeemia emeriitprofessor Mait Summatavet Õige: Valgetähe medali Allikas: Delfi 02/14 Reegel: Kauba liigisõnale on tavaliselt lisatud toote nimi, mis kirjutatakse läbiva suurtähega. 1. Lisaks koguti raha heategevustoote, milleks sellel aastal oli Annekese Šokolaad, müügist. Õige: Annekese šokolaad Allikas: Virumaa Teataja 2
Järgnevatel aastatel on TÜs eesti murrete õpetamist ja uurimist juhtinud Karl Pajusalu. Niit töötas 19972002 Turu ülikoolis, aastast 2002 on jällegi TÜ eesti murrete dotsent. Oluliseks sündmuseks TÜ dialektoloogias on olnud eesti keele ajaloo ja murrete õppetooli asutamine 1999. a. Aastal 2000 valiti õppetooli professoriks K. Pajusalu. Peale selle on TÜs eesti murrete ajaloo ja kirderanniku murretega tegelnud läänemeresoome keelte professor Tiit-Rein Viitso (nt Viitso 1996) ja emeriitprofessor Paul Alvre (nt Alvre 2000). Viimasel kümnendil olid TÜ murdeuurimise põhisuundadeks murrete muutumise ja nivelleerumise uurimine (Pajusalu 1992a, 1992b, 1997, 1999a, 1999b, osaliselt Pajusalu 1996, Pajusalu jt 1999, Grigorjev jt 1997, Velsker 2000, T. Iva 2002), saarte murde häälikujoonte, sõnavara ja kontaktide uurimine (Sedrik 1994a, 1994b, 1995, 1999, Niit 1997, 2002, Uind 2000), lõunaeesti foneetika ja fonoloogia (Pajusalu 1998, 2000b, 2001, Pajusalu jt
Arts (BA) . Teadusbakalaureuse kraadi saavad üldjuhul fundamentaalteaduslikemale ainetele tuginevate õppekavade läbinud, bakalaureuse kraadi saavad rakenduslikuma ja/või humanitaaralase kõrghariduse läbinud üliõpilased. Magister: 1) teadus(te) magister Master of Science(s) (MSc) 2) kunstide magister Master of Arts (MA) Doktor: 1)teaduste doktor, filosoofiadoktor, meditsiinidoktor, õigusteaduse doktor 24. Akadeemiline personal: õppejõud - professor, emeriitprofessor dotsent, lektor, assistent ja õpetaja, teadustöötajad - vanemteadur, teadur, juhtivteadur mõiste selgitus, kes saab kandideerida vastavale ametikohale. Õppejõud: Professor oma eriala juhtiv õppejõud ja tunnustatud teadlane, kes korraldab ülikoolis oma aine õpet ning suunab vastavaid teadusuuringuid. Emeriitprofessor kui professor jääb pensionile
Mehhikos filmitsenaariumite kirjutamise kõrvalt valmis romaan ,,Sada aastat üksindust". Töötas veel TV uudisteprogrammi Gabo peatoimetajana ning oli ajakirja Gambio kaasomanik ja toimetaja. Asutas ajakirjanike kooli. Suri vähki. Teosed: ,,Kõdulehed", ,,Armastus koolera ajal", ,,ühe ettekuulutatud surma kroonika" · Umberto Eco (1932) Sündis Alessandrias, oli itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik, keskaegse esteetika spetsialist. Õppis filosoofiat. Bologna ülkikooli emeriitprofessor. Esines Tartus kahe loenguga ning Kultuuriteooria tippkeskuse seminaril Tallinnas. Ta oli Itaalia telekanali RAI kultuuritoimetuse kaastöötaja ja kirjutas muuhulgas ajakirjadele "Verri" ja "Rivista di Estetika". Kirjastuse Bompiani filosoofiliste, sotsioloogiliste ja semiootiliste sarjade väljaandja. Semiootikaprofessor Bologna ülikoolis, temast sai ka kommunikatsiooni- ja teatriteaduste instituudi direktor. Kuulus neoavangardistliku rühmitusse
kommunikatsioon, kultuurierinevuste koolitus, rahvusvaheline haridus ja konstruktiivne konfliktilahendus. Paulil on doktorikraad Aasia kultuuride alal ning magistrikraad nõustamises ja personalipsühholoogias. Geert Hofstede (Gert Jan Hofstede isa) on üle maailma tuntud kui esimene empiirilisel tõendusmaterjalil põhineva kultuuridimensioonide mudeli autor. Ta on Maastrichti Ülikooli antropoloogia ja rahvusvahelise juhtimise emeriitprofessor. Aastatel 1993-2000 oli ta auprofessorina Hongkongi Ülikooli teenistuses. Doktor Hofstede on Ameerika Ühendriikide Juhtimisakadeemia kolleegiumi liige ning Nyenrode, Sofia, Ateena ja Gothenburgi ülikoolide audoktor. Tal on doktorikraad sotsiaalpsühholoogias, mille ta sai Hollandi Groningeni Ülikoolist. Autorid kasutavad Paul Pederseni ja Gert Jan Hofstede väljamõeldud kümmet „sünteetilist kultuuri“. Need koosnevad hoiakutest, uskumustest,
,,Misantroobist". ,,Misantroop" toimus kultuurimajas ,,Kannel". Reisikirjeldus Neljapäeval, 28. jaanuaril toimus Comeniuse projekti raames 10.a ja 11.a klassil väljasõit Tartusse. Väljasõidu sihtpunkte oli kaks: Eesti Maaülikool ja Tartu Tõravere observatoorium. Eesti Maaülikool asub Tartu linnas ja Tõravere observatoorium asub 21 km Tartust lõunas. Päeva alustasime Eesti Maaülikoolis, kus ootas meid emeriitprofessor 1 Jüri Randjärv. Professor Randjärv selgitas meile maja maketti kasutades Maaülikooli majadesüsteemi. Pärast süsteemi tutvustamist juhatas ta meid auditooriumisse, kus ta asus meile selgitama geodeesiat ja Struve kaart. Geodeesia (kr k "maajagamine") on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest. Antiikaja õpetlane Eratosthenes (276-194 eKr) suutis keskpäevavarju suhtelise pikkuse abil ära määrata Aleksandria ja Syene (tänapäeval Assuan) vahekauguse,
aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees 1865. aastal sai ta lõpuks tänu tutvustele trükikojas loa avaldada oma ajalehte. Trükkal F. W. Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti 4 ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate
lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Perno Postimees 1865. aastal sai ta lõpuks tänu tutvustele trükikojas loa avaldada oma ajalehte. Trükkal F. W. Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste
Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Tema isa oli Johannes Lauristin ja ema Olga Lauristin. Jaak Allik on tema poolvend. Marju Lauristin lõpetas Tartu Ülikooli 1966. aastal ajakirjanduse ja sotsioloogia erialadel. 1976. aastal sai ta Moskva Ülikoolist kandidaadikraadi. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Oli Eesti Kongressi liige. Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto" vilistlane. Marju Lauristin oli 21. oktoobrist 1992 kuni 20. septembrini 1994 Mart Laari valitsuse sotsiaalminister. 3 Marju Lauristin enda kohta
net/Statistikaamet/enemargit-tiit-eesti-rahvastik-kmne-rahvaloenduse- andmetel#btnNext Statistikaamet . Eesti rahvaloenduste ajaloost . 01.02.2014 http://www.stat.ee/files/koolinurk/rahvaloendusest/ajalugu/ Statistikaamet . 2000.aasta rahva ja eluruumide loendus - Üldinfo 01.02.2014 http://www.stat.ee/20351 Kristo Mäe . RAHVALOENDUSEL LOENDATI 1 294 236 EESTI PÜSIELANIKKU . 02.02.2014 http://www.stat.ee/63779 Lisad PILDID Ene-Margit - Tiit Tartu Ülikooli emeriitprofessor, statistikaameti vanemmetoodik, rahvaloenduse metoodikajuht Rahvaloenduse materjalide vastuvõtmine ja kontrollimine ühes Tallinna rahvaloenduse ringkonnas 1922. aasta rahvaloenduse ajal . Rahvaloendaja 1958. aasta suvel Tallinna-Leningradi rongis Rahvastiku püramiid
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituut Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2
20. SAJANDISSE TRÜGIDES Rahvusvahelised suhted eelmisel sajandivahetusel HELMUT PIIRIMÄE Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides võiks jõuda veendumusele, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. Tegelikkuses on suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. Nullide maagia Inimkond paistab olevat endale juba ammu teadvustanud, et uue sajandi tulek on midagi erilist. Nullpunkt pidi ju olema Jeesuse Kristuse sündimine, ilma et sellele oleks järgnenud 0 aasta. Algul oli küll kergem mõista saja aasta täitumist kahe nulliga ja number ühte kui uue algust, hiljem hakkas köitma kahe nulli maagia. Niisiis tekkis ka eelmisel sajandivahetusel arusaamatus, kas uus sajand algab pärast 1900. aasta täitumist või juba 1900. aasta saabumisel. Neile, kes arvestavad aega sajanditega, lõpeb iga sajand muidugi siis, kui on lõppenud kahe nulliga märgitud aasta. Teistmoodi on keeltega, milles 19. sajandi asemel öeldakse 1800nd...
septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ..................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15
Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele Ene Kolbre .................................
septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros 10
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Triinu Viikholm KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS Kodutöö nr 1 Emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015........................................................................................ 3 2
aastani" (1956). Dotsent Aino Valmet kandidaadiväitekiri "Pluurali partitiiv eesti vanemas kirjakeeles (1524--1867)" (1956). Artikleid vanema kirjakeele morfoloogiast, nt noomeni mitmusevormidest J. Gutslaffi grammatikas (1986) ning Käsu Hansu kaebelaulu keelest (1993). Tutvustus H. Gösekeni sõnaraamatu (1960) ja A. Thor Helle grammatikakäsitluse kohta (1983). Koos V. Alttoaga on A. Valmet koostanud ülevaateraamatu eestikeelse juhuluule kohta (1973). Emeriitprofessor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978,
Vanalt uuele kirjaviisile ülemineku käsitlus (1946). Dotsent Aino Valmet kandidaadiväitekiri "Pluurali partitiiv eesti vanemas kirjakeeles (1524--1867)" (1956). Artikleid vanema kirjakeele morfoloogiast, nt noomeni mitmusevormidest J. Gutslaffi grammatikas Professor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest Tänapäev Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia).
konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 22. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Taru Ülikoolis: Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre .................................
• Kaevamismetoodika pioneer (Wheeleri-Kenyoni koolkond) • Mitmed linnusekaevamised Inglismaal ja Wales’is (Maiden) • Teise maailmasõja järel tegutses Indias • Populaarne esineja, s.h televisioonis Lewis Binford ja uusarheoloogia • Uusarheoloogia rajaja > protsessualism • Etnoarheoloogia rajaja • Peamised huvialad: paleoliitikum, kivitöötlemine, kütid-kalurid (-korilased) Colin Renfrew ja indoeurooplaste päritolu • Cambridge’i emeriitprofessor • Tegelenud Kreeka neoliitikumi ja pronksi-ajaga (doktoritöö nendest perioodidest Küklaadide saarestikus Egeuse meres) Ian Hodder ja postprotsessualism • Tegelenud esmalt ruumi-analüüsiga (Ian Hodder & Clive Orton, Spatial analysis in Archaeology, 1976) • 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul – etnoarheo-loogia (“Symbols in Action. Ethnoarchaeological Studies of Material Culture” (1982)) Mick Aston
Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus. Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates vormides. Ta on olnud paljude teadusajakirjade toimetuskolleegiumides (nt Psychological
organisatsiooni käitumise alal. (1922-) Fred Fiedler on üks juhtivatest ekspertidest eestvedamise ja organisatsiooni käitumise alal. 1976. aastal avaldas ta oma töö ,,Eestvedamise efektiivsuse teooria" (,,A Theory of Leadership Effectivness"), kus ta tutvustab oma kuulsat olukorralise juhtimise mudelit, mis erines oluliselt varasematest eestvedamise käsitlusest. Doktorikraad omistati talle Chicago Ülikoolist. Tänini on Fred Fiedler Washingtoni Ülikooli emeriitprofessor juhtimise ja organisatsiooni alal. Ta on saanud mitmeid autasusid intellektuaalse panuse eest rakendusuuringutesse, silmapaistva õpetaja auhinna (Distinguished Educator Award ) Ameerika Juhtimise Akadeemialt ja silmapaistva teadusliku panuse eest tööstus ja organisatsiooni psühholoogiasse Tööstus- ja Organisatsioonipsühholoogia Seltsilt (Society for Industrial and Organizational Psychology) Fred Fiedleri õpilane Martin Chemers California Ülikoolist, raamatu
septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Lk 19 Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu
andekate lastega. Ka Eestis pole olukord erinev. Eesti koolide eespool vii- 6 Eessõna datud uuringu põhjal tunnistavad seda vajakajäämist nii koolijuhid, peda- googid kui ka koolipsühholoogid. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel. Kuigi meie kirjastused on välja andnud mitmeid andekale lapsele pü- hendatud tõlkeraamatuid – siinkohal sügav kummardus emeriitprofessor Inge Undile esimese eestikeelse seda ainest süsteemsemalt käsitlenud raa- matu “Andekas laps” (2005) eest –, on teema oma mitmetahulisuses üsna ammendamatu. Asetades rõhu andeka lapse isiksusega seonduvale, aitab käesolev raamat loodetavasti seda pilti avardada. Mis on andekus 7 Mis on andekus? Andekate kohta käibib väga palju müüte, üheks levinumaks arvatavasti
S. Shirakawa on s¨ undi- ~ nud 1910. a. Jaapanis Fukui prefektuuris. Oppis hiina keelt ja kirjandust ¨ Ky¯oto Ritsumeikani Ulikoolis, ning t¨o¨otas 1981. aastani sama u ¨likooli juu- res, erialana Hiina muinaskultuur. Avaldanud rohkesti t¨oid Vana-Hiina kirjanduse alalt, 81. aastast Ritsumeikani emeriitprofessor. 1991. a. sai Jit¯o ja Jikun s~onaraamatute eest Kikuchikan aastapreemia , 1996. a. avaldas oma kolmanda s~onaraamatu Jits¯ u . 1998. a. tunnistas Jaapani riigiv~oim Shirakawa elut¨o¨od andes talle Kultuuriteenete Kava- leri autiitli. Hoolimata k~orgest vanusest (90!) on Shirakawa praegugi hea tervise juures ning tegeleb oma 12-k¨oitelisse koguteosesse koondatud elut¨o¨o toimetamisega. Allpool esitan l¨ uhirefereeringud Shirakawa kanji morfoloogiast vasta-
kahe tooli harjutuses, läks koju ja kirjutas sellest tegevusest luuletuse. Luule abil saab edasi anda mõtete ja tunnete tuuma ning luule on teabeallikas, mis vastavas olukorras väärib uurimist. Ma olen oma praktikas tähele pannud, et rääkides klientidega karjääriotsuste tegemisega kaasnevatest pingetest, on sageli kasulikuks osutunud Robert Frosti luuletus ..Käimata jäänud tee" (,,The Road Not Taken"). Dr Jane Goodman, Oaklandi Ülikooli emeriitprofessor, kirjeldas oma ettekandes, mille ta pidas 2008. aastal toimunud üleriigilise karjäärinõustajate ühingu konverentsil, kuidas kasutada luulet väärtushinnangute uurimisel. Tuues näiteks Lewis Carolli, rääkis ta luuletusest, kus ridade esitähtedest moodustus pealkiri ,,Alice imedemaal". Konverentsil osalejatel paluti sama võtet kasutades kirjutada oma luuletus. Mina kirjutasin sellise: Nüüd on aeg elada Ootuspärasest erinevalt
annaabi.ee 
