Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ
KODUTÖÖ nr. 4
Detaili- ja koostejoonis
Juhendaja : emeriitprofessor Maido Ajaots
Kuressaare 2012
Kodutöö nr 4
Detaili- ja koostejoonise põhinõuded
Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed.
Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed.
Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõik vajalikud admed kantakse koostejoonisele.
Iga detaili joonis tehakse standardformaadiga lehele ja varustatakse kirjanurgaga. Formaadil A4 paigutatakse kirjanurk piki joonise lühemat külge, teistel – piki pikemat külge. Detaili kujutatakse joonisel nii, nagu ta kinnitatakse tööpinki. Pöördkehade detailide (võll, hammasratas, puks jne) telg paigutatakse rööbiti kirjanurgaga.
a) Geomeetriliste tolerantside (kuju- ja asenditolerantsid) määramine (seletuskirjas)
b) Joonis peab olema tehtud mõõtkavas
c) Istamis,- ahel- ja gabariitmõõtmed (tolerantsiga)
Mõõtmete kordamine põhjustab vigu ja praaki valmistamisel ning on seetõttu keelatud.
Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed.
d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baasid
e) Pinnakaredus , kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (“ tühja“ sümboliga)
f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljega
g) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu sooned
h) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasiga
i) Tehnilised tingimused
1. Kõvadus HB ..... välja arvatud tähistatud koht
2. Märkimata raadiused ..... mm
3. *Lõikeriistaga määratud mõõde (või Teatmõõtmed)
4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas)
5. Tsementeerida h = ......; HRC .....
6. Valukalded ....
Koostejoonis
a) Tükitabel, kõik elemendid (detailid), alakoostud, standardsed tooted, materjalid
b) Joonisele kantakse gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ning mõõtmed, millega tuleb arvestada antud koostu kokkumonteerimisel või ühendamisel teiste koostudega, avade jaotusringjoone mõõtmed jne
c) Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoone vahekaugust
d) Veotelje lõige A-A , kõik elemendid on mõõtkavas
e) Keermesliide , keermesniit – pideva peenjoonega
f) Tihend – viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga
g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge
h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud , joonistatud
Detailijoonis eskiis
- võlli ringsuse ja pikiprofiili tolerantsid veerelaagri kohal 25 μm.
- võlli radiaalviskumise tolerants ühise telje CB suhtes.
- näitab pinnakaredust (freesimine).
- näitab võlli faase , 1,6 laius, 45 kraadiga.
- näitab hambumistrapetsi kõrgust.
- kõva materjal, karastatud teras ( karastussügavus 40-45 vahel).
- baaspinna tähis.
Koostejoonise fragment
Ø 72 H7/ d11 - väliskaane ja korpuse ava piirmõõtmed.
Kesta ava suurim piirmõõde võib olla 72.030 mm
Kesta ava vähim piirmõõde võid olla 72.000 mm
Kaane suurim piirmõõde 71.900 mm
Kaane vähim piirmõõde 71.710 mm
Suurim lõtk 0.320 mm
Vähim lõtk 0.100 mm
Keskmine lõtk 0.210 mm
Ø 30 L0 / k6 - võlli piirmõõtmed laagri valikule.
Võll suurim piirmõõde 30.018 mm
Võlli vähim piirmõõde 30.002 mm
Ø 72 H7 / l 0 - ava piirmõõtmed laagri valikule.
Ava suurim piirmõõde 72.030 mm
Ava vähim piirmõõde 72.000 mm
Ø 40 H7 / k6 - hammasratta ja võlli piirmõõtmed.
Hammasratta ava suurim piirmõõde 40.025 mm
Hammasratta ava vähim piirmõõde 40.000 mm
Võlli suurim piirmõõde 40.018 mm
Võlli vähim piirmõõde 40.002 mm
Suurim lõtk 0.023 mm
Vähim lõtk -0,018 mm
Keskmine lõtk 0.0025 mm
Ø 30 E9 / k6 - võlli ja distantspuksi piirmõõtmed.
Puksi ava suurim piirmõõde 30.112 mm
Puksi ava vähim piirmõõde 30.050 mm
Võlli suurim piirmõõde 30.018 mm
Võlli väiksem piirmõõde 30.002 mm
Suurim lõtk 0.110 mm
Vähim lõtk 0.032 mm
Keskmine lõtk 0.071 mm
Ø 30 L0 / k6 - võlli piirmõõtmed laagri valikule.
Võlli suurim piirmõõde 30.018 mm
Võlli vähim piirmõõde 30.002 mm
Ø 30 L0 / h11 - võlli piirmõõtmed tihendile.
Võlli suurim piirmõõde 30.000 mm
Võlli vähim piirmõõde 29.840 mm
Ø 72 H7/ h8 - laagri ja distantspuksi piirmõõtmed.
Puksi ava suurim piirmõõde 72.030 mm
Puksi ava vähim piirmõõde 72.000 mm
Laagri suurim piirmõõde 72.000 mm
Laagri vähim piirmõõde 71.954 mm
Suurim lõtk 0.076 mm
Vähim lõtk 0.000 mm
Keskmine lõtk 0.038 mm
Ø 92 H7/ k6 - korpuse ja distantspuksi piirmõõtmed.
Korpuse ava suurim piirmõõde 92.035 mm
Korpuse ava vähim piirmõõde 92.000 mm
Puksi suurim piirmõõde 92.025 mm
Puksi vähim piirmõõde 92.003 mm
Suurim lõtk 0.032 mm
Vähim lõtk -0.025 mm
Keskmine lõtk 0.0035 mm
Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #1 Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #2 Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #3 Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #4 Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #5 Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DomDomDom Õppematerjali autor
Detaili- ja koostejoonise põhinõudedDetaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed. Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõik vajalikud admed kantakse koostejoonisele. Iga detaili joonis tehakse standardformaadiga lehele ja varustatakse kirjanurgaga. Formaadil A4 paigutatakse kirjanurk piki joonise lühemat külge, teistel – piki pikemat külge. Detaili kujutatakse joonisel nii, nagu ta kinnitatakse tööpinki. Pöördkehade detailide (võll, hammasratas, puks jne) telg paigutatakse rööbiti kirjanurgaga. a) Geomeetriliste tolerantside (kuju- ja asenditolerantsid) määramine (seletuskirjas) b) Joonis peab olema tehtud mõõtkavas c) Istamis,- ahel- ja gabariitmõõtmed (tolerantsiga) Mõõtmete kordamine põhjustab vigu ja praaki valmistamisel ning on seetõttu keelatud. Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed.d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baaside) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (“ tühja“ sümboliga)f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljegag) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu soonedh) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasigai) Tehnilised tingimused

Sarnased õppematerjalid

Mõõtmestamine ja tolereerimine
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine
Joonestamine
120
pdf

Joonestamine

J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž

Matemaatika
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun