Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond)
hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. · Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel. · Taimedel pole närvisüsteemi, mis on loomadel. · Taimedes toodavad hormoone rakud, loomadel sünteesitakse neid erilistes elundites. · Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, selgroogsetel loomadel on toeks luustik. · Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega, loomad aga tavaliselt mitte.
vastupidav. Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni. Nad peavad vastu kuivamisele, tugeva toimelistele kemikaalidele ja pikaajalisele seismisele Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine toimub spetsialiseeritud rakkude - spooride või zoospooride abil. Eostel e. spooridel on kõva kest ja nad levivad tuulega, zoospooridel e. rändeostel kõva kesta ei ole ja nad liiguvad viburite abil. Eoseline paljunemine Nad tekivad suguta paljunemise elundites - sporangiumides ehk eoslastes või zoosporangiumides ehk rändeoslates. Alamatel taimedel on need elundid üherakulised, kõrgematel - hulgarakulised. Eoseline paljunemine Klõpsake ke juhtslaidi teksti laadide juhtslaidi teksti laadide redige redigeerimiseks tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase
Seened ja bakterid inimeste teenistuses Seentel ja bakteritel on suur osatähtus inimeste igapäevases elus. Me puutume peaaegu iga päev kokku bakteritega, nad ümbritsevad meid kõikjal. Seentega puutume kokku vähem. Vanima bakteri vanuseks peetakse 25-40 miljonit aastat, see leiti merevaigus olnud mesilaselt. Bakterid on eeltuumsed-neil puudub tuum. Enamasti värvusetud, kuid võivad olla ka punased ja sinised ja erineva kujuga. Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid inimese elus: Piimatooted- Lactobacillus, Gefilus, ME-3; Hapendatud kurgid, kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst. Ravimitööstus Ravimid, Vitamiinid, Vaktsiinid. Tööstuses: Silo valmistamine, Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine, Bakterväetiste tootmine. Metallurgia...
- Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar
orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide sunteesiks: Katabolism konverteerib toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide sunteesiks Vananevate biomolekulide lammutamine Lopp-produktide valjutamine METABOOLSED RAJAD Pohirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt uhesugused Spetsiifilised rajad: Taidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone Katabolismi staadiumid: Makrotoitainete ja vananevate biomolekulide lohustumine monomeerideks, ehitusuksusteks Monomeeride muundamine metabolismi votmeuhenditeks Puruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetuul-koensuum A-ks (atsetuul-CoA) Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsukli komponentideks Atsetuul-CoA ja Krebsi tsukli komponentide oksudatiivne lohustamine lihtsateks lopp produktideks (H2O, CO2), mille kaigus toimub
· ei innerveeri naha ja lihaste veresooni, neerupealist, emaka muskulatuuri, karvapüstitajaid, higinäärmeid jm. · pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest · erutub atsetüülkoliini toimel Pars symathica Truncus sympathicus kujutab enast paravertebraalsete ganglionite paarilist ahelat. Funktsioon: · Sooned ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud, neerud), südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1
Valge kärbseseen Pärm Lahjad alkohoolsed joogid (õlu) Veini kääritamine Kali Sai Leib Piimatooted Torukulised elavad puudel. Nad lagundavad puitu. Nad meenutavad kujult kapja. Tuletael: kasvab 2-5 aastaseks Erinevalt mustast taelikust võib teda leida ainult surnud tüvedel ja kändudel. Mürgitused - inimene sööb mürgiseid seeni. * Mükotoksikoos - inimene tarbib toiduks hallitanud toiduaineid. * Mükoos - seened kasvavad inimese nahal või nende tekistel; seened kasvavad elundites. Teame seentest rohkem ja saime teada, palju on igapäeva elus seentest abi ja kui suur on nende vajalikkus. Samas teame ka, et nad on väga kahjulikud. 8. klassi bioloogia õpik http://et.wikipedia.org/wiki/Seened http://minuoma.ee/tervis/?p=268 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/4hallitusseened.ht m
jooksul pärast haavandite tekkimist. Viirusenakkuse kujunemine Vöötohatise lööbe levib piki nahavööndeid. See viitab sellele, et perifeerse närvisüsteemi ganglionides reaktiveerunud tuulerõugete-vöötohatise ehk varicella-herpes zoste'i viirus, liikudes piki närvitüvesid, jõuab nahani. Samas võib nii tuulerõugete, vöötohatise ja postherpeetilise neuralgia korral tervetel täiskasvanutel esineda viiruse-veresus, millele viitab ka viiruse esinemine mitmetes elundites. Tuulerõugete põdemise ajal on T- lümfotsüüdid ja ka mononukleaarsed rakud viirusega nakatunud, mis omakorda soodustab viiruste levikut organismis. Viiruse-spetsiifiliste valkude olemasolu mononukeaarsetes rakkudes (viimased nakatuvad ganglionist läbimineku ajal) viitab viirusenakkuse kulgemisele närvisõlmedes. Tuulerõugete-vöötohatise ehk herpesviiruse 3 ja lihtohatise viirusenakkuste vahel on oluline erinevus kui lihtohatise viirusenakkus säilib latentsena
19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. HING See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu
Lihaskoe liigid: sile lihaskude (1 tuum, aeglane, kokkutõmbed ei allu tahtele, reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt, moodustavad nt siseelundkonna lihaseid), vöötlihaskude (koosneb lihaskiududest, pikad ja paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset)
Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter) – ¼ Lümfikude (ka: lümfoidkude) on üks retikulaarse (võrkja) sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või on koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l.folliikulid on ümarad, diam. sageli alla 1 mm; suured l.folliikulid (diam. 1- 6 mm) on sageli kannu või kausikujulised – sees krüpt. Tonsillid e. mandlid (vt. neelurõngas!) on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud. Lümfisõlmed: - on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised struktuurid lümfisoonte teel,- lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse
Kestab 14 päeva. Sellel perioodil epiteeliumid hakkavad tootma sekreeti. Faasi lõppedes näärmed paksenevad ning kollaskeha lõpetab oma töö. Deskvamatsiooni faasis steroidsed hormoonid järsult vähenevad. Endomeetriumi pindmises kihis halveneb verevarustus. Toimuvad verevarustuse spasmid, kudede hüpoksia ja moodustatakse trombid. Endomeetriumi funktsionaal kiht irdub ja algab menstruatsioon. Muutused toimuvad mitte ainult reproduktiivsüsteemis vaid veel teistes elundites, milles on sided steroidsete hormoonidega. Östrogeeni ja testosterooni mõjul aktiviseeritakse kollageeni süsntees, mis soodustab naha elastsust. Kui androgeenid on suurenenud siis suureneb rasvasus, akne, follikuliidid, karvade kasv. Steroidsete hormoonide balanss mõjub rasvkoe jaotumist naise organismis. (Breusenko 2012: 47, 49) PUBERTEETI AEGSED MUUTUSED TÜTARLAPSEL. Puberteet see on ealine ajavahemik, kus toimuvad füsioloogilised, hormonaalsed ja psühholoogilised muutused
Valikuliselt - ainult ekstratsellulaarses vedelikus (kloriidid) - ainult plasmas (värvaine Evansi sinine) Ühtlaselt - kehavedelikes, plasmas, ekstra- ja intratsellulaarses ruumis (alkohol ja üldanesteetikumid) Ühekambrilised mudelid aine jaotub organismis kui tervikus ühtlaselt Kahe- või mitmekambrilised mudelid aine jaotub organismis ebaühtlaselt Ravimite jaotumine organismis on dünaamiline protsess, aine hulk elundites või kudedes muutub pidevalt, pidevalt toimub ravimi ümberjaotumine. Ravimi tungimine elunditesse ja väljumine sealt sõltub: 1) elundi verevarustusest. Mida suurem on kapillaaride üldpindala ja mida kiirem on verevool, seda kiiremini imendub aine elundi koesse. Imendumine toimub seni, kuni saabub kontsentratsioonide tasakaal vere ja koe vahel, seejärel hakkab ravim koest verre tagasi imenduma. Elundite verevarustus on erinev. Näiteks:
3. Väga vastupidavad elavad aastaid, moodustavad eoseid (nt. Siberi katk ) · Spetsiifilisus 1. Iga mikroob kutsub esile temale omase haigestumise. Millise mikroobiga on tegu, on vaja teha : anamnees haiguse eellugu mis saadakse patsienti küsitledes ja mis lihtsustab diagnoosimist; laborotoorne uuring ; määratakse antikehad. 2. Paljud mikroobid paljunevad kindlates kudedes ja elundites ( laborotoorne uuring ) 3. Mikroobid kutsuvad esile kindlate antikehade tekke kujuneb haiguse vastane immuunsus.
Bioloogia 1. Ränivetikad- on suurim vetikate rühm, ligikaudu 16000 liiki, on üherakulised või elavad kolooniatena, võivad hõljuda või elada veekogu põhja kinnitatult. Iseloomulikuks tunnuseks on ränipantser. 2. Pruunvetikad- teada 1500 liiki ja enamus neist elavad merevees. Nende seas on ni mikro- kui makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30m sügavusel. Meie vetes esineb harilik õisadru. 3. Punavetikad- põhiliselt esinevad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikarühmad u 200m sügavusel. Teada u 1500 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli, mis aitab neil fotosünteesida nõrgas valguses. Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või ...
Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline Klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Glükoos (viinamarjasuhkur) reguleerb veres osmootset rõhku, põhiline energialiikas inimese organismis. Frutoos (puuviljasuhkur) imendub soolestikus aeglaselt, maguaine diabeedi korral, ei tõsta vereshukru taset, magusaim süsivesik Galaktoos looduses esineb vabal kujul vähe, maksa jt. Elundites muutub kergesti glükoosiks. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist Sahharoos(tavaline laua suhkur) oluline toiduaine ja magustaja, valdavalt taimne süsivesk, kasutatakse konservandina, esalgsel kujul ei omasta, laguneb sahharaasi toimel Laktoos- loomne disahhariid, peamine piima süsivesik Maltoos taimne süsivesik Polüsahhariidid Jaotus: Ehituslik Päritolu jörgi Homopolüoosid:
olla tuvastatav lubjastunud varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus, kus mükobakterid on hävinud). Postprimaarne tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime languse foonil. Tekivad põletikukolded, mis hakkavad lagunema ja eritavad tuberkuloositekitajaid keskkonda. Postprimaarne tuberkuloos haarab 85%-l juhtudest kopse, võib aga avalduda ka teistes elundites - eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes, lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas. Peiteperiood Haiguse peiteperiood on 212 nädalat. Haigusvormidest esineb sagedamini kopsutuberkuloosi, harvemini täheldatakse kopsuväliseid haigusvorme nagu miliaarset- ning kesknärvisüsteemi tuberkuloosi. Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud
Rakud on sopilised, et üksteisega paremini sobituda. Epidermis on õhulõhed, mis koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust. 20.Erituskudede liigid: a) missugused neist on sekretoorsed erituskoed b) missugused neist kuuluvad ekskretoorsete erituskudede hulka? a) sekretoorsed: piimasooned, üksikud eritusrakud, skisogeensed või lüsigeensed mahutud b) ekskretoorsed: näärmekarvad ja elundite pinnal paiknevad näärmed. 21.Mis kude on kambium? Missugustes elundites ta paikneb? Kuidas ta mõjutab nende elundite kasvu? Kambium on teisene meristeem, paikneb külgelundites ja põhjustab nende jämenemist. 22.Trahheed ja trahheiidid: a) mis kudede liigid and on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua and võivad funktsioneerida ja mis põhjusel see lakkab? a) juhtkudede b) trahheed (sooned) on lülidest koosnevad torukesed, tarhheiidid on prosenhüümsed rakud, mille seintes on koobaspoorid.
Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi erutusefektid on suures ulatuses antagonistlikud. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niiviisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Paljudes elundites (näiteks kusepõis ja mõningad eksokriinsed näärmed), mis saavad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni, on füsioloogilistes tingimustes esiplaanil parasümpaatiline regulatsioon. On olemas ka niisuguseid elundeid, mis on innerveeritud kas ainult sümpaatiliselt või parasümpaatiliselt, nagu peaaegu kõik veresooned, põrn, silma silelihased, mõningad eksokriinsed näärmed ja karvanääpsu silelihased.
humoraalsest ja mehhaanilisest toimest tingitud keerulised protsessid. Neuroreflektoorse mehhanismi olemus seisneb selles,et masseerimisel saab ärritatud suur hulk mitmesuguseid närvilõpmeid, mis paiknevad nahas (eksteroretseptorid) ja siseelundeis (interoretseptorid). Kõikide nende retseptorite ärritamisel tekkiv närviimpulsside vool kutsub esile organismi üldise keerulise vastureaktsiooni, mis väljendub mitmesugustes elundites ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nende organismi vastureaktsioonide struktuur ja iseloom sõltub kesknärvisüsteemi kõrgemate osade funktsionaalsest seisundist, masseeritava retseptorvälja funktsionaalsest seisundist, masseerimise iseloomust ja kasutamismetoodikast,haiguse puhul aga selle kliinilistest ilmingutest. Massaazi mõju... ...nahale: Puudutuste põhjustatud mehhaaniline ärritus soodustab naha pindmistes kihtides higi- ja
istutatud taim? Mullapall on läbi juurdunud ning aitab taimel kiirsti edasi kasvada 17) Selgita, milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal? Elab inimeses sooles. Tema vastne areneb aga esmalt väikeses vähikeses ja hiljem kalas 18) Miliseid elupaiku parasiit peremehes leidub? 19) Miks sinu arvates on parasiit sageli seotud ainult üheperemeesliigiga Selle pärast, et ta elab sise elundites sealt on raske edasi anda 20) Kuidas vabanevad loomad parasiitidest? Kuidas teeb seda inimene? Linnud vihtlevad end liivas, imetajad närivad taimi, mis sisaldavad parasiidile mürgiseid aineid. Inimene sööb rohtu 21) Mis juhtub peremeesloomaga, kui tema kehal parasiitide arv piiramatult kasvab? Ta surb lõppus ära 22) Milliseid taimede pinnal elavaid parasiite sa tead? 23) Selgita, milles seisneb parasitism käo puhul Ta muneb oma muna teise linnuliigi pessa
hüpofüüsi hormoonide eritumist. Sisenõrenäärmete eritatavad hormoonid liiguvad vereringega kõikjale organismi. 12. Millisel eluperioodil tekivad, kus erituvad ja kuidas toimivad inimese organismis järgmised hormoonid? Kasvuhormoon e. somatotropiin: - lapse- ja noorukieas - erituvad kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine Glükagoon: - maksas - tõhustub maksa glükogeenivarude lõhustumine glükoosis ja glükoosi siirdumine vereringesse Adrenaliin: - paljudes elundites - füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal Türoksiin: - kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine, tagab normaalse kasvu ja arengu 12. Selgita mõisted Homöostaas- organismi sisekeskkonna püsivus. Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi haigustekitajate (antigeenide) eest. Antigeen- haigustekitaja
Kasvuhormooni toimemehhanism võib olla kas otsene või kaudne. Ainevahetuslikke protsesse mõjutab kasvuhormoon otseselt seondudes rakumembraanis talle spetsiifiliste retseptoritega reguleerib ta raku ainevahetust, stimuleerides näiteks rasvkoes lipolüüsi või pärssides glükoosi transporti lihasrakku. Seevastu kasvuprotsesse reguleerib ta kaudselt. Nimelt stimuleerib kasvuhormoon kindlate peptiidide sünteesimist maksas, vähemal määral ka muudes elundites. Need polüpeptiidid somatomediinid vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes olemasolevate vastavate retseptoritega, mille kaudu nad avaldavad eelkõige luu- ja lihaskoes tugevat kasvu soodustavat toimet. Tuntumad on kaks maksas produtseeritavat somatomediini insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II. Nende nimetus tuleneb sellest, et nad on oma keemiliselt struktuurilt väga lähedased kõhunäärme hormoonile insuliinile. Seega:
madu, keskelt kits. · Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. · Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit või asja, sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri · Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid Hydra · Hydra on vanakreeka mütoloogias olend, 9 peaga koletis, kes elas mädasoos. · Üks hydra peadest oli surematu. · Teised pead olid ka ohtlikud, sest kui üks pea maha raiuda kasvas kaks samasugust sedamaid asemele. · Elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). · Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö. · Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane.
............................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 Sissejuhatus Vestibulaarsüsteem, mis kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, on sensoorne süsteem, mis annab pidevat infot liikumise ja tasakaalu säilitamise kohta. Tasakaalu on vahest ka mainitud kui meie kuuendat meelt ja häired tasakaalu elundites põhjustavad küllaldaselt probleeme igapäevaeluga toimetulemisel. Üks sagedamatest vestibulaaraparaadi häiretest on peapöörituse ehk vertigo esinemine, millel võib olla mitmeid põhjuseid. Kõige sagedasem põhjus peapöörituse tekkel on healoomuline parüksomaalne asendivertigo, millest antud referaat ka lähemalt tutvustab Vestibulaarne süsteem Vestibulaarne süsteem kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, mille sensoorne
habe, keha on kaetud sulgedega, jalgade asemel on kotkaküünised ning seljal nahkhiiretiivad. Kimäär-Vastab number 6. Ta on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu ja keskelt kits. Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid. Hephaistos-Vastab number 9. Ta on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Lüüra- Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas. Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil
Aktiivses närvirakus surub aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Närvisüsteem. Närvisüsteemis on närvirakud ühendatud keerukasse võrku, mis jaguneb: kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. · Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. · Piirdenärvisüsteemi moodustavad peaaju- ja seljaajunärvid koos närvilõpmetega elundites ja kudedes. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes
alguse järjekordne joomasööst. - Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. - Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. - Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat. Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on
ning naha sügelust. Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid DIAGNOOSIMINE Diabeedi diagnoosimine põhineb tüüpiliste sümptomite alusel ja vere suhkrusisalduse määramisel sõrmeotsa või veeniverest. Uriinianalüüs Kui diabeet on kestnud kaua, jälgitakse regulaarselt silmade tervist ja neerude tööd, et võimalikult kiiresti diagnoosida suhkruhaigusest tingitud kahjustus teistes elundites. RAVIVÕIMALUSED Vajalik on eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab jäljendada normaalset insuliinieritust. o Diabeetik vajab põhi ehk fooninsuliini, mis katab vajaduse insuliini järele öösel ja söögikordade vahel. o Toidukordade eel süstitakse lühitoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki.
19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu
sugunäärmed on seganäärmed – nii sise- kui ka välissekretoorse osaga. Kõhunäärme sisesekrotoorne osa produtseerib kõhunäärme hormoone, väline produtseerib kõhunäärme nõret. Sugunäärmete sisesekretoorne osa produtseerib suguhormoone, väline produtseerib mehel seemnerakke, naisel munarakke. 2) mitteklassikalised sisesekretoorsed näärmed (difuusne neuroendokriinne süsteem – DNS) – See süsteem koosneb organismis erinevates elundites ja kudedes hajutatult paiknevatest sisesekretoorsetest näärmerakkudest. Kõige rohkem on selle süsteemi rakke seedekulglas (gastriin, histamiin, somatostatiim ??, sekretiin, koletsüstokiniin??) Kliiniliselt võivad hormoonid olla kas aminohapetest koosnevad (peptiidhormoonid) või kolestoroolist sünteesitud (steroidhormoonid), samuti võivad olla üheainsa aminohappe derivaadid/produktid (nt adrenaliin, serotoniin, histamiin). Eraldi rühmana
psühhootilise) depressiooni liigi all vaimsed funktsioonid, sh b110- teadvus, b117- intellektuaalsed funktsioonid (vaimne mahajäämus), b134- tähelepanu, b144- mälu, b152- emotsioonid, b156- taju. Kõige sügavaima depressiooni puhul võivad kannatada ka kõik ülejäänud vaimsed funktsioonid, nagu b164- kõrgemad kognitiivsed funktsioonid ja b167- keele vaimsed funktsioonid. Organismi struktuuridest depressiooni puhul ei teki indiviidil kaotusi ega kõrvalkaldeid elundites. Teiselt poolt väljendub vaimse rusutunde puhul küll aga tegutsemis- ja osaluspiirangud. Kindlasti võib tekkida kerge, mõõduka, raske ja psühhootilise masenduse puhul probleeme õppimises ja teadmiste arendamises. Kõige raskemate liikide puhul võib teadmiste arendamise ka välistada. Seda seetõttu, et kuna inimesel on probleemid hingeelus, siis suudab ta üksnes mõelda negatiivselt ning tänu positiivsuse puudumisele kaob ka motivatsioon enese edasi arendamiseks
Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühekahe aasta pärast alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat. Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub
sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu
reaktsioonist veresoone seinale ja vere peetumisest veresoonde. Abi saab kompressioonist, regulaarsest käimisest, spetsiaalsete salvide või geeli dega määrimisest. Muhud kao vad mõne kuu jooksul. Prognoos Veenilaiendid võivad ka peale ravi uuesti tekkida. Oluline on ennetavate abinõude kasutamine. Hepariin Organismis pidevalt leiduv hüübimist takistav aine. On happeline mukopolüsahhariid, mida valmistavad Ehrlichi nuumrakud kopsudes, maksas jt. elundites. Üks organismi happeliseimaid aineid. Seedetraktis ta laguneb. Kasutatakse intravenoosselt (veenissiseselt) antikoagulandina. Välispidiselt kasutatuna takistab pindmiste mikrotrombide moodustumist ning suurendab nende lahustuvust. Hepariinil on verd vedeldav ja ka põletikuvastane toime, mistõttu kudede pinge ja sellega kaasnevad valu vähenevad. Mitte kasutada lahtistel haavadel ja limaskestadel. Kasutatakse peamiselt
Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. 7 Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu
Närvi liigid: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - ( nt.haistmisnärv,nägemisnärv,) b) Motoorsed ehk liigutajad närvid –nt. keelealune närv, liigutab keelt, söömine c) Seganärvid – nt. seljaajunärvid sensoorsed+motoorsed 55. Selgitage mõisted:retseptor, sünaps, refleks, reflekikaar, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid: Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nt.nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja
Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5
individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. - Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. - Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik 5 muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub selleks mitukümmend aastat. Alkoholismi kolmas staadium (lõppstaadium) Iseloomulikuks sellele staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine
mõtlemine, emotsioon, intuitsioon). · Perifeerse närvisüsteemi (PNS) peamised funktsioonid: KNS-i varustamine informatsiooniga nii sise- kui väliskeskkonnast, KNS-st lähtuvate signaalide (käskude) edastamine efektororganitele. · PNS aferentne (sensoorne) osa funktsioonid: informatsiooni suunamine retseptoritelt KNS-i. (Retseptorite liigid: eksteroretseptorid keha pinnal, nt temp tundlikud; interoretseptorid erinevates elundites meie kehas informatsioon organismi sisekk kohta; proprioretseptorid lihastes, kõõlustes, sidemetes info keha asendi ja liigutuste kohta ruumis.) (Aferentsete neuronite kehad on ganglionites). · PNS eferentsne osa: somaatiline motoorne närvisüsteem informatsiooni suunamine KNS- ist skeletilihastele. (vastavate neuronite kehad paiknevad KNS-is, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse.
Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid. Närvisüsteemi ülesehitus- Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Piklikaju-ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine, kehaasend Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu, Retikulaarformatsioon (koos keskajuga)Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Keskaju-automaatsed liigutused,sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine)
esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades. Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne.
SURMA ETIOLOOGILISED FAKTORID Loomulik surm- loomulikku surma on harva, esineb kõrges vanuses Patoloogiline surm= vägivaldne surm, surm haiguste tagajärjel SURMA ETAPID Surma saabumine pole ühemomentne: 1. Kliiniline surm- sellele eelneb agoonia ehk surmaheitlus, kus organism mobiliseerib oma viimased jõud. hingamise ja vereringe lakkamine. 5-6 minuti jooksul on võimalik elustada. 2. Bioloogiline surm- pöördumatu. Tekib alguses ajus ja seejärel muudes elundites, sp ongi ajusurm, teeb võimalikuks elundite siirdamise. KOOLNU MUUTUSED Peale bioloogilise surma saabumist ilmnevad: 1. Koolnu külmus ALGOR MORTIS võtab keskkonnaga sama temperatuuri, kuna puudub termoregulatsioon. 2. Koolnukangestus RIGOR MORTIS Lihased kangestuvad, algab paar tundi peale surma näolihastest ja levib ülevalt alla. Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks-neljandaks päevaks kangestus kaob
bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja verevoolu vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele
vereringesse ja mis väga väikestes kogustes mõjutavad teiste rakkude talitlust ● levivad koos vereringega sageli kogu organismi, ent toimet avaldavad vaid teatud rakkudele, hormooni SIHTRAKKUDELE, mis üheskoos võivad moodustada SIHTELUNDI ● hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud ENDOKRIINNÄÄRMED (sisesekretsiooninäärmed) ● hormoone eritavaid rakke on mitmetes elundites teiste rakkude varjus - sellised UMBNÄÄRMED on nt: NS, magu, duodeenum, neerud ja süda ➔ keemiliselt erinevad hormoonid üksteisest märgatavalt ➔ vesilahustuvad hormoonid on kas AH derivaadid või AH-dest koodnevad peptiidahelad või proteiinid (koos ühinenud süsivesikute osadega) - hüpofüüsi eessagara hormoonid ➔ rasvlahustuvad hormoonid on enamasti STEROIDID - neerupealse koore hormoonid
olla tuvastatav lubjastunud varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus, kus mükobakterid on hävinud). Postprimaarne tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime languse foonil. Tekivad põletikukolded, mis hakkavad lagunema ja eritavad tuberkuloositekitajaid keskkonda. Postprimaarne tuberkuloos haarab 85%-l juhtudest kopse, võib aga avalduda ka teistes elundites - eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes, lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas. 7 Tuberkuloosi avaldumine Tuberkuloosi avaldumine sõltub haiguse raskusastmest, sellest, kas on tegemist esmase nakatumise või tuberkuloositekitajate taasaktiveerumisega, organismi vastupanuvõimest ja paljudest muudest teguritest.
Vereringest Sekundaarne südamepõletik tekib teisjärguliselt pärast kurgu või ninakoopa põletikku Mis on ateroskleroos haigusena? Arterid on ahenenud – verevarustus häirub - organism ei saa piisavalt hapnikku – lamatiste teke Kuidas tekib infarkt? Kolesterool koguneb veresoontesse, kleepub omavahel kokku ning moodustab trombi. Tromb liigub vere kaudu südame poole ning sulgeb vere ning hapniku tee südamesse ning tekitab infarkti. Tekib nekroos Millistes elundites võivad esineda muutused pikaaegse hüpertoonia tõve korral? Neerud – neerupuudlikkus Silmad - silmarõhk tõuseb Süda - infarkt, aordi lõhkemine Aju - insult Kuidas hüpertooniatõbi kahjustab silmi? Silmarõhk tõuseb Silmakapillarid lõhkevad Mis on äge kardiovaskulaarne puudulikkus? Tuleb ootamatult ja järsku, tromb Mis on krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus?
1 2 Närvirakk ülesandeks on kontakteeruda teiste rakkudega(nt närvi/lihasrakkudega) ja kanda impulse üle pikkade vahemaade edasi. Munarakk sama suurusega kui rasvarakk. Ülesandeks___ Lihasrakud Kokkutõmbumine ja lõdvestumine, selle abil elundite pikkuse või kuju muutmine. Eretrotsüüdid kaksiknõgusad kettad, kuju on vajalik, et kopsudest võtta endasse hapnik ja elundites ta seal väljutada. Ka on kuju vajalik, et läbida väikese läbimõõduga kapilaare. Epiteelrakud mitmesuguse kujuga, vastavalt nende poolt täidetud ülesannetele. 2 3 Mis on raku sees? 3 4 1. Raku tuumake Tuumakest ümbritsevad kromosoomid. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute moodustumine ribosomaalsest RNA-st ja valkudest 2
35. Müra tervistkahjustavad faktorid müratasemest (tugevusest dB), mürasagedusest (spektraalsest koostisest), müra iseloomust (püsiv, katkendlik, impulssmüra), toimeajast (kestus ööpäeva jooksul), ajavahemikust (päeval, öösel), inimese individuaalsetest omadustest (vanus, terviseseisund) Kõige kahjulikum on kestvalt toimiv kõrgsageduslik ja impulssmüra. Müra toime on: spetsiifiline (kuulmiskahjustused), mittespetsiifiline (muutused organismi elundites ja elundisüsteemides). Tugev müra kahjustab sisekõrvas asuvaid kuulmisrakke, põhjustades vaegkuulmist, mis võivad väljenduda pideva vilistava helina kõrvades või kuulmislangusena. Müra toimel tekkinud kuulmiskahjustus on pöördumatu. 36. Füüsikalised tervistkahjustavad tegurid Füüsikalised ohutegurid on valgustus, mikrokliima,ventilatsioon, õhurõhk, müra vibratsioon, kiirgus. 37. Keemilised tervistkahjustavad tegurid
annaabi.ee 
