50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaanasa
Õppematerjali autor
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT · MADA
1. Agraarühiskond ° tegevusalad põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia algeline, suur käsitöö osakaal. ° töökorraldus tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel. ° tööviljakus väike, ülejääke ei teki. ° tootmise eesmärk iseendale tarbimiseks, elatusmajutus. ° Osalemine maailma majanduses valdavalt puudub. 2. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ° tegevusalad tooraine töötlemine, teenindus (kaubandus, transport). ° ressursid maavarad. ° tehnoloogia masinatöö. ° töökorraldus toimub tööjaotus nii töölise kui ka regioonide tasandil palju inimesi. ° tööviljakus suur, sest tööd teevad oskustöölised ja spetsiaalsete masinatega. ° tootmise eesmärk müügiks. ° osalemine maailma majanduses nii ettevõtte kui riikide tasandil.
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised majandusharud Põllumajand töötlev teenindus-info us, tööstus- töötlemine, metsandus, tekstiil, transport, kalandus, masinatööstus, kaubandus, jahindus. metallurgia. meelelahutus. Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maavarad Info
MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabel) Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Inf
6.tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu, vaba aeg- turismi- ja meelelahutustööstuse areng 7.1970 energia-ja majanduskriis kiirendas üleminekut infoühiskonnale. NN. Naftakriis Osaliselt ajendatud võimaliku ökokatastroofi ohust ( globaalne saastumine, loodusvarade ammendumine ) järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö
madala hinnaga kaupade tootmisel. Toyotism- paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, olulisel kohal on meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. 5. ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE Mõisted: Agraarühiskond- ehk põllumajandusühiskond on ühiskond, kus suurem osa inimestest tegeleb põllumajanduses või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond- ehk tööstusühiskond, töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Arengumaa riik- on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajaga riik. Madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervisehoid, inimeste madal eluiga. Arenenud riik- kõrge elujärje, moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne-
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid