Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EL Põhiõiguste harta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
austa, teataja, institutsioonid, tete, vuse, arves, jaotis, polii, haridus, karistus, austab, säte, ühiste, sätete, mitmekesisus, konventsioon, turvalisusel, hartas, inimväärikus, puutumatu, karistada, omandit, alandav, diskrimineerimine, võrdõiguslikkus, tööhõive, rasedus, liikumis, esindatud, kuritegu, tades, niga, pädevuse, tavadestLiidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte.Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust
Õigus mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadusele Mõtte-,südametunnistuse ja usuvabadus on kogu inimõiguste ideoloogia ühed tugisambad. Esimesed kaks on demokraatia funktsioneerimise eeldused ja kõik kolm põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab: § 40.Igaühel on südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41.Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.
Kollektiivsed õigused põhinevad käsitlusel rahvusvahelisest solidaarsusest ning seonduvad enam ülemaailmsete probleemidega kui individuaalsete õigustega. Kolmanda põlvkonna õigusteks on: õigus arengule, õigus rahule, õigus rahuldavale keskkonnale, õigus saada kasu inimkonna ühisest pärandist, õigus humanitaarabile jmt. Küsimused teema kohta Kes peab eelkõige tegelema inimõiguste kaitsmisega? Millised rahvusvahelised institutsioonid inimõiguste kaitsmisega tegelevad? Milliseid regionaalseid institutsioone sa tead? Kellel on inimõigused? üksikisikutel, seega igal inimesel; inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid; rahval; inimkonnal. Ajalooline ülevaade Arvati, et inimväärikus oli vaid Ateena
Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, teeb Euroopa Kohus otsuse pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist. 6 Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle. C 115/210 ET Euroopa Liidu Teataja 9.5.2008 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 11–14 ja 18 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks eelmistes lõikudes fikseeritud kohtunike puutumatust käsitlevate sätete kohaldamist. Artikkel 4 Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta. Nad ei või töötada
Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon 20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse, Transport ja turism,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus, Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, Petitsioonid. 35 delegatsiooni koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid õigusaktide koostamine
· oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. Muud inimõigustega tegelevad EN institutsioonid: · Rassismi ja Sallimatuse Tõkestamise Euroopa Komisjon (ECRI) · Inimõiguste erivolinik. 7.3 Euroopa Liit Euroopa Liit loodi 1. novembril 1993 jõustunud Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu koostööst rääkides öeldakse, et see põhineb nn kolmel sambal: · varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika;
1 Sisukord 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus 3 2 Liikmesriigi kohustus järgida ELi õigust ametiasutuste vastutus 5 3 Kõik ametiasutuste meetmed võivad olla mõjutatud 8 4 Ühtse turu eeskirjade kohaldamine alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida nimetatakse ka siseturuks,
Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabad on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral. PS § 37 Artikkel 26 Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel Igaühel on õigus saada haridust. Haridus peab vähemalt alg- ja lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja üldhariduse ulatuses olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Tehniline ja kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgharidus
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigi
EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel tingimustel. Võrdne kohtle
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastase
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormideks ja rahvusvahe
ainult saadikute kaudu Riigikogus. Neljandaks peaks riik soodustama ümber - ja täiendõpet, looma uusi töökohti (lastes esitada kultuurilisi asutusi, parke9. Loomulikult ei sea riik kõike ära teha, sest Eesti on ikkagi pluralistlik kodanikuühiskond. Inimesel peaksid olema ka teatud eeldused rikkaks saamiseks: töötahe, kõrge enesehinnang, usk endasse, kõrg- või vähemalt kutseeri haridus, aktiivsus väljaspool kodu, õpihimu jne. Kui Eesti riik ei toeta oma kodanikke, siis võivad need muutuda heitunuks. Probleem ei kao kuhugi, sellele tuleb näkku vaadata ja mida varem , seda parem. Kokkuvõtlikult arvan, et Eestis on võimalik ajalehepoisist miljonäriks saada, kui riik pisut rohkem tegeleks mitteaktiivse töötajaskonnaga ning püüaks innustada inimesi ettevõtlikkusele, mis tänapäeva maailmas on väga oluline ressurss maa ja kapitali kõrval
4. Lõigetes 1 ja 3 nimetatud väljaõpe ei või toimuda töötajate või nende esindajate kulul. Lõikes 1 nimetatud väljaõpe peab toimuma tööajal. Lõikes 3 nimetatud väljaõpe peab toimuma tööajal ja kooskõlas siseriiklike tavadega kas ettevõttes ja/või asutuses või väljaspool seda. Eesti õigusakt: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54752) Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54545) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377)
12. Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust? ELi esmast õigust loovad liikmesriigid. Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. ELL art 48: „Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks.” Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon. ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid. Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon. Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega. Seadusandliku tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal. Seadusandliku erimenetluse (ELTL art 289 lg 2) puhul võtab määruse, direktiivi või
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiilse tööhõive taseme saavutamine ja säilitamine, jõudmaks täieliku tööhõiveni. ·
· Individuaalsed kaebusi ei arutata. · Harta kinnitab inimõiguste universaalsust. Samuti kinnitatakse, et õigused on lahutamatud. Preambulas toonitatakse, et inimõigused põhinevad inimväärikusel. · Algusest lõpuni võib öelda, et harta on tugevalt poliitilise alatekstiga, viitab teatud islami kontseptsioonidele. · Probleemid · Mitmed õigused tagatakse ainult kodanikele. Mitmed olulised õigused pole välismaalastele tagatud. Nt haridus pole tagatud automaatselt kõikidele inimestele, vaid ainult kodanikele. Kuigi 12 rahvusvahelistes lepingutes on kirjas, et põhiharidus peab olema kohustuslikud ja tasuta. Samuti pole kõikidele tagatud arstiabi. Reeglina peaks vältimatu arstiabi olema kõikidele kättesaadav, kuid pole.
tähtsust, eeskätt: • Halduse seotus seadusega • Diskrimineerimise keeld • Proportsionaalsuse põhimõte • Õiguskindlus • Õiguspärase ootuse (usalduse) kaitse • Ärakuulamise nõue enne koormava otsuse langetamist Euroopa Kohtu ja Euroopa esimese astme kohtu praktika • Erapooletu menetlus • Mõistlik aeg menetluse läbiviimiseks • Loetelu on mitteammendav, võib täieneda. Euroopa põhiõiguste harta 2000 Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. See õigus kätkeb: – igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada; – igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse kon dentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve; – ametiasutuse kohustust põhjendada oma otsuseid.
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
Ekvivalentsuse, mittediskrimineerimise põhimõte: rakendamise normid peavad olema vähemalt sama soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus. Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik ja tõhus, vastama objektiivsele kahjule (adekvaatne ja proportsionaalne). Marshall kaasus nr 2- Marshall sai kompensatsiooniks 18405 naela, milles sisaldus 7710 intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni. Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab maksma välja täies ulatuses, koos intressidega? Euroopa Kohtu otsus: antud hetkel
soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus. Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik ja tõhus, vastama objektiivsele kahjule (adekvaatne ja proportsionaalne). Marshall kaasus nr 2- Marshall sai kompensatsiooniks 18405 naela, milles sisaldus 7710 intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni. Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Seega ka Euroopa Ühenduse õigus tegeleb nende küsimustega näiteks valvab Euroopa ombudsman selle üle, et ei esineks väärhaldust. Oma otsustes on ombudsman kasutanud mõistet "hea haldustava" ning hea haldustavaga on vastuolus näiteks kirjadele vastamata jätmine. Euroopa ombudsman on koostanud ka hea halduskäitumise juhise, kompenseerimaks haldusseadustike puudumist mõnes ELi liikmesriigis (Kuusikko 2001: 455). 2. Erapooletus ja õiglus ,,Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ." Artikli II-101 lõikest l tulenevat õigust erapooletule ja õiglasele asja käsitlemisele peetakse üldklausliks, mis peaks viitama, et selles artiklis antud loetelu subjektiivsetest menetlusõigustest ei ole ammendav. Seda võimaldab just mõiste ,,õiglus" avatus (Parrest 2006: 30). 3. Mõistlik aeg ,,Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi
põhimõtetele. OLEMASOLEVA LAIENDAMISSÜSTEEMI PROBLEEMID jõudis õiguskantsler järeldusele, et laiendamismehhanism piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja vabadust asutada äriettevõtteid, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31. Õiguskantsleri järeldus tugines eeskätt alltoodule: tööandjate ühing, kes oli sõlminud kollektiivlepingu, esindas vaid väikest osa sektoris tegutsevatest äriühingutest; kollektiivlepingu pooled ja muud institutsioonid ei arvestanud, et Tallinna äriühingutele vastuvõetavad nõudmised võivad väiksemate linnade äriühingutele osutuda liialt kõrgeks; põhiseaduse §-d 13 ja 14 kohustavad riiki kaitsma äriühingut teiste äriühingute eest; puuduvad menetlusnõuded, mis kaitseksid kolmandaid isikuid ja tagaksid neile võimaluse esitada oma seisukohti ja märkusi enne kollektiivlepingu laiendamist.
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS;
süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925;
riigi keskpankade juhtidest. EKP üldnõukogu aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet. Euroopa Majandus ja rahaliit Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala.
ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. 3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu;
annaabi.ee 
