on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu. 2
Meetodiliseks võtteks olid ajalise intervalli määramine, demonstreerimine (mõõtmine) ning taasesitamine. . Kõigi katsete puhul kasutati stopperit. Ajalise intervalli määramiseks käivitas eksperimentaator stopperi ning kindla aja möödudes peatas, mille järel katsealune pidi nimetama ajavahemiku. Ajavahemiku demonstreerimiseks nimetas eksperimentaator kindla sekundite arvu ning seejärel katsealune stopperiekraanile vaatamata käivitas selle, ning peatas, kui tema arvates eksperimentaatori öeldud sekundite arv möödas oli. Viimaseses eksperimendis kasutati kahte stopperit - üks eksperimentaatori käes ning teine katsealusel. Eksperimentaator käivitas stopperi ning peatas kindla aja möödudes, mille järel katsealune pidi kordama enda stopperiga eksperimentaatori poolt demonstreeritud ajavahemikku samamoodi, kasutades enda stopperit. Katsealustele esitati 9 ajalist intervalli juhuslikus järjekorras 1 minuti jooksul (3, 5, 7, 12, 17, 21, 27, 45, 60)
Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahekorra ajal on seotud. 3)Hüpotees: alkoholijoove vähendab tõenäosust kasutada kondoomi juhuvahekorra ajal. 4)Operatsionaalne muutuja: keeldumine või nõustumine kaitsmata seksuaalvahekorraga, kui inimene on alkoholijoobes. 5)Sõltumatud muutujad: 1. uuring: alkoholijoobe aste subjektipoolne, katseisik määras ise oma joobeastme, 2-4. uuring: purjus - kaine. Varieeriti eksperimentaatori poolt andes katsealustele alkoholi ning samas subjektipoolne, kuna kõigil ei teki samast alkoholi kogusest ühesugust joovet. Mõõdeti alkoholijoovet väljahingatava õhu kaudu. 4. uuringus subjektipoolene milline oli joove õhtu lõpuks. 1, 4 uuringus: sugu, subjekti poolne muutuja. 2-4 uuringus: erinevad keskkonnad, kus uuring läbi viidi. Eksperimentaatori poolt verieeritud. 6)Sõltuvad muutujad: 1. uuring: kondoomi kasutamine või mitte kasutamine vahekorra ajal, kui inimesed olid
eksperimendi puhul eeldati,et joobes meesterahvaste puhul on need ka valmis enam asuma vahekorda ilma kondomita,kui kained meesterahvad. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? Operatsionaalseks muutujaks oleks inimese keeldumine või omakorda nõustumine seksuaalvahekorraga, mille puhul ei kasutata kontraseptiivi 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav? Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine, lisaks oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks keskkond, milles eksperiment toimus.
reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist. Iga reageeringut, mis vastab kasvõi minimaalsel määral eksperimentaatori soovitud reaktsioonile, kinnitatakse ning järk-järgult saavutatakse olukord, kus subjekt hakkab toimima vastavalt eksperimentaatori soovitud viisile.[4] Skinner kasutas põhiliselt uuringute läbiviimiseks spetsiaalset kastikest, mida kutsutakse tema järgi Skinneri kastiks. Kasti mahub katseloom rott. Kastis oli pisike jalus, kuhu sai esijalgadega toetuda ning mille tulemusena käivitus söögiautomaat andes rotile süüa või juua. Jalus oli omakorda ühendatud seadmega, mis
(- seotus kaks muutujat on omavahel seotud, korrelatsioon vastastikune seos, mis thistab kahe vi enama objekti seost) VAATLUS enese VS teiste - struktureerimata - pool-struktureeritud - struktureeritud loomulik VS labor osalus VS mitteosalus m`ta - intervall - kestus - intensiivsus (nt 5-palli skaalal) EKSPERIMENT - phjus-tagajrg seos - laboratoorne vi loomulik - kontrollgrupp - eksperimentaalgrup(p/id) MUUTUJAD - sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all) - sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all) UURIMISMEETODID - intervjuu (struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata) - test (objektiivtest nt ksimustikud, projektiivtest varjatud omadused) - juhtumianal©s UURIMISEETIKA - eetikakomisjoni luba - uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinud, aga lasi Galileo Galileist kirjutades oma fantaasial üsna vabalt lennata.Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski toimunud. Selle tegi 1612. aastal üks vana kooli professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust. [redigeeri] Isiklik elu. Galilei arvas, et tõusu ja mõõna põhjustab Maakera pöörlemine. Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.Leiutised termoskoop(1597), Geomeetriline ja militaarne kompass (1597), Mikroskoop(1624) .
Toodud ennustatud väljalangevus). Jooniselt 2 võib näha, et 300 voldi juures oli katse katkestanud vaid 10% osalejatest. Milgram nimetas faktorid, mil mõjutavad allumist autoriteedile (tulemuste seletused): 1. Kultuuri norm, mis soosib autoriteedile allumist 2. Käsk sooritada järjest ohtlikumaid tegusid samm sammult suuremad elektrilöögid 3. Vastutuse kaldumine teistele eksperimendi läbiviijatele, autoriteedile. Lisaks eelnevale oli tähtis ka eksperimendi ja eksperimentaatori tajutud autoriteetsus (laboris rohkem kuuletumist kui näiteks mõnes suvalises kabinetis). Siingi on oluline kaaslaste toetus kui teised osalejad lähevad katsega kaasa, on kuuletumine suurem. Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist. 4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik Prosotsiaalse käitumise alged
Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted: Hüpotees - spetsiifiline kontrollitav, allub kinnitamisele, oletus või väide millegi kohta, mida tahetakse uurida Muutujad - sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, kaasmuutuja Artefakt Eksperimentaalgrupp: kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain, rühmadevaheline disain. Eksperimendi ülesehitus: tasakaalustamine, topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline, kvaasieksperiment, platseeboefekt, - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet. eksperimentaatori kallutus, nõudlus, instruktsioonid, pilootuurimus. Reliaablus ja valiidsus Reliaablus - kui teeme korduvat uurimust ning tabame sama kohta Valiidsus - mõõdab seda nähtust, protsessi, milleks ta on ettenähtud. Tulemuste statistiline analüüs kirjeldavad statistikud, järeldavad statistikud. Tsentraaltendents: Keskmine mood
Ühiskond toimib tervikuna ja seetõttu ei saa seda osadeks jagada. Aafrikas pole inimene lihtsalt ainult iseenda eest vastutav, vaid on ühiskonnaga vastastikus sõltuvuses olev liige. Euroopalikku vaadet iseloomustavad kaks tõhusat juhtmõtet ,,ellujäämine kõige kohastunumatele" ja ,,kontroll looduse üle", Aafrikas aga ,,hõimu ellujäämine" ja ,,ühtsus loodusega". sellest tekivadki erinevad vaated minale. 8) Eksperimentaatori mõjud, iseteostuvad ennustused, võimalused eksperimentaatori mõjude vähendamiseks. Eksperimentaatori mõjud: uskumused, ideed, käitumine Iseteostuvad ennustused: ootused või ennustused inimese või grupi kohta, mis võivad teoks saada lihtsalt sellepärast, et nad olid väljendatud. Võimalused eksperimentaatori mõjude vähendamiseks: topeltpimendamisega kontroll, mille puhul ei eksperimentaator ega katsealused pole eksperimendi aluseks olevaist
eksperimentgruppi ja kontrollgruppi. Eksperimendi eelised: Uuritakse ainult ühte muutujat, seega on eksperimendis näidatud muutus kindlasti uuritavast nähtusest põhjustatud. Viiakse tihti läbi kunstlikes tingimustes. Hüpoteeside kontrollimise meetodid eksperiment Eksperimendi puudused on: Eksperimendis osalejad muudavad oma käitumist vastavalt sellele, mida nad arvavad, et neilt oodatakse. Eetilised probleemid Platseebo efekt Eksperimentaatori mõju Hüpoteeside kontrollimise meetodid teised olulised Dokumentide analüüs - kirjalike, lindistatud või audiovisuaalsete materjalide analüüs. Ametliku statistika kasutamine (analüüsimine) - kasutatakse juhul kui iseseisvalt ei ole võimalik uurimisteema kohta materjali koguda (nt kuritegevuse uurimine). Juhtumi analüüs (case study) - ühe inimese, grupi või situatsiooni käitumise või protsesside intensiivne uurimine kasutades erinevaid uurimismeetodeid
valesti, mis oli 37% eksperimendist. Vähemalt ühel korral 75% katseisikutest allus grupi survele ja iga kord 5% katseisikutest. Iseendale jäid kindlaks kõikides eksperimentides 25% katseisikutest. Video Aschi eksperimendist: http://www.youtube.com/watch?v=RnQKvxbw_so Arvatakse, et Aschi eksperimentide tulemusi ei saa päris elus kasutada ja seepärast on tema eksperimente kritiseeritud. Ka on tekitanud see küsimusi, kas grupile alluvad katseisikud või hoopis eksperimentaatori oletatavad ootused mõjutavad nende vastuseid. Perrin&Spencer tegid sarnaseid eksperimente ja leidsid, et katseisikud võtavad omaks valed vastused juhul, kui vastates õigesti oleks nende isiklik kahju suur. Ka Standing&Lalancette tegid sarnaseid eksperimente ja nad jõudsid järeldusele, et inimeste allumine gruppi survele ei ole inimeste süsteemne omapära ja Aschi eksperimentide tulemused on eriline fenomen (wikipedia..2014). KASUTATUD KIRJANDUS Hayes, N. (2002)
toorandmeid, vaid juba töödeldud kokkuvõtteid); kasutakse loomulikult nii kirjeldavat statistikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust). Tüüpiliselt sisaldab see osa palju kokkuvõtvaid tabeleid, diagramme, jooniseid. Väga tähtis on lugemisel aru saada kõigist tabelitest ja joonistest. Jooniste puhul peab olema selge, kuidas on kujutatud sõltuvad ja sõltumatud muutujad. Tavaliselt kujutatakse sõltumatu (eksperimentaatori poolt varieeritav) muutuja (independent variable) abstsiss- e. x-teljel; sõltuv (registreeritav, mõõdetav) muutuja (dependent variable) ordinaat- e. y-teljel. 6. arutelu . See on artikli kõige "loomingulisem" osa. Siin autor interpreteerib, mida saadud tulemus sisuliselt tähendab (võib juhtuda, et autor eelistab endale soodsat mõttekäiku ja võib jätta kõrvale alternatiivsed seletused). Ühtlasi on see ka
stiimulit suuremate ühikutega; *Arvuti slaidshow üksikstiimulite esitamiseks; *Katse protokoll (toorprotokoll, kuhu eksperimentaator märgib katseisiku tulemused ning süstemaatiline protokoll, kuhu eksperimentaator märgib süstemaatilised katseisiku poolt antud tulemused ning arvuta tõenäosused). Katsekäik: *Katseisik istub eksperimentaatorist 3m kaugusel näoga arvuti ekraani suunas, mis asub eksperimentaatori kõrval laual; *Eksperimentaator seletab katseisikule töö käiku ning vastab katseisiku küsimustele; *Katse alustuseks näitab eksperimentaator katseisikule etalonstiimulit umbes 1 sekundiks ning pärast seda järgneb 2 - 3 sekundiline intervall; *Seejärel näitab eksperimentaator katseisikule 11 üksikstiimulit, mille kohta katseisikul tuleb öelda, kas see on suurem/väiksem või võrdne alguses nähtud etalonstiimuliga;
Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinudki, aga Galileo Galileist kirjutades laskis oma fantaasial üsna vabalt lennata. Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski aset leidnud. Selle teostas 1612. aastal üks vana koolkonna professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust. Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane (nael massiühik) kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem ese jõuab maale kahe tolli (pikkusühik) võrra varem. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikesest veast, unustate tema tohutu suure vea." Padova periood
Legend pärineb Galilei viimase õpilase ja sekretäri Vincenzo Viviani sulest, kes polnud sel ajal veel sündinudki, aga Galileo Galileist kirjutades laskis oma fantaasial üsna vabalt lennata.Kuulus Pisa torni vaba langemise eksperiment on siiski aset leidnud. Selle teostas 1612. Aastal, üks vana koolkonna professor, kes soovis tõestada, et Galilei eksib ja et Aristotelesel oli õigus. Katse näitas, et raskem keha jõudis maapinnale veidi enne kergemat, mis eksperimentaatori arvates tõestas Galilei väidete ekslikkust. Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane (nael - massiühik) kera, kukub saja küünra kõrguselt enne maha, kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem ese jõuab maale kahe tolli (pikkusühik) võrra varem. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikesest veast, unustate tema tohutu suure vea."
• Positiivsed valikud: sünnipäev, matkama, rühmatööd tegema… • Negatiivsed valikud • Sotsiogramm: suhtevõrgustik, liikmete positsioonid VÄÄRTUS JA KASUTUSALAD • Tunnustusvajadus ja kuulumistunne • Kasutusalad: nõustamine, kasvatusprotsess, mõjustamine…. • Kriitika: tänane ühiskond heterogeensem, vahetu grupisurve väiksem • Palju kuuluvusgruppe, grupivahetus EKSPERIMENT • Reaktsiooni/käitumise mõõtmine eksperimentaatori poolt etteantud stiimulitele • Laboratoorne eksperiment: katseisikud teadlikud, keskkond erinev igapäevasest • Loomulik eksperiment: loomulik keskkond, katseisikud ei ole teadlikud JAMES LIND 1747 • Laevaarst: ravida skorbuuti • 12 meest paaridesse, igale 2 nädala jooksul erinevat toiduslisa • Küüslauku, merevett, veini, sidrunit, siidrit, soodat • 2 paranesid, 4 - samaks, 6 - haigus süvenes
tähelepanu hoidmine). Prefr. mediaalne osa – sotsiaalsed otsused, teise isiku olemuse ja kavatsuste mõistmine, moraalsed otsused. Orbitofrontaalkoor – emotsioonide ja motivatsiooniga seotud info omandamine, tihe koostöö mandelkehaga. Ventromediaalne osa – emotsionaalse tagasiside kasutamine keerukate otsuste puhul. Damasio patsient Davidil oli kahjustus episoodilises mälus, mis ei lubanud mäletada ühegi inimese nime, nägu ega häält. Kui too pidi osalema kahe erineva eksperimentaatori testides, üks käitus temaga jämedalt, ning testid olid igavad, teine oli sõbralik ja vastutulelik. Kuigi David ei suutnud eksperimentaatoreid ära tunda, valis ta edasiseks tööks teise eksperimentaatori. Emotsioon koosneb erinevatest sõltumatutest osadest, millest kõik ei pruugi teadvuses kajastuda. Empaatiavõime – toimib tahtmatult, sõltub alateadlikest emotsionaalsetest vihjetest. Esmaseks aluseks on eesmises vöökäärus ja eesmises insulas toimuvad protsessid
40. Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? Uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutletav või mõeldav juuresviibimine. 41. Mis põhimõttel tehakse sotsiaalpsühholoogilist eksperimenti, millised on tulemuste tõlgendamise probleemid? Katsealustele antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad hoopis eksperimendi sotsiaalsed aspektid. Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne Eksperimentaatori mõju / ootused Eetilisus Uurija märkab vaid seda, mida otsib Uurija tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse 42. Nimeta sotsiaalpsühholoogia uurimismeetodeid. Eksperimendid Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Osalusuuringud / aktsiooniuuringud 43. Mis on stsenaarium, roll, skeem? Too üks näide igaühe kohta. Stsenaarium toimingute planeeritud järjestus, mis on kõigile osalejatele teada (nt restoranis söömine)
korduvad nähtused toimuvad ja anda seletus põhjuslikele seostele. Seda eesmärki on eri aegadel püütud saavutada erinevalt. Antiikfilosoofid näiteks vaatlesid nähtusi ning püüdsid seejärel mõtiskledes tungida nende olemusse. Kaasaegse teadusliku meetodi algatajaks ning eksperimentaalfüüsika rajajaks loetakse Galileo Galileid. Selle meetodi keskmeks on eksperiment, mis võimaldab kontrollida eelnevalt hangitud teadmisi erinevates, eksperimentaatori poolt loodud tingimustes. Kuivõrd tõene ja täiuslik on teadusel põhinev maailmapilt? Seda küsimust pole loogika abil võimalik lahendada, sest võimatu on tõestada, et mingi teaduslik teooria on ainuõige. Teadusliku meetodi üheks põhinõudeks on kriitiline suhtumine hangitud teadmistesse, nende pidev kahtluse alla seadmine ning täiustamine. Teadus on protsess. ....füüsika- see on midagi palju enamat, kui kogum seadusi, mille rakendamine on lihtsa kogemuse asi
täitmisega Sotsiaalse stsenaariumi ja sotsiaalse rolli ühine ja jagatud mõistmine ning sotsiaalse skeemi kasutamine inimeste tegevuse juhtimises moodustavad olulise tagapõhja igapäevaste sotsiaasete suhete mõitmiseks. Sotsiaalsed mehhanismid tehissituatsiooni aspektid, mis osutavad inimesele survet nii, et ta toimiks nii, nagu temalt oodatakse Nõudmiste iseloom (Orne, 1962) 2 põhilist sotsiaalset Eksperimentaatori mõju väide osutub tõeks. mehhanismi, mis toimivad Nt. üks õpilaste rühm kuulis, kuidasneid kiideti, sotsiaalses keskkonnas teised, kuidas neid laideti. Need, keda kiideti, saavutasid parimaid tulemusi. Ei tohi sildistada! SUHTLEMISE MITTEVERBAALSED KOMPONENDID Ruumilised ja ajalisedmärgid 1. Positsioon (nt peolaua taga kõige tähsamad need, kes istuvad laua ääres, neile järgnevad need, kes on keskel) 2
Popper,1961) järgi on aga induktsioonil negatiivne tõend teooria kohta olulisem kui positiivne kinnitus, sest ta sisaldab rohkem informatsiooni, kui positiivne empiiriline tõend. Kui me leiame mõningaid andmeid, mis kinnitavad teooriat, siis ei saa veel öelda, et see teooria on õige. (Popperi järgi ei saa teooriat kunagi kinnitada, vaid saab ainult ümber lükata (not proven but disproven). Muutujad empiirilises uuringus: Hästi korraldatud eksperimendis muudetakse e. varieeritakse eksperimentaatori poolt teatud suurusi neid nimetatakse sõltumatuteks muutujateks (independent variable); teatud suurusi (KI vastuseid, reaktsioone jne) mõõdetakse eksperimendi käigus neid nimetatakse sõltuvateks muutujateks (dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest:
väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. Sotsiaalpsühholoogia Millised on sotsiaalpsühholoogia peamised uurimisvaldkonnad? Kohanemine, hoiakud ja eelarvamused, diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine, etnokeskus, eetilised küsimused sotsiaalspühholoogias ja väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Millised võivad olla uuringute puhul eksperimentaatori mõjud ja mis on nõudmiste iseloom? Mis mõjutab enesehinnangu kujunemist? Milles seisneb omistuste tegemise teooria? Kirjelda omistusvigu. Mis on konformsus? Konformsus Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om
c) Rolliskeem – seotud teatud rolliga ja selle täitmisega. Nt mälestus oma õpetajaga. Sotsiaalsete stsenaariumide ja sotsiaalsete rollide ühine ja jagatud mõistmine ning sotsiaalsete skeemide kasutamine inimese tegevuse juhtimiseks moodustavad olulise tagapõhja igapäevaste sotsiaalste suhete mõistmiseks. Kaks põhilist sotsiaalset mehhanismi, mis toimivad sotsiaalses keskkonnas: Tehissituatsioon, aspektid, mis osutavad survele nn, et ta toimiks nii, nagu temalt oodatakse. Eksperimentaatori mõjud. Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks
(Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Teaduslik tegevus tagab objektiivsuse. (Hea) teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav. Põhimõisted: Populatsioon kõik, kellest huvitutakse Valim valik populatsioonist, peab esindama populatsiooni (representatiivsuse küsimus) Muutuja karakteristik, seisund, millel on väärtus. Sõltumatu muutuja eksperimentaatori kontrolli all Sõltuv muutuja sõltub sõltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r) seos muutujate vahel. Illusoorsed seosed Põhjuslik seos Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus). Uurimuse käik · Probleemi märkamine ja määratlemine · Hüpoteesi püstitamine tuuakse välja oletatavad seosed muutujate vahel · Meetodi valik - intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, eksperiment, arhiiviandmetega
See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad -Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all) 2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test – Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii
teadlikkus võrdsusest suunab neid suuremale valmidusele oma asju jagada. Seni arvati, et need täiskasvanutele omased tunnused arenevad alles palju hilisemas eas. Washingtoni ülikooli psühholoogia professori Jessica Sommerville'i uurimisrühma poolt läbi viidud eksperimendis osales 47 keskmiselt 15-kuust beebit. Lastele näidati oma vanema süles istudes kahte videoklippi toidu jagamisest. Esimeses videos hoidis üks eksperimentaator käes kaussi küpsistega, mida ta jaotas kahe teise eksperimentaatori vahel. Esimesel korral sai kumbki katsetaja ühepalju küpsiseid, teisel korral jagati maiused laiali ebavõrdselt. Teine videoklipp oli sama süzeega, ainult küpsisekausi asemel oli mängus kann piima. Teadlased mõõtsid aega, kui pikalt beebid võrdset ja ebavõrdset toidujagamise protseduuri vaatasid, et mõõta nende üllatust. Selgus, et rohkem köitis laste tähelepanu situatsioon, kui üks katsetaja sai rohkem toitu (küpsiseid või piima) kui teine.
et aktiivsete suuruste mõõtmiseks kasutatakse passiivseid andureid ning passiivsete suuruste mõõtmiseks aktiivseid andureid. 3. Mõõteseadme mõõtevigade klassifikatsioon Metoodilised ja riistavead. Riistavead tekivad mõõteseadme või selle osade ebapiisava kvaliteedi tõttu. Näiteks indikatsiooniseadme osuti laagrites tekib hõõrdetakistuse tõttu lisajõud, mis mõjutab osuti asendit. Vastastikuse mõju vead. Seda liiki vead tekivad mõõteseadme, mõõteobjekti ja eksperimentaatori vastastikusest mõjust mõõtmiste käigus. Näiteks pinge mõõtmisel voltmeetri abil peab voltmeetri sisetakistus olema väga suur võrreldes mõõdetava ahela takistusega. Põhi- ja lisavead. Iga mõõteseade töötab keerulistes, ajas muutuvates tingimustes ja peale mõõdetava suuruse reageerib mingil määral ka teistele, mittemõõdetavatele, kuid samaaegselt talle mõjuvatele suurustele. Süstemaatilised ja juhuslikud vead. Süstemaatilisi vigu (ingl bias errors) võib
o Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus, et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik. (enesehinnang langeb, kui tulemus teada saadakse või inimene on näiteks haige) o Järeldused võivad olla muundunud, kuna situatsioon on ääretult ebaloomulik. o Tulemused sõltuvad katseisiku emotsioonist, psüühlisest seisundist (stress, rõõm, armunud), eksperimentaatori käitumisest (kärsitus), somaatilisest seisundist (peavalud, nohu) · Psühholoogia eksperimentide tüüpmudel: o Kontrollgrupi meetod (A võrdlus B-ga) Mingi psühholoogiameetodi abil mõõdetakse mingisugust psühholoogilist nähtust, saadakse tulemus A. See on kontrollgrupi keskmine tulemus A. Võrdleme kontrollgrupi tulemust A ja seejärel katseisikute B grupi tulemust
Väärtus 0 fenotüübiline muutlikkus ei ole tingitud genotüübilistest erinevustest Väärtus 1 kogu fenotüübiline varieeruvus on põhjustatud geneetilistest faktoritest Päritavuskoefitsient 0,6 tähendab seda, et suurem osa (60%) fenotüübilisest varieeruvusest on geneetiline. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Kunstlik valik seisneb peamiselt valitud genotüüpidega või fenotüüpidega isendite ristamises ja järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Piirangud looduslik valik kunstliku valiku lõpetamisel populatsioon saavutab aja jooksul algse omaduse.
23-25) Psühholoogia meetodid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav Põhimõisted: Populatsioon kõik, kellest huvitutakse; üldkogum Valim valik populatsioonist, peab esindama populatsiooni (representatiivsuse küsimus) Muutuja karakteristik, seisund, millel on väärtus. Sõltumatu muutuja eksperimentaatori kontrolli all. Sõltuv muutuja sõltub sõltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r) seos muutujate vahel. Põhjuslik seos Illusoorsed seosed Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus). Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada.
aastal Nobeli preemia. Pavlov uuris maomahla ja sülje eritumist koertel vastuseks erinevatele toidukogustele või -liikidele. Katsete käigus märkas ta, et mõnikord algas maomahla ja sülje eritumine enne toidu söömist või ruumi toomist. Näiteks tekkis sülje eritumine kui koer nägi tavaliselt toitu toovat inimest või kuulis tema samme. Edasiste katsete käigus jõudis Pavlov järeldusele, et loomad õppisid reageerima esialgselt neutraalsele stiimulile (nt. eksperimentaatori sammud) ehk õppimise tulemusena kujunevad tingitud refleksid. Seega on klassikaline tingimine selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Operantne tingimine- selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.
· Kui päritavuskoefitsent on väärtusega 0,6, siis see tähenab, et fenotüübiline varieeruvus popultsioonis on põhjustatud 60% ulatuses geneetilistest faktoritest. · Päritavus koefitsent käib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta ja ainult teatud keskkonnatingimustes. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. · Kunstlik valik eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud keskkonnatingimustele vastavaid vorme. · Kunstlikku valikut saab teostada ainult kindlates piirides, mida seab looduslik valik. Nt aretades suuruse ühte äärmusesse kalduvaid isendeid, tuleb ette piir, mil teatud suuruses isendid enam eriti ei paljune.
gruppi. See põhimõte püüab katse- ja kontrollgrupi katseisikutele iseloomu- likke kõrvalisi muutujaid tasakaalustada nende isikute juhusliku valikuga Katse vead või ka kõige hoolikamalt planeeritud ja läbi viidud eksperimendi tulemuste hälbed (ehk tulemuste paratamatu moonutus ühe või mitme süstemaatiliselt mõjuva kõrvalise hälvitatus) muutuja mõjul Eksperimentaatori üks olulisi katse tulemuste moonutuste allikaid. Katse korraldaja unistab ja katseisiku ootused saada teatud tüüpi tulemusi ja mõjutab alateadlikult ja tahtmatult oma sooviga katseisikuid. Viimastel võivad olla oma oletused katse tulemuste suhtes ja need oletused avalduvad katseisikute reaktsioonide muutuste näol, mis tegelikke reaktsioone moonutavad või varjavad
Sobiva kõvera läbi katsepunktide võib hiljem ise käsitsi joonistada. Siinkohal tuleks märkida, et täiesti lubamatu on eksperimendist saadud katsepunktide suvaline nihutamine graafikul. Katsepunktid on konkreetsete mõõteriistadega ja konkreetsetes tingimustes saadud mõõtetulemused. Seetõttu tuleb nad graafikule kanda täpselt sellisel kujul, nagu nende väärtused katses määrati. Läbi katsepunktide joonistatav kõver on eksperimentaatori interpretatsioon mõõdetud füüsikalise suuruse käitumise kohta. Siin on eksperimentaatoril palju 41 Mõõtmisteooria alused suurem vabadus. Ainukeseks piiranguks on, et eksperimentaator oskaks oma seisukohta veenvalt põhjendada. 10.4. Vähimruutude meetodil leitud sirge tõusu ja algordinaadi kasutamine füüsikaliste suuruste mõõtmiseks
Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis. 31) Religiooni ja vaenukäitumise seos Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Bock ja Warren (1972) uurisid, kuivõrd erineva usulise pühendumise määraga inimesed alluvad destruktiivsetele korraldustele. Selgus, et kõige enam allusid sunnile mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja mittereligioossed keeldusid samavõrd täitmast eksperimentaatori destruktiivseid korraldusi. Jackson ja Esses (1997) uurisid seda, kuidas mõjutab usuline fundamentalism abivalmidust. Tulemusena leiti, et kui teine inimene on usulises ja moraalses mõttes nö valel teel, siis peetakse teda suhteliselt tõenäolisemalt oma hädade põhjuseks. „Vääratanute“ abistamine ei seisnenud niivõrd probleemikohases abis, kui soovituses muuta nende hoiakuid ja käitumist. See tulemus on
tohigi eksida, et kõik vaatavad); käitumine -> tunne Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Kuidas uuritakse? Eksperimendid Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne'i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad)
tohigi eksida, et kõik vaatavad); käitumine -> tunne Sotsiaalpsühholoogia – uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Kuidas uuritakse? Eksperimendid Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne’i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad)
Luule läheb lahti keele peegeldustest. Kruusal torkab silma lausumise mõnu. Pilvel mõtleb millegi üle ja siis mõte ja lausumine hakkavad koos tööle. Kangur paistab silma tihendatusena. See märgib kujundikesksust. Kui luuletused ära mõõta, siis Kangur kirjutab nendest kolmest kõige lühemaid luuletusi. Ühe põlvkonna autorid. Hasso Krull alustas stiilimängudega. Luule järk-järgult muutub. Alguses muutub iga kogu ja väljaandega. 90ndate keskpaigaks suure eksperimentaatori ja teooretiku kuulsus. Eksperimentaalne pööre luules, mis on teooriaga toestatud. Sissejuhatus uude aega (kaks sissejuhatust): varasem ,,Trepp" (1996) ja ,,Meeter ja Demeeter" (2004). ,,Trepp" on oluline, kuid Krull selles uut suuna ei leia, see on pigem tema jaoks huvitav vahemäng ning luuleloomiselt oluline. Pöördepunkt on lüroeepiline teos ,,Meetri ja demeetriga" - selles algatatud on jätkunud. Raamat ,,Kui kivid olid veel pehmed" järgmine
Päritavuskoefitsient näitab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. 8.11. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (näit. koduloomad, kultuurtaimed) puhul seisneb kunstlik valik peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi.
- Induktiivset järeldamist ja selle arengut uuriti varem mõistete kujundamise ülesannetega nt Bruner. Eksperimentaator esitas eri suuruse, kuju, värvusega kujundeid ja katseisikud pidid tegema järeldusi missugust kujundit nimetatakse mingi väljamõeldud nimega. - Leiti et eksisteerib verification bias Wason võttis kasutusele 2-4-6 ülesande, mis modelleerib teaduslikku mõtlemist - Reegel on eksperimentaatori välja mõeldud - Näited on positiivsed või negatiivsed – nagu teadusliku katse korral - Katseisikud kontrollivad hüpoteese ning saavad nende õigsuse kohta tagasisidet Wason näitas oma katsetega et inimesed kontrollivad eelkõige oma hüpoteesile vastavaid näiteid st on tugev kallak ideede kinnitamisele - Lisaks positiivste tõendite otsimisele lähtutakse sageli ka tõenäosuse hinnanguest – kuivõrd me usume et konkreetne väide on tõene
esile kutsuda röntgenkiiritusega. Hilisemad eksperimendid näitasid, et mutatsioone võib stimuleerida ka muude ioniseerivate kiirgustega (radioaktiivne, ultraviolett) ja paljude keemiliste ühenditega, aga ka normaalsest kõrgema temperatuuriga. Niisuguseid tegureid hakati nimetama mutageenideks. Hakati eristama spontaanseid mutatsioone (tekivad liigi eksisteerimise normaalsetes, looduslikes tingimustes) ja indutseeritud mutatsioone (tekivad eksperimentaatori või aretaja rakendatud mutageenide mõjul). Süvenev geneetiline analüüs näitas, et peale geenmutatsioonide võivad esineda kromosoommutatsioonid (mingi kromosoomi mikroskoopiliselt tuvastatav struktuurimuutus; puudutab vastavas kromosoomiosas paiknevaid mitmeid geene -- nende kadu või lisandumist) ja genoommutatsioonid (kas üksikute kromosoomide või kogu kromosoomikomplekti arvulised muutused). Molekulaargeneetika sünniaastaks peetakse 1953. a., mil ameerika virusoloog-biokeemik
bioloogiat” olid hariduselt loodusteadlased rajasid oma teooriad suuremas osas loomade vaatlustele ja intuitsioonile 1972. a. pärjati mõlemad Nobeli preemiaga. USA-s tekkis loomapsühholoogide (ehk biheivioristide) koolkond. J.B. Watson kui biheivioristliku mõtteviisi rajaja. Watson oma raamatus “Behaviourism” (1924) sõnastas eksperimentaalse loomapsühholoogia alused. F. Skinner kui ühe silmapaistvama eksperimentaatori. USA-s tegutsevate “võrdlevate psühholoogide” baasil kujunes nn. biheivioristide koolkond, mille üks silmapaistvamaid esindajaid oli Skinner. 20. sajandi viimasel kolmandikul elas käitumisteadus läbi järjekordse murrangu – kujunes välja evolutsiooniline käitumisökoloogia kui erinevate käitumisviiside bioloogilise funktsiooni uurimine. Huvi loomade käitumise uurimise vastu tõusis
geneetilistest faktoritest. Päritavuskoefitsient näitab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. Kunstlik valik. Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (näit. koduloomad, kultuurtaimed) puhul seisneb kunstlik valik peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi.
geneetilistest faktoritest. Päritavuskoefitsient näitab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. Kunstlik valik. Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (näit. koduloomad, kultuurtaimed) puhul seisneb kunstlik valik peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi.
annaabi.ee 
