WILLIAM SHAKESPEARE MÜÜT Kristiina Toomik ja Martin Krausberg Kadrioru Saksa Gümnaasium 11.02.2016 Mis on teada William Shakespearest? • 23.aprill 1564 - 3.mai 1616. • Sündis kaheksast lapsest kolmandana ja oli vanim täiskasvanuks elanud poeg. • Kohalik Ladina kool (tõendeid säilinud pole) • 3 last • 1585-1592 (poja surm)Andmed Shakespeare elust puuduvad ja tänu sellele on tekkinud müüt. • Tema elulugusid leiab internetist erinevaid, kuna keegi ei tea milline oli tema elu täielikult, tänu sellele on tekkinud müüdid. http://www.biography.com/people/william-shakespeare-9480323 Väiteid mis on vastu Shakespearele • Pseudonüüm • Tema elust teatakse väga vähe; • Suur osa biograafilisest informatsioonist puudub; • Räägitakse mehest Statfordis; • Andmete kohaselt ei ole kooli kus ta oleks hariduse omandanud; • Ühtegi kirja või tema poolt kirjutatud asja ei ole; • Erinevates allikate...
..….……...……10 Kasutatud kirjandus……………………………………...….………………....………11 2 SISSEJUHATUS Peale Teist maailmasõda loodud ÜRO-l ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on palju eesmärke, millest üks peamisi on tagada maailmas rahu ja stabiilsus ning hoida ära riikidevahelisi kriise. Oma üle poole sajandi kestnud eksistentsi jooksul on ÜRO pidanud palju rahvusvaheliselt teravaid olukordi lahendama ning paraku on ta mõnel korral selles ka ebaõnnestunud. Ühe suurima ebaõnnestumisena võib välja tuua ÜRO suutmatust hoida ära 1994. aasta Rwanda genotsiid. 1994. aasta genotsiidis kaotas kuskil saja päeva jooksul oma elu erinevate andmete põhjal kuni üks miljon elanikku. Seda võib pidada üheks lähiajaloo massiivsemaks
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike
SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad
· "Kõik, mis on, on iseendast üks." Absoluutset identiteeti vaatleb ta indiferentsi punktina, milles kõik vastandid käituvad indiferentselt. Schellingi teos "Filosoofilised uurimused inimliku vabaduse olemusest" (1809) tähistab uue perioodi algust tema loomingus. Seda perioodi iseloomustavad usulis-teosoofilised probleemid. Inimlik vabadus on võime head ja kurja teha. Küsimus kurja võimalikusest on Schellingi arvates vastatav vaid nii, et Jumalas endas on teatud aluse ja eksistentsi kahestumine. Nagu valgus peegeldub tumedalt tinavaagnalt, nii vajab kõik positiivne oma tumedat vastandit. "Kuna enne ega peale Jumala ei ole midagi, siis peab tema eksistentsi alus temas endas olema. ... See Tema eksistentsi alus, mis Jumalal on iseendas, ei ole absoluutselt vaadelduna Jumal, s.t. sedavõrd kui ta eksisteerib; sest see on vaid tema eksistentsi alus. See on loodus Jumalas; temas küll lahutamatu, kuid siiski erinev loomus."
see on üks harvadest kordadest kui ta kellegagi suhtleb. Muudatused ja muutused põhjustavad Roquentinile pidevaid iiveldushoogusi, mille eest ta üritab paaniliselt põgeneda. Sellest tulenevalt elab ta rutiinis: ta elu keerleb raamatukogu, Mably kohviku ja Printania hotelli vahel. Samuti uitab ta tänavatel. Ta tegeleb päevast päeva samade asjadega. Terve teose vältel vaevavad Roquentini olemasolu probleemid. Nimelt teda häirib, et on olemas liiga palju eksistentsi. Arvan, et sellega on põhjendatud tema veider ja ebaharilik elustiil. Eksistesnt segab Roquentini ja ei lase tal elada. Talle meeldivad asjad, kuna nad ei ole elus nad ei eksisteeri. Seetõttu talle meeldibki asju korjata. Roquentin kahtles iseenda olemasolus ja sellepärast ongi ta võrrelnud ennast kuulsa filosoofi Descartes'iga, kes kahtles kõiges. Mulle tundub, et Roquentinil on mingit sorti vaimuhaigus. Esiteks sellepärast, et talle tundub,
Peategelase iseloomustus. Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada.
..........................................................................................................4 2. Looming.....................................................................................................................5 3. Isiklik filosoofia.........................................................................................................7 4. Eksistents....................................................................................................................9 4.1 Eksistentsi staadiumid...........................................................................................11 5. Usk...........................................................................................................................11 6. Paradoks...................................................................................................................13 7. Subjektiivne tõde......................................................................................................14
See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahendada ja kes vannub sellele alla. Lahenduseks on endas elu mõtte leidmine. Nähes elu mõttetust, võib inimene postitada endale küsimuse: kas elu on elamise vaeva väärt. On indiviide, kes näevad, et vaev on liiast, mis omakorda tingibki enesetapu. See on üks absurdi lahendusviise, kui nii võib öelda
asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik 4b) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises Tõelisus kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited Minu arust pole Jumala, ehk keegi kelle eksistentsi me peame tõestama ja mis ise on juba kaheldav, kaasamine seletamaks meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. Kriitika Halva kriitikana tooksin välja järjekordselt jumala, sest arvan ikka, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga.
Vaimu arutlemisel. Üldiselt käsitlen essees vaimu olemasolu ja selle teadmise esimese isikuna passiivse tegija tähenduses, mille olen on isk L laps, kelle sõnastame vastavalt tuletanud kolemest filosoofilisest lähtekohast eelnenud esimese isiku vaimu eskistentsi relativismist, materialismi vastuväidetest sõnastusele. L vaimu olemasolu kinnitab keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest koheselt E ema, isiku vaimu eksistentsi, sest seosest. Ajaloolise vaimu kontseptsiooni L tuleneb E-t otseselt rakkude jagunemise teel. kohaselt on osade filosoofide arutlusel tegu Olles kindlalt a posteriori8 tüüpi teadmine läbi ,,tondiga masinas", mis tänu sündimise empiirilise fakti, mis on kogemuslik. vastuargumentidele ja nende edasi Sellest teadmisest saab aga a priori9 teadmine
mille kohta meteoroloogil oli hommikul kõik viimseni selge? Nii tema ise kui ta kuulajad mõistsid, mida ta oma jutuga silmas pidas, milleks seda siis veel põhjalikult lahata? Mis ajaküsimused Augustinust siis veel vaevasid, kui ta oli ometi kõigist neist kronoloogilistest ja kronomeetrilistest asjadest igapäevases maailmas mis vaja ennelõunal juba rääkinud ja aru saanud? Võtkem uus näide. Me kõik peame igapäevases elus pidevalt tegelema eksistentsi ja mitte-eksis- tentsi konkreetsete küsimustega. Kui kaua aega tagasi mammutid eksisteerisid ja mis ajast peale on nad välja surnud ehk ei eksisteeri enam? Kas eksisteerib algarv 23 ja 29 vahel? Kas see saar on asustatud ehk kas eksisteerib sellel mõni inimolend? Isegi kui me räägime, et inimesed ehitavad sildu või maju, siis me räägime sellest, et nad annavad majale või sillale eksistentsi, lõhkudes aga võtavad neilt eksistentsi
Aktuaalseks teemaks on viimasel aastakümnel tõusnud meie inimkonna säilimine, sest meie planeedil toimuv on pannud inimesed pidevasse ohtu. Keegi on kord öelnud: ,,Inimrassi puhul on aga kummaline see, et teda ei ohusta otseselt ükski vaenlane peale tema enese. Inimesel pole vaenlast vaja, ta hävitab ennast ise." Me oleme jõudnud siin ilmas nii kaugele, et kõigil meil on oma roll mängida meie tuleviku nimel. Millisel viisil paneb ohtu inimkond oma eksistentsi? Maailma rekordtempos kasvav tööstus paneb ohtu meie liigi ühise eksistentsi. Tööstuse kasvades ei pöörata tähelepanu sellele, kuidas kannatab meie kliima ja loodus ning meie selle tagajärjel. Seda võib näha Kyoto protokolli vastu võtmises, mis kehtestab kohustuse, et riigid kes liituvad sellega peavad hakkama vähendama oma kasvuhoonegaase. 195 riigist on Kyoto protokolliga liitunud 187 ning suurimaks probleemiks loetakse seda, et senini ei ole seda ratifitseerinud Hiina
tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis neis on selget ja distinktset ning neil kõigil peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need sisestanud meisse ilma sellise tõealuseta. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me
K leiab, et Hegeli järgi pole inimese vabal tahtel mingit rolli. K leiab, et vaba tahe on üks inimese olulisemaid omadusi üldse. K ütleb, et iga inimese ülesandeks on saada subjektiivseks. K eelistab üksikisikut grupile, sest grupp nõrgestab alati üksikisiku vastutust. K ütleb, et grupp takistab üksikindiviidil jõuda autentse (ehtsa) tõeni. ,,Mitte kunagi mitte keegi ei mõista nii nagu mina." K elu on tema filosoofiat mõjutanud. Loobus abielust, et ennast avastada. Leiab, et eksistentsi e. olemist ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Ütleb, et suurema osa ajast inimene tegelikult ei ela. ,,Mitte tunnetatud ja mitte tahetud eksistents ei ole eksistents." Ütleb, et inimene peab olemasolemise läbi tunnetama. Senine olemasolev filosoofia pidurdab eksistentsi mõistmist. Räägib elu paradoksist (vastuoludest). Seisneb selles, et iseennast ja ümbritsevat saab mõista ainult minevikus, mitte tulevikus, samas elada tuleb ettepoole suunatult e. tulevikus
Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine on väljendatud abstraktsetes mõistetes Müüt Kr. k. mythos lugu, jutt Müüt on filosoofia suhtes varasem maailmamõistmise ajalooline vorm Müüt on hõimu algkogemusele igikestvana ilmnev jutt, lugu oma eksistentsi seotusest hõimu jumalate ja kangelaste pärinemise, võitlemiste ja saatusega (Tõnu Luik) Tänapäeva inimene ei seo oma eksistentsi müüdiga. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks on müüt tegelikkus ja olulisem kui tavaline igapäevase elu tegelikkus. Eelfilosoofiline traditsioon Ajastut, mis eelnes filosoofia tekkimisele 6.saj. e.Kr. nimetatakse eelfilosoofiliseks perioodiks. Filosoofiliste küsimustega küll tegeldi, kuid
Minu sissevaade Ristikivi teosesse ,,Hingede öö" Tsitaatidest lähtuv analüüs Teos on psühholoogiline, paneb alateadlikult mõtlema eksistentsi ja elus tähtsaimate faktorite üle. ,,Pimedus on kõigile ühtviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse samadust tahavad kõik välja uurida. Pimedus see on teadmine." Nii ,,Hingede öö" minategelast kui ka reaalset inimest köidab rohkem pimedusega seonduv kui valguses sündiv. ,,Hingede öö" minaisikul on lõputu huvi ja julgus minna edasi just sinna, kus on pime tundmatus. Teoses olnud tulede kustutamine oli järgnevate sündmuste aluseks.
valiti puhtalt piirkonna kultuuri eripäradest lähtuvalt. On inimesi, kes ütlevad, et satanistid ei tea, millega nad mängivad. Et maailmas on tegelik, reaalne Kurjus. Et Saatan on reaalselt olemas, et tema ongi Kurjuse Personifikatsioon. Kuid millise taustaga on needsamad üliveendunud kuulutajad? Ilmselt vähem või rohkem kristliku, seega nende jaoks ongi Kurjusel vaid üks ülim nimi- Saatan. Satanist ei eita kurjust, satanist ei eita ka headust, nende mõlema eksistentsi inimeses eneses. Mõiste satanism ja tähendused selle mõiste taga on satanistide endi loodud, see kuulub satanistidele ja nemad määravad, kas see on positiivne või negatiivne mõiste. Satanistid iseloomustavad satanismi nii : Satanism on... ... usk elusse ENNE surma. ... kõige lihaliku ja materiaalse religion ..
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku.
Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde? Eero Ringmäe LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas
................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................5 Ühiskondlik tegevus............................................................................................................6 Haigus................................................................................................................................. 6 Inimese eksistentsi eripära.......................................................................................................... 7 Inimese vastustus oma eksistentsi eest....................................................................................... 9 Viited ilmutusele.....................................................................................................................9 Viited ennetele..............................................................................................
Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. · Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). · Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama). · Galaktikasse kuulub ketas, mis koosneb spiraalharudest. Teise põlvkonna tähed kuuluvad ketasse ehk spiraalharudusse (mida välja poole, seda nooremad tähed seal asuvad). · Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm.
õpetust kvalifitseeriti idealismiks, mis sarnaneb Berkeley õpetusele. Kant määratleb idealismi väitena, “et eksisteerivad üksnes mõtlevad olendid, ülejäänud asjad, mida me arvame kaemusega tajuvat, olevat aga ainult mõtlevates olendites asuvad kujutlused, millele tegelikult ei vasta mingit väljaspool neid olendeid olevat objekti” (lk. 49). Asjad on Kanti järgi kahest aspektist käsitletavad: asjadena iseendast ja asjadena meie jaoks. Kummaski suhtes asjade eksistentsi kahtluse alla seadmine või eitamine on tema terminoloogias idealism. Descartes ja Berkeley seavadki kahtluse alla või eitavad just meile välises kogemuses antud asjade tegelikku eksistentsi. Kummagi idealisti jaoks on igasuguse objekti teadvustamine pelgalt üks eneseteadvuse viise. “Puhta mõistuse kriitika” teist väljaannet täiendas Kant peatükiga “Idealismi kummutamine”, kus ta polemiseerib just nende autoritega. Idealismile vastandlikku positsiooni nimetab Kant realismiks
olemine" on termin, mida ta kasutab inimese teadvuse algseisundi kohta. Dasein erineb kartesiaanlikust cogito`st selle poolest , et on ,,alati juba" maailmas olemas, mitte aga sellest eraldi. Seal, kus Descartes kahtleb oma teadvat mõistust kui kindluse allikat ja vastandab sellele materiaalsete asjade maailma, rõhutab Heidegger meie maailmas olemise elatavat reaalsust, mitte meie enda valikut. Seega hõlmab Dasein materiaalselt kehastunud eksistentsi, mis paikneb ajas ja ühiskondlik-ajaloolises situatsioonis koos teiste inimestega. Kartesiaanlik ,,mina" ignoreeris kõiki neid mõõtmeid. Dasein`is olemine on avatud ,,saamise" projekt: me loome end oma tegevuste ja valikute kaudu. Heidegger kirjeldab olemise tundepoolt: kogetavat tüdimust, ängi, süüd ja hirmu. Tegelemise tõttu inimese olukorra kõige üldisemate probleemidega on teda peetud eksistentsialismi isaks. Samuti kritiseeris Heidegger
Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile · kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on enesekaotamine, elu mõtte puudumine; oht mitte mõista seda, mida ma tähendan iseenda jaoks. Kierkegaardi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents (see oli ka Descartes'i filosoofia põhitõeks!). Filosoof on veendunud, et inimese ülim taotlus peaks olema mõtestatult eksisteerimine. Eksisteerimist saab võrrelda kahe erineva kutsari näite varal: 1
väärtuslikuks, meil on motiveeritus areneda ja täiustuda. Schubertit ei väärtustatud elu ajal, ta suri vaesuses. Õnnetu elu annab tõuke loomingulisusele ja kasvatab geeniuseid. Lugupidamatus, mida väljendab ühiskond kunstiinimeste suhtes nende elu ajal, annab neile postuumselt väärtust juurde. Dorian Gray saatuslikuks sooviks oli igavene ilu ja noorus, mida ta imetles oma porteelt. Oscar Wilde kujutas inimesele omast dekadentlikku soovi, mis väärastub oma vastuolu tõttu meie eksistentsi seadustega ja osutub hukatuslikuks. Meie olemuse ülesanne on olla tasakaalus, mitte liikuda äärmustesse. Siiski ei loobu me oma sügavaimast südamesoovist olla igavesti noored ja mida enam me vananeme, seda enam ootame Godot' tulekut. Õigesti elu elada on kunst, aja jooksul väärtused muutuvad ning tuleb üha rohkem ootusi ja kohustusi. Teades, et elusid on meile antud üks, on väga raske elada laitmatult. Igal inimesel on oma keskne tee õnneni jõudmiseks
Püüdke ette kujutada objekti, mis kesisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju. Berkeley väidab seda olevat võimatut. Ehk asjade eksistents sel korral kui keegi neid ei taju, on kaheldav. Näiteks kuidas on olemas asjad meie kodus siis, kui mitte keegi seal ei viibi ja mitte keegi neid isegi oma mõtetes ei taju. Kui eksisteerimine seisneb tajutud saamises, nagu väidab Berkeley põhiline alusmõte ,,olla tähendab olla tajutud" peaksime arvama et meie asjad kodus kaotavad oma eksistentsi juhul, kui keegi neid ei taju. Ning kui me lähme tagasi oma majja, siis kas me saame väita et need on täpselt needsamad asjad, mis olid enne, kui keegi neid viimati tajus. Kui asjade olemine seisneb nende tajutud saamises, siis võime väita, et asjad pidevalt hävivad ja kaovad ning vastavalt jälle tekivad olenevalt sellest kuidas nad meie tajuvusvälja satuvad. Seega asjade olemus seisneb nende tajutavuses Seega võib väita et materiaalne maailm on kõik kaheldav
• “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda
· huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu · ajakriitilinehoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist ning · luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine Mõistagi ei esine autorite loomingus kõik toodud jooned võrdsel määral. Sümbolistlik kujutus on küll endine, ent mõnel neist põimub sellega ka realismi. Inimese eksistentsi probleeme ja vaimseid väärtusi mõtestab iga autor talle lähedase aine kaudu, teistest mõneti erineva hoiaku ja häälestusega.
õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis on kõige tähtsam meditatsioon mõtlus. Budism on jagunenud kaheks theravada ja mahajaana budism. Mahajaana on rohkem levinud. Neli üllast tõde: · kannatus on olemas · kannatusel on põhjus · kannatusele saab teha lõpu · kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee on:
Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi olemasolu. Rahvused kujunevad siiski ühtse ajaloolise tausta ja enesemääratlemise alusel. Uuendused tekkisid, kuna vanade sotsiaalsete rollide struktuuri stabiilsus ei sobinud kokku enam kasvu ja innovatsioonidega. Smithi seisukoht Erinevalt Gellnerist rõhutab perennialist Anthony D. Smith uusaja
otsustama, looma. Seda põhjustab geograafilise ja informatiivse avatuse kasv- kokkupuude teistsuguse elulaadi ja uskumustega. (lk 30) surmakujutelmad- ratsionaalne maailma seletus ei loo eeldusi huvi tekkeks. · Millist rolli täidavad vastutusmehhanismides surmakujutelmad? Surmauskumuste puhul on- suremise loomusel rituaalne aspekt, mis tähistab suremise loomuse sõltuvust rituaalidest ja moraalne aspekt, mis tähistab surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomuse sõltuvust surnuga tehtavatest rituaalidest. Surmauskumuste puhul on ka surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus, kus on rituaalne aspekt e. suremise loomus on seoses inimese moraalsusega ja moraalne aspekt e. surmajägse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus on seoses inimese moraalsusega · Miks kaasaegsed kultuuris surmauskumuste mõju on väike?
tahame, et see oleks/poleks.Lahtine, segane, samas kindel ja perspektiivikas. Kui panna elu mõõtmesse. Füüsilisse suurusse, et mõista selle olemust, siis oleks elu kui meri. Ilmatumalt suur ja lai, varjates head ja halba ning alati mõjudes auväärsena ja õiglasena, ohtliku ning ilusana. Samas me teaksime kui suur see on vaid kaarti pealt vaadates. Isegi järve peal paadiga sõites on järv tohutu. Seega on elu suhteline. Me ei saa oma eksistentsi ette määrata, mõõta ega aimata milline see võiks olla. Kõik on seoses. Mina ja minu sõbrad, karjuv naaber ning isegi jänes, kes elutseb mul puuris. Me mõjutame üksteist ning läbi selle mõjutame iseenda, teiste kui ka üldist elu ja eksistentsi. Igal sõnal, mõttel ja tundel on lahendus ja vastus. Siinkoha peal meenub Sacques Lacan konstrueeritud subjektiivsus. Laps, kes on emaüsa, on algupärane
teistel(stigmad). (LK 169-171) 10. Binet´i skaala põrmustati ja avaldati kirjalikus vormis testina. (LK 201) 11. Eeldus, et kõik, kelle vaimne vanus on väiksem või võrdne kui 12 aastat on nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12. Kõik nõrgamõistuslikud inimesed on potentsiaalsed kurjategijad, iga nõrgamõistuslik naine on potentsiaalne prostituut. (LK 231) 13. Inimestel on kalduvus arvata, et kõik, millel on nimi, peab olema kas entiteet või olevus, ning omama iseseisvat eksistentsi. Ja kui neil ei õnnestunud mingit reaalset sellele nimele vastavat entiteeti leida, siis ei olnud see neile põhjuseks järeldada, et midagi sellist ei eksisteerigi, vaid nad kujutasid ette, et see pidi olema midagi eriliselt raskestitabavat ja müstilist (John Stuart Mill). (LK 388-389) 14. Homoseksuaalide põlastus. Tegelikult aitasid heteroseksuaalidel kasvatada lapsi. (LK 397) 15. Vale ettekujutus Darwinist kui egalitaristist. (LK 463)
Samuti võib ajalehtedest ning ka igalt poolt mujalt, näiteks ajakirjadest, Internetist jne, leida horoskoope. New Age'l on 4 kõige enam levinumat uskumust: kogu inimkond ja olemasolev on omavahel seotud ühe energiaga, milleks on Jumal; vaimsed olendid eksisteerivad ning nad on valmis meid õpetama kui me end neile avame; inimese eesmärgiks siin maailmas on saada õppetund, milleks on armastus; surm ei lõpeta eksistentsi, elu saab uue vormi. Mina isiklikult arvan, et kõige enam on lääne ühiskonda puudutanud see viimane: uskumine reinkarnatsiooni ja surmajärgsetesse kogemustesse.
Tema veedab ka aega Alkmenega Amfitrüoni kujul. Mercurius, kes oli Jupiteri käskjalg ilmub maale Sosia kujul ja paneb tõelise Sosia oma olemasolu kohta kahtlema. Alkmene on oma abikaasale truu ja hea naine, kes paha aimamatult magab Jupiteriga arvates, et ta magab koos oma mehega. Sosia on Amfitrüoni teener, kes pidi viima häid uudiseid Teeba väepealiku võidu kohta Alkmenele, kuid maja ees, kus elasid tema peremees ja perenaine, pidi ta tagasi pöörduma kaheldes oma eksistentsi üle. Ta nimelt kohtas uksel Mercuriust, kes oli identne koopia temast. Moliere on meisterlikult ära kasutanud kreeka mütoloogias leiduvaid koomilisi võimalusi ja sellest kirjutanud suurepärase näidendi. 17.sajandi kujuneva kodanluse materialistliku mõttelaadi väljendaja Moliere kujutab oma ajastu ülikuid, kelle tegevust ta irooniliselt kommenteerib Sosia suu läbi.
Leibniz on tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada .Jumal on hea,kõikvõimas,tark jne(nagu seda on väidetud aegade algusest peale),siis on maailm, milles me elame Leibnizi arvates parim võimalikest. Jumal ei saa rikkuda loogikaseadusi, kuid siiski oli Tal maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud maailmale siiski eksistentsi andis, siis Leibnizi arvates see tõestabki,et meie maailm on parim (ld optimus) võimalikest. Niisiis on siin tegemist optimistliku maailmavaatega on ainult Jumalal (ehk paratamatul Oleval) see privileeg, et ta peab olemas olema, kui ta on võimalik. Et aga miski ei saa takistada selle võimalikkust, mida ei piira ükski piir, ükski eitus ega järelikult ükski vastuolu, siis ainuüksi sellest piisab, et teada Jumala olemasolu a priori. Me tõestasime seda ka igaveste tõdede reaalsuse kaudu
mingi hinna eest nõus taganema pole. Oma tegude ja ideloogia tõttu on ta sageli avalikkuse, poliitikute ja meedia poolt läkitatud kriitikanoolte sihtmärgiks, kuid samas leidub tal suurel hulgal poolehoidjaid. ,,Hiina inimestel pole hinge!" Paari lehekülje pikkuste lõikude aluseks on enamusel juhtudest mingi objekt või isik, mille/kelle olemasolu häirib Clarksoni maist eksistentsi. Paduateistina põhjab ta raamatus usklike, motoriseeritud ajapäkapikkude müüjaid, ja teisi kirevalt kirjeldatud kujusid. Mõned lõigud on mõistetavad ainult inglastele või neile, kes on väga hästi kursis inglise kultuuri ja poliitikaga, kuna tihti olid kasutatud näiteid, mis olid otseselt või kaudselt seotud mõne Briti kuulsuse või poliitikuga. Pettumuseks oli ka see, et raamatus oli minimaalselt juttu autodest,
Arutlus: 21. sajandi Globaalprobleemid Tna, 21. sajandi alguses, on osa maailmast vga krge arenguastmega. Elu nendes riikides on rmiselt mugav. Samas, enamik maailma riike vaevleb probleemides, mille mustemad stsenaariumid seavad ksimuse alla inimkonna psima jmise eksistentsi. ks suurimaid probleeme on Globaalne soojenemine. Probleemi phjus peitub suures tootmises, mida tehakse looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosfrile ebasbralikul viisil. Keskkonna sbralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad rohkem ning need on vhem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige
tee takistusi klassi- ega kursuse petajate valikul tee takistusi riigieksamite valikul ~ enesekontroll dets loe koolikvaliteedi phinitajaks RE tulemusi < toimetulek tea htegi Tallinna kooli, millest ei oleks meile tuldud Minu arvates on TTG 2 suurimat vrtust : .. Milline on haritud inimene Haritud inimene on selline, kes: eitab ebainimlikkust- nii eneses kui enese mber on vimeline nneks ja suudab teha td rmuga suudab ja tahab asju ning inimesi mista tunneb oma eksistentsi lugu on tundlik suurtele ksimustele on valmis vastutama enda ja maailma eest Mina kui haritud inimene Eneseanals. Selgita kas ja kuidas? eitan ebainimlikkust: on vimeline nneks: . suudan teha td rmuga: . suudan ja tahan asju ning inimesi mista: .. tunnen oma eksistentsi lugu: olen tundlik suurtele ksimustele: .. olen valmis vastutama enda ja maailma eest: .. Head ppurid ! Soovin teile palju: ... pihimu, ... avatamisrmu, ... mistmist, ... kannatlikkust kodus, koolis ja mujal !
Mu eesmärgiks on olnud koondada ajatu tarkuse valgus tänapäeva probleemidele; et avastada, kui võimalik, neilt kes on elanud õigesti elamise saladust hästi, nendelt kes on mõelnud hästi õigesti mõtlemise saladust, ning nendelt kes on talitanud üllalt ülla teo saladust. Ma usun, et vähemalt mõnevõrra, olen selles pingutuses esmärki saavutanud ning et olen taastanud sajandite ebaselgusest selle valgustatud laadi eksistentsi olulised elemendid mida Pythagoras nimetas ''filosoofiliseks eluks''. Kui, nagu Platon on üllalt kirjutanud, on filosoofia suurim hea mille jumalad eales inimestele on andnud, sellele järgneb loomulikult, et selle valdamine annab suurima rikkuse mida keegi suuteline koguma on. Ainult filoosoof on tõeliselt suur, ainult filosoof on suuteline olema tõeliselt hea, ning filosoofia üksi panustab seda surematust mis peab olema lõpuks iga inimese otsing
eksistentsialismi ja postmodernismi. Tema filosoofia mõjutas ka eksistentsialistliku filosoofia arengut, teda nimetatakse ka ,,eksistentsialismi isaks". 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. Lisaks Kierkegaardile kuulub esimeste eksistentsialistide hulka ka Friedrich Nietzsche. Samas kui Nietzsche läheneb esistentsi probleemile inimlikust vaatepunktist, siis Kierkegaard vaatleb seda teemat kristlikust vaatepunktist. Kierkegaardi jaoks on iga inimese kõige pakilisem küsimus on iga inimese eksistentsi mõte. Termi all ,,eksisteerima" mõtles ta inimese eksisteerimist. Kierkegaardi jaoks on inimestele iseloomulik see et me paistame silma vastutatavate indiviididena kes peavad tegema vabu valikuid. Iga inimene peab sooritama ,,usuhüppe" hoolimata sellest et me ei tea mis tagajärjed meie tegudega kaasnevad, olgugi et me nende eest vastutame. Üksikisik ei ole Kierkegaardil paratamatusega kulgeva ajaloolise arengu koostisosa. Ta on täiesti
midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda (alguses ja lõpus). · Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad. Suur osa tegevusest on motiveeritud eesti müütilistest ja mütoloogilistest tegelastest.
Armastus, elu ja surm Armastus, elu ja surm on inimkonna eksistentsi aluseks. Esimene tingib teise ning lahkumine teispoolsusesse on elu paratamatu osa. Enamike väärtuste nimel peame midagi ohverdama, vahel isegi siit ilmast lahkudes. Millised on väärtused, mille eest tasub maksta oma eluga? Väga paljud inimesed peavad suurimaks väärtuseks mehe ja naise vahelist armastust. Seda enam tuntakse, et surm armastuse eest on igati õigustatud. Bulgakovi teos ,,Meister ja Margarita" paneb mõtlema armastuse tähtsusest inimeste elus.
diplomaatiliste suhete taastamine mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamine paljude maailma riikide poolt. Venemaa ja NSV Liit tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. Augustiputsi läbikukkumist ära kasutades saavutasid iseseisvuse kõik liiduvabariigid. NSV Liit lakkas sisuliselt olemast ning lõpetas sama aasta lõpus ka ametlikult oma eksistentsi. Samal aastal juba varem oli laiali saadetud nii Vastastikuse Majandusabi Nõukogu kui ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sellega lõppes ligi pool sajandit kestnud Ida-Euroopa ja maailma suur vastasseis
Igal rahval on oma müüt, mis neid iseloomustab. Aga mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: ,,Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." Müüte on mitut liiki, on loomismüüdid, mis pajatavad elu ja maailma tekkimisest(igal rahval on omalaadne lugu), siis on veel kangelasmüüdid, mis pajatavad muinasrahvaste kangelastest(näiteks Kalevipoeg) ja viimasena on tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid selle üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamat
valed nööbid, parukamoed vms) 2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse. Suhe minevikku võib olla traumaatiline. Need kogemused
elaks samamoodi nagu keskmine ameeriklane oleks, ressursid ennast ammendanud, selleks et meie, kes me elame arenenud riigis saaks elada normaalselt, elavad enamus Lõuna-riikides inimesed kohutavates tingimustes, veeta peavarjuta, toiduta ja arstiabita. Inimesed arvavad, et kõik mis neile on antud on loomulik, ning läbi selle ükskõiksuse kahjustavad nad tulevasi kui ka preagusi põlvi. Märksõnad meie eksistentsi säilitamiseks oleks, mõõdukastarbimine, lähimehe armastus ja läbimõeldult käitumine
Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi eksistentsi. Maailm nende ümber roiskub, kuid keegi ei vaevu midagi teha, et olukorda parandada. Kuigi on inimesi, kes käituvad vanade tavade järgi ning ka neid, kes sooviksid olukorda parandada. Kahjuks on nende osakaal väga väike. Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid
sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast -kantaat ''Lenini sõnad'' ühendkooridele -laul ''Eestirahva erakonnamäng'' meeskoorile ja naishäältele (temaatiliseks materjaliks rahvalaul) -üldinimlikke, surma ja armastuse teemat käsitlevad kooriteosed ''Kullervo sõnum'' / ''Tormise mere loits''/ ''Sampo tagumine'' (filosoofilised helitööd, milles kajastub mütoloogilise inimese kogu maailm) -ballaad ''Piiskop ja pagan'' solistidele ja meeskoorile (põhineb keskaegsel sekventsil ja runolaulul)
annaabi.ee 
