50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nublu Uus
Õppematerjali autor
kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. Põhjuseks, miks mõned ei suuda tunnetada Jumala olemasolu või isegi seda, mis on nende hing, on asjaolu, et nad ei tõsta oma vaimu iialgi kõrgemale meelelisist asjust, sest nad on harjunud kõike vaatlema ainult kujutlevalt ja kõik, mis pole kujutletav näib neile mittemõistetavana. Mõistuses ei ole midagi, mida kõigepealt ei ole meeltes. Kindel aga on, et meeltes ei ole iialgi ei Jumala ega hinge ideed. Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis neis on selget ja distinktset ning neil kõigil peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need sisestanud meisse ilma sellise tõealuseta. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud, kui ainult oma mõistuse evidentsi. Kuna me pole päris täiuslikud, siis ka kõik meie mõtted ei või
Rene Descartes arutlus meetodist IV osa Antud artikli põhiteemaks on arutleda inimese ja Jumala hinge olemasolu üle, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine. Descartes leiab, kui mõelda, siis järelikult peab ka olemas olema. Sellest lähtuvalt, et ta on olemas, tekkis kohe järgmine probleem kes või mis ta on? Ta võis oletada, et tal pole keha ega üldse mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olnud, kuid sellest hoolimata võis ta kindel olla, et ta ise on olemas. Ta mõtles ja kahtles, ta oli substants, kelle olemus sisaldus ainult mõtlemises.
3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõik, mis oleks põhjustanud kõge vähemat kahtlust, sest ta tahtis näha kas pärast ei jää tema uskumusse midagi, mis oleks olnud täiesti mittekaheldav.
Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest
Autori enda vastuväited: Descartes esitab vastuväite oma geomeetria tõestuseile öeldes, et nendes pole midagi, mis veenaks teda nende objektide eksistensis. Ei ole olnud ühtki põhjendit, mis meid oleks veennud, et ideedel on täiuslikkust olla tõelised. Oma poolse kriitika koha pealt on üks põhiline asi, mis mind häiris. Descartes väidab kindlalt, et on olemas Jumal, sest et ei saa olla olemas ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Minu arvates ei pea inimese eksisteerimiseks olema olemas midagi kõrgemat ja ülitäiuslikku. Inimesed ongi ebatäiuslikud, igaüks omal erineval moel ning seeläbi nad täiendavad üksteist. Nõnda tekibki tervikpilt täiuslikkusest kui kõik annavad omalt poolt mingi panuse. III Korduvad väited ja argumendid: 1. Kõik, mida inimene näeb, on võlts, ehk midagi pole kindlalt teada (mida meelte abil tunnetatakse). a
8. On ilmne, et nii nagu on vasturääkiv, et väärus ehk ebatäiuslikkus tuleneb Jumalast, nii on ka vasturääkiv, et tõde ehk täiüslikkus tuleneb mitteolemisest 9. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi.. Argumendid 1. Kõik teevad oma lihtsamates oletusteski vigu. 2. Kui ma aga ainult oleksin loobunud mõtlemisest siis poleks alust oletamiseks, et ka mina olen. 3. Sest hinge tõttu on ta see kes ta on. 4. Kui minul ei oleks puuduseid siis võiks ma olla lõpmatu, igavene, muutumatu, kõikteadja, kõikvõimas. 5. Mõistuses pole midagi mida kõigepealt ei ole meeltes 6. Jumal eksesteerib ning ta on täiuslik olevus, kõik ülejäänud tuleb jumalast. 7. Ideed vöi mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast siis on nad tõelised 8. Kui mei ei teaks et see tuelb jumalast siis me ei teaks et meie ideed ja motet oleks
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid