Müüdid on varaait (0)

Müüdid on varaait
Igal rahval on oma müüt, mis neid iseloomustab. Aga mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid – jumalad, loom-inimesed, heerosed . Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: „Müüt on hõimu- sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega.“ Müüte on mitut liiki, on loomismüüdid, mis pajatavad elu ja maailma tekkimisest(igal rahval on omalaadne lugu), siis on veel kangelasmüüdid, mis pajatavad muinasrahvaste kangelastest (näiteks Kalevipoeg) ja viimasena on tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid selle üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamat „Rehepapp”, milles on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil.
On öeldud, et kui rahval pole oma eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Eestil on oma eepos „Kalevipoeg“, mille kirjutas F.R Kreutzwald . Selle peategelane on Kalevipoeg, keda kujutletakse kui töörügajat, võitlejat ja teomeest, kes hoolib oma rahvast ja kaitseb neid. Eestlasi on alati hüütud töörahvaks, ja seda on ka Kalevipoeg, aga eestlased on ka võitleja rahvas. Eestlased on algusaegadest saati oma vabaduse eest võidelnud ja teevad seda ka tulevikus. Kalevipoeg on olnud eeskujuks paljudele eestlastele ja on ka andnud inspiratsiooni Eesti kirjanikele. Paljud kirjanikud on viidanud „Kalevipoja“ müütidele või hoopis tõlgendanud teost enda moodi. Isegi Tarbijakaitseamet on Kalevipojast teinud oma kaebuse esitamise kampaania peategelase. „Kalevipoeg on suutnud eri aegadel inspireerida nii kirjanike kui ka kunstnike. Kalevipoja viide ilmestab kontrasti eeposliku ajaloo ja tänapäeva vahel, näiteks Kristian Kirsfeldt tegi „Kalevipojast“ tänapäevasema versiooni nimega „Kalevipoeg 2.0“. Sellised uuemad versioonid annavad aimu milline oli originaal , aga samas olles huvitavam tänapäeva noortele.
„Kalevipoeg“ on lõppkokkuvõtteks väga lihtsatel põhjustel eesti kultuuri alussammas. Alussammas eesti rahvusele, sest kui poleks eepost, poleks ka õiget rahvust. Eepos annab rahvusele oma iseloomu ja eepos „Kalevipoeg“ on selline eepos mille üle võib uhke olla, see on inspireerinud Eesti kirjanike ja kunstnike. Ilma „Kalevipojata“ poleks eestlased sellised nagu nad praegu on töökad ja tublid .