50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M H
Õppematerjali autor
``Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.`` Iga inimene kujundab oma elu tehtud valikute järgi. Maailm on suur ja lai oma liigirikaste merede, ookeanide ja maismaaga. Tihtipeale kipume unustama oma kiire eluviisi kõrval meie kõige suurema rikkuse, milleks on loodus Maakera kopsud ehk vihmametsad toodavad päevast päeva suurtes kogustes hapniku. Kurb tõsiasi on see, et igapäev tapetakse seda suurt ``kopsu``, raidudes maha ohtralt puid, mida kasutatakse nii mööbli valmistamisel, elumajade ja hoonete kütmisel kui ka meile väga vajaliku paberi tootmisel
miljardite koorikute tulemus. Tänu nende poolt eemaldatud süsiniku ,said elada teised eluvormid. Elu kujundas atmosfääri ümber. Taimed, mis toitusid päikeseenergias, võimaldasid lagundada vee molekule ja toota hapnikku. Ja hapnik täitis õhu. Maa vee tsükkel on pidevalt korduv protsess. Kosed, veeaur, pilved, allikad, vihm, jõed, mered, ookeanid, liustikud. See tsükkel on muutumatu. Maal on alati sama kogus vett. Kõik liigid on Maal joonud sama vett. Vesi on imekspandav aine, üks kõige püsimatum üldse. Voolaval kujul on ta vedel, gaasilisel kujul aur ja tahkena jää. Talvel näitavad Siberis külmunud järvepinnad vees jäätumise hetkel esinevaid jõude. Jää jääb veepinnale ujuma, sest see on veest kergem. See moodustab kaitsva kihi külma eest, et elu saaks selle all jätkuda. Elu mootoriks on seotus. Kõik on üksteisega seotud. Miski pole sõltumatu. Vesi ja õhk on lahutamatud: ühendatud igaveseks ja meie eluks Maal
üleilmsest kultuurivahetusest. Globaliseerumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Globaliseerumine minevikus Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Mõningaid globaliseerimise sugemeid oli juba antiikajal. Rooma impeerium oli üks esimesi Hike, kes kinnistas oma ülemvalitsemise Vahemere piirkonnas ja mis viis erinevate kultuuride sügavale läbi- põimumisele ning selles regioonis kohaliku too eraldamiseni. Globaliseerimise alglätteid leidus ka XVI ja XVII sajandil, kui kiire majanduse areng Euroopas oli seotud meresõidu ja geograafiliste avastustega. Selle tulemusena portugali ja hispaania kaupmehed paljunesid tile kogu maailma ning alustasid Ameerika koloniseerimisega. XVII sajandil (asutatud 1602 kuni
sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ajastusse – domineerima hakkasid masinad, mis vajasid töötamiseks eelkõige fossiilkütuseid. Mida edasi tööstus ja ühiskond arenes, seda enam muutus tähtsaimaks energiaallikaks nafta. Nafta mõju maailmale ei saa kuidagi alahinnata – selle nimel on peetud ja selle abil peetakse sõdu. See on enim kasutatav energiaallikas ning praegusel ajal pole sellele eelkõige transporditööstuses ligilähedastki konkurenti. Tänapäeva maailm sõltub tugevalt mustast kullast, mistõttu on sellel roll ka riikidevahelistel suhetel. Nafta on teatavasti taastumatu kütus ning on fakt, et see saab millalgi otsa. Käesolev uurimustöö püüab arutleda, mil määral võib naftat pidada justkui inimkonna nõrgaks kohaks, millest me liialt sõltume. Aina enam on räägitud uuest suurest naftakriisist ja spekuleeritud tuleviku üle. Kas 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järgse ajaga kaasnenud nafta võidukäik on
hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimustega, mis puudutavad olemust, olemasolu, oleva loomust: Mis on maailm? Mis on olemas? Mis on tegelikult? Kas jumal on olemas? Milline on inimese roll maailmas? Jne *Epistemoloogia- (tunnetusõpetus) On filosoofia valdkond. Tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega.Mis on teadmine? Kuidas on teadmine võimalik, ehk kuidas me teame, et me teame? Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? Mis on tõde? Jne *Keskkonnafilosoofia- Kõige üldisemalt võiks keskkonnafilosoofiat määratleda kui filosoofia haru, mis uurib inimese ja tema
Referaat Globaalsed keskkonnaprobleemid 2012 Sisukord Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte Sissejuhatus Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ja atmosfääriga moodustab a
Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva troopiliste vihmametsade raiumise ja põletamise läbi hävib väga palju piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata
Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva troopiliste vihmametsade raiumise ja põletamise läbi hävib väga palju piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid