JEAN-PAUL SARTRE ,,IIVELDUS" SISU KOKKUVÕTE: Esimene kuupäevata leht on dateeritud Roquentini päevikus kui esmaspäev, 29. jaanuar. Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna Bouville'i, asub lõpetama oma uurimust ühest tuntud poliitikategelasest. Ajaloouurimust markii de Rolleboni kohta. Meest aga hakkab painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal: kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis kui tema mõtted kanduvad tüdrukule nimega Anny, keda Antoine kunagi armastas. 25
Samas kõlab Rass karmina ja seda raamatu Rass ka tegelikult on. · Tegelase välimus ja maailmavaade Rass on pikka kasvu ja kõhna kehaehitusega. Iseloomult on Rass armastav ja hooliv, kuid ei oska ega suuda seda välja näidata. Ta vihkab ja häbeneb oma päritolu Ta on loomult lahtise peaga ning koolis õppida talle meeldib. Ta kirjutab oma sõbra Janari eest 9 .klassi lõpukirjandi. Käitumiselt on ta hulljulge ja külma närviga. Maailma näeb ta mustades värvides ja tajub valusalt ebaõiglust. Ta on enda sõnul tarbimismaailma laps nagu kogu tema põlvkond. Enese eluga toimetulemiseks on tal olemas tulevikuprognoosid ja lootused. 3.3.5. Järeldus Sass Henno rõhutab oma teoses ,,Mina olin siin esimene arest" Rassi ühiskondliku positsiooni ja tema suhteid ümbritsevate inimestega. Ühiskondliku positsiooni poolest ei kuulu Rass edukate hulka. Tegemist on alaealisega,
Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde. Hiljem viib aga ingel Tamara ikkagi Jumala juurde. Romantism väärtustab isiksust, indiviidi, hingeelu. Romantism tekib vastasena valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu.
Kõik vaatasid 8 teda. Karina ajas ennast püsti ja hakkas Wilde'i kohviku poole minema, kuna lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde'i kohvik asub aga kui ta jõudis sinna kus kohvik olema oleks pidanud, siis seda lihtsalt ei olnud. Karina arvas, et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu ümbritseva maailma. Lõpuks tuli raamatupidaja, ta oli väike ja tal puudus pool kõrva ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb
Romaani peategelaseks on Billy Pilgrim, kes suudab ajas rännata. Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni pommitamisest ning sellest kohutavast vaatepildist, mis avanes Billyle. Jutustaja heidab ette ka inimeste maailmavaatele, kuna inimesed on liiga isekesksed ning ei vaata maailma laiemalt. 2. Iseloomusta romaani vormi. Milliseid postmodernistliku romaani tunnuseid võib leida romaanist? Loetle ja lisa igale tunnusele selgitus. 1)Romaanis on segamini väljamõeldud ja ajalooliselt teadaolevad sündmused. Näiteks: jutustaja räägib Dresdeni pommitamisest ja siis vahe peal teeb ajarännaku Tralfamadore planeedile. 2) Jätab ruumi lugejale filosofeerimiseks. Näiteks: kui
tahab "prominentkonnaga" kokku saada. Fjodor Dostojevski elu ja looming 1821-1881 Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne, despootlik. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dost. õppis vennaga pansionis. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama. 1849 uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi
R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta küsib kas filosoofia tavapärane küsimustele sõnaliselt vastamine ei ole ainult nendest tekstidest vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud
Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on see tunne, see kõhedus mis inimeses tekib, kui ta tunneb endast õhkuvat ebainimlikkust, see võõras, keda näeme ennast peeglist vaadates. Elamine on mõttetus, absurdsus, harjumus, mis toob kaasa ainult ohvreid, inimene on elamise ori. Absurd on kogu aeg igal pool olemas. 13. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest. Absurd tekib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest, inimese ja maailma vahel on kuristik, lõhe. Inimene tunneb ennast maailmas võõrana, rahutuna, inimene mõtleb oma harjumuspärasest elust, ta pole sellega rahul ning hakkab selle üle mõtlema, küsib milleks on seda kõike vaja? Absurd sõltub nii inimesest kui maailmast- ta on esialgu ainus side nende vahel, aheldab nad teineteise külge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte
Kõik kommentaarid