Globaalprobleemid 21. sajandil (0)

Arutlus: 21. sajandi Globaalprobleemid T�na, 21. sajandi alguses, on osa maailmast v�ga k�rge arenguastmega. Elu nendes riikides on ��rmiselt mugav. Samas, enamik maailma riike vaevleb probleemides, mille mustemad stsenaariumid seavad k�simuse alla inimkonna p� sima j�� mise eksistentsi. �ks suurimaid probleeme on Globaalne soojenemine. Probleemi p�hjus peitub suures tootmises, mida tehakse looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosf��rile ebas �bralikul viisil. Keskkonna s�bralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad rohkem ning need on v�hem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest v�ljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat p�iksekiirgust v�lja ja see j��b pendeldama maa ja atmosf��ri vahele. Lisaks h�vitavad gaasid osoonikihti, mille k�ige t�sisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses p�ikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri t� usule ja on lisaks keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab j��tmeid, mida pole v� imalik panna kuhugi , Rikub ja reostab vett. J�� tmed aga v�tavad �ra p�llu-ja elumaa ning vee kasutusk�lbmatuks muutumine on sama hull probleem nagu Globaalne soojenemine. Kinnij��nud p�iksekiirgus aga sulatab j��liustike, aitab kaasa k�rbestumisele ja destabiliseerib �le� ldist kliimat. Enim r��gitakse j��liustike sulamisest. Praktiliselt kogu Gr��nimaa ja P�hjapoolus peaks �ra sulama. Kindlasti annab ka oma ise Antarktika sulamine . L�ppkokkuv�ttes peaks vesi maailmameres t�usma ca 60 meetrit. See t�hendaks terves maailmas-nagu ka Eestist) arenuima piirkonna vee alla sattumist ja riikliku arengu kiiret p�rs- simist . �sna t�en�oline on, et k�lmad magedad veed pressivad l�una poole Golfi hoovuse ja toovad paradoksaalsel kombel hoopis k�lmema ilma. Hulleimad stsenaariumid on tegelikult j�rsk j��aeg ja sellega kaoks j�� alla Euroopa ja P�hja-Ameerika , mis on olnud pikka aegadel maailma edasiviivaks veduriks. Sellel oleksid peaaegu, et toibumatud tagasil��gid. Nagu n�ha, tuleb m� elda rohkem keskkonnale, sest sisuliselt niiviisi edasi j�tkades on inimkond saagimas oksa, kus ta istub.