Arutlus: 21. sajandi
Globaalprobleemid T�na, 21. sajandi alguses, on osa maailmast
v�ga k�rge arenguastmega. Elu nendes riikides on ��rmiselt
mugav. Samas, enamik maailma riike vaevleb probleemides, mille mustemad
stsenaariumid seavad k�simuse alla inimkonna p�
sima j��
mise eksistentsi. �ks suurimaid probleeme on Globaalne
soojenemine. Probleemi p�hjus peitub suures tootmises, mida tehakse
looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosf��rile
ebas �bralikul
viisil. Keskkonna s�bralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad
rohkem ning need on v�hem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud
tootmisviisid. Tehaste korstendest v�ljuvad
kasvuhoonegaasid ei
lase maalt tagasi peegelduvat p�iksekiirgust v�lja ja see j��b
pendeldama maa ja atmosf��ri vahele. Lisaks h�vitavad gaasid
osoonikihti, mille k�ige t�sisem koht on aina
laienev auk
Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses
p�ikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri t�
usule ja on lisaks
keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab
j��tmeid, mida pole v�
imalik panna
kuhugi , Rikub ja reostab vett. J��
tmed aga v�tavad �ra p�llu-ja elumaa ning vee kasutusk�lbmatuks
muutumine on sama hull probleem nagu Globaalne soojenemine. Kinnij��nud p�iksekiirgus aga sulatab
j��liustike, aitab kaasa k�rbestumisele ja destabiliseerib
�le�
ldist kliimat. Enim r��gitakse j��liustike sulamisest. Praktiliselt kogu
Gr��nimaa ja P�hjapoolus peaks �ra sulama. Kindlasti annab ka
oma ise Antarktika
sulamine . L�ppkokkuv�ttes peaks vesi maailmameres
t�usma ca 60 meetrit. See t�hendaks terves maailmas-nagu ka
Eestist) arenuima piirkonna vee alla sattumist ja riikliku arengu kiiret
p�rs- simist . �sna t�en�oline on, et k�lmad magedad veed
pressivad l�una poole Golfi hoovuse ja toovad paradoksaalsel
kombel hoopis
k�lmema ilma. Hulleimad stsenaariumid on tegelikult j�rsk j��aeg
ja sellega kaoks j�� alla Euroopa ja P�hja-Ameerika , mis
on olnud pikka
aegadel maailma edasiviivaks veduriks. Sellel oleksid
peaaegu, et toibumatud tagasil��gid. Nagu n�ha, tuleb m�
elda rohkem keskkonnale,
sest sisuliselt niiviisi edasi j�tkades on
inimkond saagimas oksa,
kus ta istub.
Kõik kommentaarid