Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka ehitusmälestised (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kõige varasemad kreeka templid olid valmistatud puidust ning neid pole säilinud. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj. eKr. Ehitusmaterjalideks olid liivakivi ja marmor . Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati Apollonile Korinthoses tõenäoliselt 7. saj. eKr. Sellest on säilinud vaid üks nurk talastiku ja 5 sambaga ja paar eraldiseisvat sammast. Lõuna-Itaalias on aga dooria stiili näiteid paremini säilinud. Nt Hera ja Poseidoni tempel Paestumis. Hera templi sammaste entaas on suurem ja sambad asetsevad hõredamalt, kui hiljem ehitatud Poseidoni templil. Viimase eriosade suhted sarnanevad juba klassikalise ajastu templitele. Olümpias asub Zeusi tempel, mis on 64m pikkune peripteer (seda ümbritseb üks rida sambaid). Selle skulpturaalne kujutis oli meisterlik . Joonia stiil kujunes välja 6. saj eKr Väike- Aasia rannikualadel. Selles stiilis on Artemise tempel Efesoses . See on dipteer (seda ümbritseb kaks rida sambaid). Pikkus on 109m, laius 55m ja kõrgus 18m. 4. saj eKr põletati see maha, Aleksander Suur lasi selle taastada kuid see hävis hiljem maavärinas. 5. saj eKr hakkas joonia stiil levima Atika maakonnas ning omandas erijooni – väiksemad ehitised, friisid kaunistatud reljeefidega. Pärslased suutsid lühikest aega Ateenas valitseda ja purustasid Akropolil olnud templid ja skulptuurid . Pärast sõda hakkasid ateenlased linna taastama ja uusi templeid ehitama. Tähtsaim ehitis oli Akropolil Athenale püstitatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer, 8x17 sammastega. Sambad on kõrgemad ja saledamad ning entaas vähem rõhutatud, kui varasematel arhailise ajastu templitel.
Talastik on kitsam. Säilinud vaid varemed. Akropoli läänetipus asub väravaehitis Propüleed, mis pidi all-linna ühendama pühapaikadega. Nii selle välimisel kui ka sisemisel küljel oli 6 dooria sammast ja selleni viisid trepid. Treppidest põhjas asub Pinakoteek , milles ateenlased hoidsid oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus Athena Nike tempel. See on amfiprostüül – mõlemas otsas 4 joonia sammast. Akropolile ehitati ka Erechteioni tempel, mis oli pühendatud kuningas Erechtusele. See ühendas mitut pühapaika ning on seetõttu keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Sambad on joonia stiilis. Ühes eeskojas on sammaste asemel naiste kujud – karüatiidid. Klassikalise ajastu kunst , eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Kreeka templite puhul on räägitud orgaanilisest tervikust – kõik üksikosad on vältimatud ja üksteisest sõltuvad. Samamoodi on määratletud ka klassikalist ilu: kaunis on selline korrastatud tervik, kust ei saa midagi ära võtta ja juurde lisada.
Kreeka ehitusmälestised #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Onl1ne Õppematerjali autor
Kreeka tähtsaimad ehitusmälestised

Sarnased õppematerjalid

Kreeka arhailise ja klassikalise ajastu ehitusmälestised
3
pdf

Kreeka arhailise ja klassikalise ajastu ehitusmälestised

Kreeka arhailise ja klassikalise ajastu ehitusmälestised. Arhailine ajastu Kõige vanem on Apolloni tempel - Säilinud mõned sambad ja alus - Dooria stiilis - Asub Korinthoses Hera Tempel - Asub Paestumis - 2 templit [ suurem neist on nn. Poseidoni tempel või Hera tempel nr. 2. ] + [Hera tempel] - Mõlemad on dooria stiilis peripteerid. Zeusi tempel - asub Olümpias - ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril. - 64 m pikkune peripteer

Kunstiajalugu
Vana-Kreeka kunstiperioodid-kunst klassikalisel ajastul
2
docx

Vana-Kreeka kunstiperioodid, kunst klassikalisel ajastul

KUNSTIAJALUGU 1.Vana-Kreeka kunsti- ja kultuuriperioodid. Kunst klassikalisel ajastul.(LK 49) Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr, edasi järgnes 3 perioodi : 1. Arhailine ehk vana aeg(600-480 eKr) 2. Klassikaline ehk õitseaeg(480-323 eKr) 3. Hiline ehk hellenistlik aeg(323eKr ­ 30 pKr) Kunst klassikalisel ajastul: 1.Joonia stiil: · tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas · Joonia stiilis sammas on peen ja elegantne ning kogumulje ehitisest tundub kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. 2.arhitektuur: · Joonia stiil hakkas levima päris-Kreekas Atika maakonnas, kus omandas er

Kunstiajalugu
Kreeka ehitusmälestised
10
ppt

Kreeka ehitusmälestised

Kreeka ehitusmälestised. Dooria stiil (raskepärasus, jõulisus ja lihtsus) : ·Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati jumal Apollonile (7 saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti üheks seitsmest maailmaimest, 356. aastal põletati maha, Aleksander Suur lasi templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin. Klassikaline stiil: ·Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. ·Kreeklased sõdisid Pärsiaga->pärslased purustasid Akropolil asunud templid ja skulptuurid->riigimees Periklese algatusel hakati l

Kunstiajalugu
Vanakreeka ehitusmälestised
13
odp

Vanakreeka ehitusmälestised

Kreeka ehitusmälestised Templi väljakujunemine Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast.(6.sajand e.m.a) Puu asemel kasutati lubjakivi ja marmorit Eeskujuks nelinurkne ehitis(kaks sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme

teaduslikku uurimistöö alused
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

• Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi;  Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega.  inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee  Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus.

Vanaaeg
Kreeka kunst
10
doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ­ ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre ­ militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki

Kunstiajalugu
Vana-Kreeka arhitektuur
2
doc

Vana-Kreeka arhitektuur

Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim nei

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 10-klass
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst. Vana-Kreeka arhitektuuri iseloomustus Klassikaline ajastu on kuulutatud kõige silmapaistvamaks Kreeka ajastuks. Kahjuks ei ole leitud ühtegi arhailist ega klassikalist puutumata ja kahjustuseta ehitist. Enamasti oli Kreeksd kasutusel sakraalarhitektuur, kuigi Kreeka teatrid kuuluvad profaanarhitektuuri alla. Sõna ,,teater" tuleneb kreekakeelsest sõnast theaton. Näitlejaid oli vähe: 3. Nende rollid ei olnud ka just eriti suured. Enamasti mängisid meesnäitlejad ka naisi. Näitlejad kandsid maske. 3. saj eKr ilmusid naised lavale, nendega kadusid ka maskid. Skeene ­ garderoobi sarnane ruum

Kunstiajalugu




Kommentaarid (2)

mazzikas profiilipilt
mazzikas: Tõeliselt hea ja sisukas
20:30 25-11-2012
 profiilipilt
: Sisukas ja aitas .
13:30 23-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun