Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
Rooma-u.6 saj ekr kehtestati vabariik.tähtsaim amet sõjamehe ame t.asub tiberi jõe kaldal.piiratud etruskide ja kreeklastega.395 ekr- riigi lagunemine. 476-Lääne rooma laguneb täielikult,suur orjade ylestõus. Rooma arhidektuur-Uuendused:*kaared teistsugused,kuppel võlv*mört-sideaine kivide liitumiskohas* võtavad kasutusele Kreeta sambad(korintose)*võtavad kasutusele poolsambad ehk pilastrid Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulp...
19 sajandil ei ehitatud enam nii palju templeid kui antiikajastul, kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile- sambaid. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti Rooma ja Egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ja sobisid paremini suurriigi valitseja maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Panthenon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Materjalidest eelistatuim oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna. Maalikunstil polnud antiigiajast otsest eeskuju, seetõttu võeti eeskujuks skupltuure. Värv jäi tahaplaanile. Kunst pidi olema moraliseeriv.Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid
mille seas tuntumad olid nn Foiniikia linnriigid · Linnad suhteliselt nõrgalt arenenud · Meresõit, vahelduskaubandus, kõrgetasemeline · Väliselt riik väga stabiilne käsitöö. Foiniiklased kujundasid tähestikkirja. Levis Eesaasides ja vahemaades. Sellele · Egiptuse Panthenon väga arvukas ja tuginevad kõik tänapäeva tähestikud. Ei ole mitmepalgeline täishäälikuid neid mõeldakse juurde. · Jumalad nii inimese kui looma kujul, sageli · Kaananimaa lõunaosas Iisraelased levis toimus erinevate jumalate samastamise monoteism, usk Jahvesse. Iisraelased olid jumala poolt väljavalitud rahvas ja kaananimaa
selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiikmütoloogiast ja antiikajaloost Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest Hoone esikülg sarnanes sageli kreeka templile (sambad ja kolmnurkne viil) Hoone põhiplaan lihtne, kuid range ilmega siledad vähe kaunistatud seinad ja sümmeetria Ristiusu kirikuks ehitatud Panthenon Pariisis muudeti suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad. Ka sisekujunduses lihtsus ja rangus (reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud, relvadest kokkuseotud kimbud) Mööbel punakaspruunist mahagonist ja pronkskaunistustega (lk 126) - ampiirmööbel
sambad tõsteti postamendile esindades suursugust. Rooma “Panthenon”. Rooma riigi phateistlik mudel. See tempel oli kõigile pühendatud, kõik inimesed ja usundid on võrdsed keisri ees. Rooma keiser oli faktiliselt jumalatest üle. Jumalatega tingiti. Roomlased oskasid tingida. Roomalstel tekkisid kohtud ja kohtuvõitlused. Kogu läänemaailma õigus number 1: “Eraomand on püha ja puutumatu.”. Rooma arhitektuuris domineerib sisearhitektuur mitte välisarhitektuur. Väljast on Panthenon tuim aga seest on suursugune. Tema sisearh. on lopsakas. Kasettlagi on pööratud kuplisse ning sees on vaid ornament mitte midagi Kreekast. Templisse sisse pole toodud ühtegi jumala kuju, vaid allergoonilised kujundid, mis tähistavad kõiki usundeid. Phanthenonil oli auk katuses, ümmargune, kust paistis päike sisse. Päike oli allutatud Rooma taeva kuplile, sealt ütlus “Rooma riigis ei looju päike kunagi.”
1. Etruski kunst Etruskid elasid Appenniini poolsaare põhja ja keskosas ja nende hiilgeaeg jääb umbes 8-3 saj. e.Kr. Tähtsaimad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel. Isegi Rooma kuulus mõnda aega nende võimu alla. Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asuala vallutamist hävitasid kõik, mis hävitada sai. On säilinud väheseid kirjalikke muistisi, aga neid pole suudetud siiani tõlkida. Ainsaks tõsiseltvõetavaks etruskide säilmeks ongi nende hauad, kune neid roomlased ei puutunud. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldivat ümbruskonda, maalides seintele stseene igapäevaelust, pidustustest, tseremooniatest ja muust. Värvidest kasutati kollast, pruuni, punast, rohelist ja helesinist. Kuna jõeorgudes oli ohtralt heakvaliteedilist savi, olid etruskid osavad savikujude voolijad. Väga tuntud on nende sarkofaagide kaasi kaunistavad saviskulptuurid. Etruski arhitektuuri on ...
Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate – suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei lakanud kunagi rooma ja renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Klassitsistlike kuppelehitiste parimateks näideteks on panthenon Pariisis ja iisaku kirik Peterburis. Skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti sõltuv antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluse kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreed püüti lahendada kreekapäraselt – neile anti vastav poos, näoilme ja isegi riietus.Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest
Pathenon. See on täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas, kõigi jumalata tempel. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on ühesugune 43 m. Kupli raskus toetub peamiselt 8-le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid e. nisid. Betoonist võlvid teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid kassettlagi. Ruumi üleval laes on ainuke loodusliku valguse allikas. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Tänapäeval näeme seinete ja marmori varjundite mängu. Praegu on Panthenon kohandatud kirikuks. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. See oli vaatemängude paik. Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega. Keiser Aurelicanuse ajal alustati võimsate müüride ehitamist. Need olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud tellis- ja betoonmüürid, 4-nurksete tornidega, kogupikkusega ligi 19 km. 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma skulptuur on tugevalt mõjutatud kreeka skulptuurist. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
