EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad)
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................
ruumitajus, muusikalistes võimetes). Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on, kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Emotsioonid ja keel Keelel ja emotsioonidel on seoseid mitmel omavahel seotud tasandil ja ka uurimine käib mitmel tasandil Üldiselt jaguneb keel emotsioonisõnavara põhjal kahte alaliiki: 1) Ekspressiivsed emotsiooniväljendid- vahetute emotsioonide väljendamiseks (Kurat võtaks! Ups! Nii nunnu! Käi põrgu!) 2) Deskriptiivsed emotsiooniväljendid- emotsionaalse kogemuse määratlemine või kirjeldamine (Ta keeb vihast; silmad nagu tõllarattad) Emotsioonide sõnavara jaguneb ka suurel määral kaheks: positiivseid ja negatiivseid emotsioone kirjeldavateks sõnadeks. Samas ei saa antud kategooriaid omavahel kuidagi vastandada
3. kaksiksõna asemel võimalikult iseseisev juursõna (vaeslaps – orb). Keeleuuendus sõnavaras Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus vaid eesti keelele omased häälikujärjendid. Aaviku tehissõnad muide 1914 ese 1915 lünk 1917 kolp 1919 range 1920 embama 1921 naasma 1921 reetma 1921 laup 1928 malbe 1929 meenuma 1930 nõme 1932 Aaviku pakutud soome laensõnad Emotsioonisõnavara hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, masendama, raev, veetlema Kultuuri ja hariduse loeng, näidend, näitlema, toimetaja, ülikool, sõnavara üliõpilane Ühiskondliku elu alistama, erak, esimees, osakond, haldama, sõnavara sangar, sugupõlv Abstraktne sõnavara alge, hetk, käsitama, pahe. Seik, suhtuma, tasapind, tõsiasi, unelm
raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke väljendeid, nende päritolu, struktuuri ja tähendust. Kadri Muischek uurib püsiühendeid. 18
jne); näidata erinevate emotsioonide erinevat tähendust erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides Emotsiooniajalugu püüab välja tuua eri ajastute "emotsionaalseid stiile", rõhutades, et emotsioonid on suuresti õpitud ja kultuurisõltelised, mitte kaasasündinud. Ent ka ühe ajastu sees võib rääkida erinevatest "emotsionaalsetest kogukondadest", mida liidab sarnane emotsionaalne käitumine. Emotsiooniajalugu rõhutab sedagi, et emotsioonisõnavara on ajastuti erinev; kõik tänapäevased emotsioonid ei olnud sõnastatavad nt. keskajal ja ka vastupidi. Emotsiooniajalugu näitab, et igas kultuuris on oma emotsiooninormid (milliseid tundeid sobib välja näidata ja milliseid mitte) ja valitseb teatud emotsionaalne kontroll (nt. lein ja selle väljendamine). JEAN DELUMEAU (sünd. 1923) ,,Hirm Lääne-Euroopas" 1978 Uurimus kollektiivse hirmutunde kasvust Lääne-Euroopas alates 14. sajandist kuni 18
annaabi.ee 
