Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"eestlaste ajalugu" - 508 õppematerjali

eestlaste ajalugu on üsna lühike, kuid sündmusterohke, mis paneb omakorda mõtlema, et mis on eestlaste iseloomu kujundajad ajaloos ning milliseks me seetõttu sirgunud oleme ? Eesti on olnud läbi sajandite võõrvõimude valitseda.
thumbnail
1
odt

Eestlaste valikud Teise Maailmasõja ajal

See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe ­ liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee. Punaarmees olid üldiselt need, keda Vene armee oli mobiliseerinud, ehkki oli sel ajal keelatud värvata ar...

Eesti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940. aastat ning need väeosad mis alles jäid saadeti punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli, üheks neist olid hävituspataljonid, k...

Ajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil – kas oli ka midagi positiivset?

sajandil ­ kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuu...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria ­ - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm...

Eesti teatri ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste Muistne vabadusvõitlus

- 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piisko...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas

Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas, seda kuu aega pärast Molotov- Ribbentropi pakti sõlmimist. Sellele dokumendile alla kirjutades, oli Eesti justkui oma vabadusest ilma ühegi püssilasuta lahti öelnud. Kuid millised olid Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas? Mina arvan, et Eesti riik ei oleks tohtinud nii kergekäeliselt alluda NSV Liidu provokat-sioonidele ja kirjutada alla baaside lepingule. Eesti riigi valitsus arvas naiivselt, et neutraliteedi välja kuulutades jäädakse sõjast puutumata. Kuna sõda oli vältimatu ja sellest osa oleksime saanud me kindlalt, tulnuks eestlastel valmistuda partisanisõjaks. Sõjaohtu tundes, oleks pidanud Eesti riik hakkama varustust sõja tarvis koguma hakkama ja seda metsa peidik...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu kronoloogia

Kronoloogia 1208-1227 ­ eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 ­ Ümera lahing 1217 ­ Madisepäeva lahing 1224 ­ Tartu langemine 1248 ­ Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 ­ Jüriöö ülestõus 1558-1583 ­ Liivi sõda 1623 ­ Tartu Ülikooli asutamine 1684 ­ tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 ­ Põhjasõda 1700 ­ Narva lahing 1710 ­ Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ­ ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 ­ Roseni deklaratsioon 1739 ­ koolikohustuse algus Eestis 1802 ­ Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 ­ esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 ­ talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 ­ hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 ­ Mahtra sõda 1866 ­ uus vallaseadus 1869 ­ I üldlaulupidu 1884 ­ Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 ­ revolutsiooniaastad 1914 ­ puhkeb Esimene maailmasõda 1917 ­ revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts ­ Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

17.sajand - Kas vana hea Rootsi aeg eestlaste jaoks?

sajand - Kas vana hea Rootsi aeg eestlaste jaoks? Rootsi ajast räägitakse vahel rohkem nostalgiliselt, kui sellest, mis eelnes või sellest, mis järgnes. Mõnes mõttes ta oligi parem selle eelnenud Saksa ajast ning järgnenud Vene ajast, kuid seda tähtsustatakse üle. Rootsi aeg algas ning lõppes Eesti jaoks veriselt. 17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis, kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sun...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Venelaste Punaarmees sõdisid Eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna kuna vähe oli neid kes tahtsid kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Rahvusvaheline õigus ei lubanud küll okupeeritud riikide kodanikke okupatsiooniarmeesse võtta, kuid Vene väejuhatus tegi seda sellest hoolimata. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni ning umbes 32 000 Eesti meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Kaks aastat hiljem moodustati 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Saksa armees sõdivad eestlased olid seal eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Algul kasutas Saksa väejuhatus vabatahtlikke kuid järk järgult mindi üle sundmobilisatsioo...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rootsi aeg Eestis - Ajalugu

Rootsi aeg Rootsi aja algus:  1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile  1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile  1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus:  Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn)  Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia)  Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad:  Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus  Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629  Saaremaa rüütelkond  Rüütelkond oli aadli omavalitsus  Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel  Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni  Rüütliks võis saada igaüks Kohtud:  Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa)  Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms)  Eestimaa ülemmaak...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arutlus: Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljon...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti ajalugu V

  sajand   ja   20.   sajandi   algus   oli   Eesti   de­ mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed   ja  suundumused  ilmnesid   rahvastiku  rändes. Rahvastikuline   areng   oli   kooskõlas   sel   ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses   ja   sotsiaalsetes   suhetes   toimuva kuni   400   000   piires,   langedes   suurte   sõdade, teisenemisega, hariduse ja teaduse edusammudega, näljaaegade ja epideemiate aegu allapoolegi, tõusis uue   elukorralduse   kujunemisega.   Pärisorjuse pidevalt. Niisuguseid ränki tagasilööke, nagu olid kaotamine,   talupoegade   liikumisvabadus,   talude maad tabanud 16/17. ja 17/18. sajandi vahetusel, päriseks­ ostmine ja sellest tulenenud nihked küla­ v...

Eesti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu V, lk 62-65 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

 Laste osakaal 1782­1858:   29%o,   langedes   1820.   aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel  küll  juba 20%o­le.   Aastail 1851­55  oli oli   abiellumuskordaja  1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus   veel   29,8%o,   1866­70   (nälja­aastad Pikema   aja  (1801-1923) kohta   on   olemas suhteliselt   madal   ja   rahvastiku   vanuseline andmed   Viljandimaa   kohta:   sajandi   kesk­ 1868­69) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti­   taaste   kui   seisukohalt   Liivimaal   1870.­80.    üsna   soodne....

Eesti ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu V, lk 66-70 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale. tõukejõuks oli tõrjutus: 19 Lõuna-Eesti ki- Märkimisväärne on valdavalt linnadesse helkonna puhul oli elukohta vahetanute seas viiv õpetatud elukutsetega seotud ränne ja vallaslaste ja “ebavõrdsete abielude” (naine selle väga hiline fikseerimine allikais (arstid, mehest enam kui 5 või mees naisest enam kui veterinaarid, agronoomid, elementaarkooli- ja 15 aastat vanem) osakaal ligi kolm korda...

Eesti ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eesti ajalugu VI, lk 59-64 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

“Revalise” ümber puhkes polnud piisavalt, väliskapitali aga ei mitmeid skandaale, kuid osa neist oli meelitanud poliitiliselt ja majanduslikult tingitud sellest, et kaupa tuli osta ebakindel olukord), samuti kütuse- ja valikuta - partiide kaupa, mistõttu oldi toorainevarud ning turg. 9. detsembril sunnitud hädavajalike kaupade kõrval 1918 kohustas valitsus raha- ning vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor-...

Eesti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi   valitsemisega   tegelesid   polii­ perioodil   juhtis   keskkomitee   büroo   (aastatel tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...

Eesti ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti ajalugu VI, lk 338-350 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti   hariduselu   iseloomulikuks   jooneks   kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase  Vene   aja  jooksul   oli   selle   tugev tunniks   vastava   aine   klassiruumi   seda   andva ideologiseerimine   ja   tõsiasjade   moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal   juhul   otsene   võltsimine,   seda   eriti vedada   õppevahendeid   ühest   ruumist   teise, humanitaarainetes. Kuid haridus­ traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast   lühiajalist   katsetust   11­aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga   muudeti   kõik   Nõukogude   Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid   1964.   aastal   taas   10­klassilisteks. Aastail   1944­58   kehtis   Eesti...

Eesti ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
22
docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...

Ajalugu
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun