Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlased maailmas (1)

1 Hindamata
Punktid
Eestlased maailmas
Enne II maailmasõda elas maailmas umbes
1 175 000 eestlast, väljaspool Eesti territooriumi elas
ligikaudu 15% (peamiselt NSVL)
Sõja ajal vähenes eestlaste arv oluliselt, umbes 9% võrra,
kuid samas kasvas väljaspool Eestit elavate
rahvuskaaslaste arv 17 %ni.
Sõja järel jagunes eestlaskond maailmas:
1)kodueestlased(Eestis)
2)väliseestlased(läänes)
3) Venemaa eestlased(idas)
"Eesti ajalugu II "Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006
Põgenemine Eestist 1940-1945
"Eesti ajalugu II "Ago Pajur,Tõnu Tannberg, Tallinn 2006
Välis-Eesti kujunemine
Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.20. saj.
vahetusel, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse ja
Kanadasse.
Vähearvulised, kuid elujõulised eestlaste kogukonnad
rajati mitmes LadinaAmeerika riigis ning mujal.
Arvukas väliseesti kogukond tekkis II maailmasõja ajal
poliitilistel põhjuste, pagedes Nõukogude okupatsiooni
eest.
"Eesti ajalugu II" Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006
ESTO
ESTO ülemaailmne väliseestlaste kultuurifestival, mis
on toimunud alates 1972. aastast
ESTO sündis pärast seda, kui Eesti Vabariik oli kaotanud
oma vabaduse ja meie kodumaa oli okupeeritud
ESTO algataja Robert Kreem Kanadast :
"ESTOde traditsioon on aidanud mobiliseerida meie
rahvajõudu globaalselt, mõista üksteist inimestena ja
eestlastena ning eri maades elunevate eesti
ühiskondadena. ESTOd on meist moodustanud tõelise
Vaba Eesti ühiskonna üle ruumiliste kauguste ja
erinevate elutingimuste."
http://www.esto2009.de/index.php?option=com_content&ta
Eelnevad üheksa
ESTOt on toimunud:
1972
­ Toronto, Kanada
1976 ­ Baltimore, USA
1980 ­ Stockholm, Rootsi
1984 ­ Toronto, Kanada
1988 ­ MelbournAustraalia
1992 ­ New York, USA
1996 Stockholm, Rootsi/
Tallinn, Eesti
2000 Toronto, Kanada
2004 ­ Riia, Läti
2009 ­Münster,Saksamaa
http://www.esto2009.de/index.php?option=com_content&ta
Toomas Hendrik
Ilves
"Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud
tsensuurivaba, demokraatliku kirjanduse
traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo
käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud "
http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves
Elulugu. Haridus
1944 sügisel Toomas Hendrik Ilvese isa Endel Ilves(19231991) ja ema Irene Rebane(s
1927) põgenesid Rootsi
26. detsembril 1953.a. sündis T.H. Ilves Stockholmis
1957.a. kolis tema pere USAsse New Jersey osariiki
Seal sündis vend Andres(1960.a.)
1980.a. abiellus Merry Bullockiga
Esimesed lapsed poeg Luukas Kristjan(s 1987) ning tütar Juulia Kristiine(s 1992)
2004.a. abiellus T.H. Ilves teist korda Evelin IntLambotiga
Aastal 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu
1976 omandas BK psühholoogias Columbia Ülikoolis(USA)
1978 omandas MK psühholoogias Pennsylvania Ülikoolis(USA)
"Eestisse jõudmine" Toomas Hendrik Ilves, Tallinn 2006
Haridus ja teenistuskäik
alates 2006 Eesti Vabariigi president
2004­2006 Euroopa Parlamendi liige
2002­2004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige
1999­2002 Eesti Vabariigi välisminister
1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees
1996­1998 Eesti Vabariigi välisminister
1993­1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja
Mehhikos
1988­1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa)
1984­1988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija
(Saksamaa)
1983­1984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud
interdistsiplinaarsete uuringute osakond (Kanada)
1981­1983 Vancouveri Kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor
(Kanada)
1979­1981 Avatud Hariduse Keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (New
Jersey, USA)
1974­1979 Columbia Ülikooli psühholoogia osakonna assistentuurija (USA)
http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves
Rein Taagepera
"Millisena näen ma rahvussuhteid tuleviku
Eestis?Arvan, et 30 aasta pärast on olukord
küllaltki praeguse soome
moodi.Sinimustvalge on saanud kõkidele
lipuks.Kõik asukad esinevad välismaal
eestlasena ja nad on selle üle uhked."
"Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera, Tallinn 199
Elulugu
Rein Taagepera on eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik
Ta sündis 28. veebruaril 1933 Tartus
Ema Friida oli pärit Tallinast ja töötas Noorte Naiste Kristliku
Ühingu(YWCA) asjurina
Isa Karl oli loomaanstinduse professor Tartu Ülikoolis
Taagepera põgenes okupeeritud Eestist 1944. aastal
1954.aastal läks Rein Kanadasse
Ta lõpetas eestikeelse algkooli Saksamaal, prantsuskeelse
keskkooli Marokos ja ingliskeelse ülikooli Kanadas, viimases õppis
füüsikat.
Sai Delaware'i ülikoolist 1965. aastal filosoofiadoktori kraadi.
1969. aastal sai ta magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes
Abielus Mare Rünkiga(s.1938), kellega tutvus gaidiskaudilaagris
Toronto lähedal
Neil on kolm last ­Tiina Kai(1962), Salme(1964) ja Jaan(1968)
"Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera lk 186-191,
Tegevus eestluse hoidmiseks
Rein avaldas sel ajajärgul arvukaid artikleid pagulaskirjanduses ja jõudis ka USA
suurajalehte
("Estonian Thaw is Chilly"1966)
Ta valiti Eesti Rahvuskomitee Ühendriikide liikmeks
Toimetas EÜSi Albumi XIV(1965), ent EÜS heitis ta aastal 1966 välja poliitilistel
põhjustel
Tal on ilmunud 70 uurimust õpetlaslikes ajakirjus ja raamatuis
Ettekandeid konverentsidel ja ülikoolides on ta pidanud USAs, Kanadas,
Saksamaal, Rootsis, Eestis, Lätis, Soomes
Populariseerivaid artikleid on ilmunud USA suurlehtedes (Los Angeles Times) ja
tippajakirjades(The Nation)
R. Taageperel on ilmunud 4 raamatut
"Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera lk 186-191,
Soov Eestisse tagasi tulla
Väliseesti elust on R.Taagepera alates 1970.aastast eeskätt AABS
i(Balti Uurimuste Edendamise Ühingu) liikmena, olles
rahvusvahelise organisatsiooni esimees(198688)
1976.a. sai Taageperade pere NL viisad Eesti külastamiseks, kuid
siiski Eesti jäi külastamata
Külaline Eestist Lennart Meri "Ma polnud sinust midagi
kuulnud, aga kui teatud asutus Tallinnas rõhutas, et ma
Helsingis olles ei tohiks kokku puutuda Rein Taageperaga, siis
teadsin, et seda tuleb teha"
Esimest korda täiskasvanuna pääses R.Taagepera Eestisse mai
alguses 1987.aastal
Esimene tema artikel, mida N.Eesti ajakirjandusel lubati avaldada oli
1988 aastal, millele järgnesid kuupikkused külaskäigud Eestisse
Julgus pani KGB taotlema Taagepera maalt välja saatmist
"Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera lk 186-191
Aasta 1991
Taagepera artiklid toetasid kodanike komitee loomist ajal, mil Marju
Lauristin ja Edgar Savisaar selle vastu olid
Ta valiti Tartus Eesti kongressil, kellel ta soovitas kuulutada end
kõrgemaks võimuks Eestis
Taagepera saabus järjekordselt Eestisse 25. augustis 1991
Ta oli esimene isik välismaalt, kes Eestisse sisse sai ilma ette
näitamata NL viisat
"Homme nägin ma eestimaad" Rein Taagepera lk 186-191,
Kasutatud kirjandus
http://www.esto2009.de/index.php?option=com_content&task
http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves
Rein Taagepera "Homme nägi ma eestimaad", Tallinn
2006
Toomas Hendrik Ilves " Eesti jõudmine" Kõned ja
kirjutised aastaist 19862006, Tallinn 2006
Ago Pajur, Tõnu Tannberg "Eesti ajalugu II 20.sajandist
tänapäevani" Lk 132137, Tallinn 2006
Aitäh
Vasakule Paremale
Eestlased maailmas #1 Eestlased maailmas #2 Eestlased maailmas #3 Eestlased maailmas #4 Eestlased maailmas #5 Eestlased maailmas #6 Eestlased maailmas #7 Eestlased maailmas #8 Eestlased maailmas #9 Eestlased maailmas #10 Eestlased maailmas #11 Eestlased maailmas #12 Eestlased maailmas #13 Eestlased maailmas #14 Eestlased maailmas #15 Eestlased maailmas #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor summy Õppematerjali autor
Infot eestlaste tegevusest maailmas peale II ms. ja väliseestlaste ühenduse ESTO-de tegevusest ning juttu on kahest tuntud väliseestlasest T.H.Ilvesest ja Rein Taageperast.

Sarnased õppematerjalid

Referaat Toomas Hendrik Ilves
16
odt

Referaat Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves Referaat SISUKORD TOOMAS HENDRIK ILVES.....................................................................................................3 1. Hariduskäik.............................................................................................................................3 2. Ametikohad.............................................................................................................................3 3. Isiklik......................................................................................................................................4 4. Avaldanud...............................................................................................................................5 5. Tunnustused ja tiitlid...............................................................................................................5 6. ?

Kirjandus
Eesti Vabariigi presidendid
10
doc

Eesti Vabariigi presidendid

1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu lagunemisele. Arnold Rüütel sai maailmas tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga. 1990. aasta märtsis valis Eesti rahvas Arnold Rüütli ülemnõukogu liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis toonane Eesti kõrgeim legitiimne võim vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest". Selles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle

Ajalugu
EESTI PRESIDENDID-NENDE ROLL EESTI AJALOOS
30
docx

EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS

1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu lagunemisele. Arnold Rüütel sai maailmas tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga. 1990. aasta märtsis valis Eesti rahvas Arnold Rüütli ülemnõukogu liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis toonane Eesti kõrgeim legitiimne võim vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest". Selles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise

Ajalugu
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Et vaba aega oli küllaga, tekkis Lennartil olulisi, õpingukaaslaste meelest mõnikord kummalisigi tutvusi. üks neist oli ülikooli raamatukogu töötaja härra Weltmann. Raamatukogust sai Lennarti vaimne kodu. Lk 7 Ta võis seal kasutada vabadusi, mis tavaliselt ei tulnud kõne allagi. Weltmann oli andnud talle oma soovituse ja palunud töötajail aidata Lennartit alati, kui ta vajas või palus abi. Teine huvitav tuttav oli Vene juudist õppejõud, kelle nimi sai hiljem tuntuks kogu maailmas. See oli semiootik Juri Lotman, kes juudi päritolu tõttu ja vana hea tsaristliknõukoguliku kombe kohaselt oli sunnitud otsima tööd provintsiülikoolis. Meri ja Lotman jõudsid kohe ühele lainepikkusele. Meri valdas vene keelt ja vestlusteemadest puudu ei tulnud. Neist said parimad sõbrad ja iseenesest võrratu paar: üks oli pikk ja elegantne oma tumedate juustega, tema peaaegu poole lühem, aga muljetavaldav oma kohutavalt suurte vurrudega.

Ühiskonnaõpetus
Nõukogude Eesti
16
doc

Nõukogude Eesti

.......................................................... 13 xxxi. Maakultuuri hääbumine....................................................................................................... 13 xxxii. Kiriku koht ühiskonnas....................................................................................................... 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas........................................................................................................................... 14 xxxiv. Välis-Eesti kujunemine...................................................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine......................................................................................................... 14 xxxvi. Pagulaskonna tegevussuunad.................................................

Ajalugu
Eesti Lähiajalugu
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni. Keskseks figuuriks jääb Lenin peale Stalini surma. Kui oli Lenini allkirjaga dokument väljaspool Moskvat siis tuli saata Moskvasse. 1980ndatel hakati koostama kartoteeki Lenini kohta, kuhu pandi kirja kõik sõnad, mida Lenin oli

Eesti Lähiajalugu
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5

Uurimustöö
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

džäss siiski põhiliselt tantsumuusika, mida ei peetud vajalikuks tõsisemalt arvustada. Niisiis tuleb vähegi tõepärasema pildi saamiseks kasutada veel elavaid allikaid, sest lähemal ajal on juba võimatu leida muusikainimesi, s.t elavat mälu, kes olid tegevad enne II maailmasõda ja saaks aidata seda lünka meie kultuuriloos täita. Nagu järgnevast selgub, kuulub džäss tantsumuusikana oma eksistentsi esimestel aastaküm- netel alajaotusena popmuusika kategooriasse nii meil kui mujal maailmas. Duke Ellingtoni looming aga hakkas juba 1930. aastatel eemalduma tantsu- ja meeleolumuusika, s.t popmuusika tavadest, omandades järjest enam tõsise kontsertmuusika tunnusjooni. Alates bebop’i 4 tekkest hakkas kogu džässi areng suunduma sinnapoole ja viimastel aastakümnetel on džäss kogu omas mitmekesisuses valdavalt kontsertmuusika. Nii on loobutud ka džässmuusika vägivald- sest teistesse žanritesse sobitamisest. Nüüd juba rohkem kui 100 aastase ajaloo ja tohutu

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

tuhkatriinu11 profiilipilt
20:38 05-03-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun